Eesti elanikul blokeeriti ligipääs kontole, kuhu laekub tema töötasu, viidates kasutajalepingu punktidele, mis on seotud terrorismi ja rahapesuga. Kas oma õigusi on võimalik kaitsta ja selgitusi nõuda, uuris MK-Estonia.
Ühel sugugi mitte ilusal päeval avastas Vera (nimi muudetud, tegelik nimi on toimetusele teada – toim.), et tema ligipääs arvelduskontole on ootamatult blokeeritud – ilma põhjenduseta.
„Mul on avatud konto Leedu pangas Paysera. Just sinna laekub minu ametlik töötasu koos kõigi vajalike selgitustega. Olen seda kontot kasutanud mitu aastat. Sellelt kontolt kandsin raha ka abikaasale ja lastele,“ räägib ta. „Kui rääkida suurematest maksetest, ilmselt oli kõige suurem korteri üürimakse, umbes 500 eurot. Mingeid suuremaid summasid pole sellelt kontolt kunagi üle kantud.“
Ligipääs täielikult piiratud
26. märtsil 2026 sai Vera ebameeldiva teate, et tema konto suletakse ühe kuu jooksul teatud lepingupunktide alusel: „Pärast põhjalikku kontrolli ja auditit ning vastavalt makseteenuste osutamise üldlepingu punktidele 12.2.2–12.2.4 on teie konto plaanis sulgeda 30 päeva pärast, alates 26.03.2026.“
„Vaatasin järele, millistest punktidest täpselt jutt käib, ja nägin, et need puudutavad terrorismi ja rahapesu,“ jutustab naine. „Mina ei tegele ei ühe ega teisega. Arvasin, et see on mingi eksitus, ja helistasin kohe Payserasse. Kuid naine, kellega ma rääkisin, ei osanud midagi selgitada. Nende punktide kohta ütles ta, et need on üldsätted, ja et ta ei kujuta isegi ette, miks nii võis juhtuda.“
Hiljem kirjutas Vera kirja Payserasse ning sai järgmise vastuse: „Teie konto suletakse lõplikult 26. aprillil ja seoses sellega tuleb teil esitada teise pangakonto rekvisiidid, mis peab kuuluma just teile, et Paysera kontol olevad vahendid sinna üle kantaks.“
Vera esitas kõik vajalikud andmed: nii väljavõtted kui ka teise konto rekvisiidid.
„Kuid 1. aprillil laekus mulle Paysera kontole nagu tavaliselt ametlikult tööandjalt palk, ja siis selgus, et ma ei saa oma raha mitte kuidagi kasutada: ei välja võtta ega üle kanda, ligipääs on täielikult piiratud!“ on ta nördinud. „Hea, et ma ei ole üksikema ega üksi elav pensionär. Mul on abikaasa, kes samuti teenib, ja see ei olnud meie pere viimane raha. Aga Payseras seda ju ei teata.“
„Aga mis siis, kui need oleksid olnud minu ainsad elatusvahendid – millest ma elama peaksin?“
Vera pöördus veel kord kirjalikult Paysera poole ja küsis, miks ta ei saa oma raha kohe kätte. Samuti soovis ta teada, miks ei ole tal võimalik suhelda pädeva inimesega, kes selgitaks konkreetselt tema konto sulgemise põhjuseid ja ütleks, mida ta valesti tegi.
„Kas nad leidsid terroristi või mis?“ on naine pahane. „Sest ülekannete summad olid alati olnud väikesed. Olen Eesti kodanik, ei liiguta miljoneid, peale minu ametliku palga Eesti OÜ-st ei ole mul mingeid märkimisväärseid laekumisi olnud. Seda enam on mulle arusaamatu, miks selline otsus tehti nii järsku.“
Ta lisab: „Vaatasin konto tehingute ajalugu – seal ei olnud mingeid ülekandeid, ammugi mitte kahtlasi. Seetõttu ei saa ma üldse aru, mis panganduslik omavoli see on? Ja millele üldse tuginevad nende kahtlused, nende otsus ja kõik edasised tegevused? Kui kirjutasin neile ja küsisin, kuidas ma peaksin terve kuu ilma rahata elama, ei järgnenud sellele ei vastust ega mingit reaktsiooni. Teisisõnu hakati mind lihtsalt ignoreerima.“
MK-Estonia pöördus Paysera poole palvega selgitada, millised kliendi tegevused võivad saada konto sulgemise ja sellel olevate vahendite blokeerimise põhjuseks ning kas kliendil on õigus tutvuda „põhjaliku kontrolli ja auditi“ tulemustega, millele Verale saadetud teavituses viidati.
Kuid finantsasutuse esindajatelt tuli äärmiselt lakooniline vastus: „Kooskõlas meie privaatsus- ja turvapoliitikaga ei saa me väljastada teavet, mis puudutab meie klientide kontosid. Siiski hindame teie tähelepanu ja mõistmist.“
Tavapärane rahvusvaheline praktika
Ka Eesti finantsasutustes ei osatud vastata, mis võis Vera kontoga juhtuda ja mida täpselt ei tohiks teha, et sellist olukorda vältida. Paljud pangad keeldusid kommentaaridest sootuks ning mõni üksik piirdus vaid üldise selgitusega.
Finantsinspektsiooni esindaja Kaisa Gabral selgitab, et ettevõttel Paysera puudub Eestis Finantsinspektsiooni tegevusluba ja seetõttu ei kuulu tema tegevus ka inspektsiooni järelevalve alla. Seepärast saab inspektsioon küsimustele vastata vaid üldisel tasandil, lähtudes kehtivatest seadustest.
„Makseteenuse pakkujatel ja pankadel on kohustus täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ning Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele. Pankasid ja teisi makseteenuse pakkujaid eristab see, et pankadel on kohustus oma klientidele pakkuda põhimakseteenuseid, mis seab olulised piirangud pankade kliendi valimise õigusele. Teistel makseteenuse pakkujatel (nt Paysera) selline kohustus Eestis puudub,“ ütleb ta. „Üldreeglina peab teenusepakkuja klienti teavitama lepingu lõpetamisest või teenuse piiramisest ning viitama ka põhjusele. Samas seab seadus olulised piirangud sellele, millal ei või kliendile põhjusi esitada. Seetõttu võib praktikas ette tulla olukordi, kus kliendile antakse vaid üldine viide lepingu tingimustele ja seadusest tulenevatele kohustustele. Iga pank või makseteenuse pakkuja teeb oma riskihinnangu iseseisvalt ning otsustab selle põhjal kliendisuhte alustamise, jätkamise või lõpetamise.“
Üldiselt, märgib Gabral, on tegemist rahvusvaheliselt tavapärase praktikaga: finantsasutused peavad pidevalt hindama klientidega seotud riske ning vajadusel piirama teenuseid või lõpetama kliendisuhte, kui risk ei ole nende hinnangul vastuvõetav.
„Sellised otsused on osa finantssektori kohustusest tagada, et finantssüsteemi ei kasutataks ebaseaduslikel eesmärkidel. Samas on seejuures väga oluline ka see, et klientidega suheldakse ning neile antakse seadusega lubatud ulatuses vajalikku teavet,“ rõhutab ta.
Vastates küsimusele, mida peaks inimene sellises olukorras tegema, soovitab Gabral esmalt pöörduda teenusepakkuja poole ja küsida selgitusi ning vajadusel esitada kirjalik päring või vaie.
Samuti võib inimene kaaluda konto avamist mõnes teises pangas või makseteenuse pakkuja juures, et tagada igapäevaste maksete tegemine ja sissetulekute laekumine.
„Finantsinspektsioon on varasemalt juhtinud tähelepanu ka finantsombudsmani vajadusele, kes aitaks selliseid vaidlusi lahendada kiiremini ja tõhusamalt,“ lisab Gabral. „Finantsinspektsioon ei sekku üksikutesse ärilistesse otsustesse ega lahenda konkreetseid kliendivaidlusi, kuid kontrollib, et finantsasutused tegutseksid kooskõlas seadustega ning järgiksid kliendi teavitamise ja menetluse nõudeid.“
Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Miiko Vainer märgib samuti, et nad ei saa kommenteerida konkreetset juhtumit, samuti Leedu makseteenuse pakkujaga ning Leedu õiguskeskkonnaga seonduvat. Ta tuletab aga meelde, et Eesti kodanik saab üldjuhul avada Eestis pangakonto mõnes enda valitud kohalikus pangas, kes põhimakseteenuseid pakub, et inimesel oleks igapäevaseid eluks vajalikke toiminguid võimalik teha.
„Nii konto avamisel kui ärisuhte jooksul peavad pangad, aga ka teised selleks kohustatud isikud (nagu makseasutused), seadusest tulenevalt järgima rahapesu tõkestamise nõudeid. Nii näiteks tuleb tuvastada isikusamasus, selgitada välja põhjus konto avamise ning kasutama hakkamise kohta ja küsida inimeselt, kas ta on riikliku taustaga isik,“ ütleb Vainer. „Klientidel tasub alati olla pangaga suheldes avatud ning esitada küsitud teave palutud tähtajaks. Juhtudel, kus on tegemist rahapesu kahtlusega, on panga poolt põhjenduste esitamine teenuse osutamisest keeldumiseks seadusega piiratum.“
Kuidas siis sarnases olukorras tegutseda? Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) soovitab: „Esmalt tuleks pöörduda teenusepakkuja poole. Kui vaidlust lahendada ei õnnestu, võib tarbija esitada kaebuse Paysera suhtes, pöördudes Leedu riikliku kontaktpunkti FIN-NET poole (e-post: info@lb.lt), kuna antud juhul on leping sõlmitud Leedu ettevõttega. FIN-NET on riiklike organisatsioonide võrgustik, mis tegeleb finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisega.“
Peaaegu õnnelik lõpp
Vera märgib, et lõpuks kanti 29. aprillil kogu tema raha teisele kontole ja tema Paysera konto suleti.
Siiski ei mõista ta siiani, mis siis õigupoolest juhtus: “Raha küll tagastati, kuid küsimused jäid alles.”
Teadmiseks
Paysera makseteenuste osutamise üldlepingu punkti 12.2.3 kohaselt võib ettevõte sulgeda kliendi konto, kui klient:
- ei täida vajalikke identifitseerimisprotseduure,
- ei esita Paysera poolt nõutud informatsiooni või
- esitab informatsiooni, mis ei vasta õigusaktidega või Paysera sätestatud nõuetele,
- või kui Payseral tekib kahtlusi esitatud dokumentide õigsuses ja ehtsuses,
- kui Payseral on põhjendatud kahtlus, et Klient ei täida Lepingu punktis 9 sätestatud nõudeid (Keelatud tegevused – toim.).
Lugu elust enesest
Kiri, mida ei märgatud
Üks teine tallinlanna meenutab, et aasta alguses sai ta teiselt pangalt – mitte Payseralt – kirja palvega oma andmeid uuendada.
„Kuid mul oli kiire ja ma ei hakanud neid uuendama, hiljem aga unustasin selle sootuks,” tunnistab ta “Nad saatsid e-postile esimese meeldetuletuse, seejärel teise. Lõpuks nad lausa helistasid! Ja ütlesid, et ma oma andmeid ei uuenda, pannakse konto üldse kinni. Nii et taolisi kirju ei tasu eirata – vastasel juhul võitegi jääda ilma nii oma rahast, igasugustest selgitustest kui ka võimalusest vahendeid kontolt välja kanda.”
