Reedel jõustuvad välismaalaste seaduse muudatused, mille järgi saavad Eestis töötavad välismaalased edaspidi vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning olla senisest kauem töötuna arvel, kirjutab BNS.
Seadusemuudatuse järgi ei pea välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal enam uut elamisluba taotlema, kui ta soovib tööandjat vahetada. Selle asemel peab uus tööandja esitama politsei- ja piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse. Kui uus töökoht vastab elamisloa tingimustele, registreerib amet töökohavahetuse.
Töökohavahetuse lihtsustatud korda ei kohaldata ettevõtjasiseseks üleviimiseks elamisloa saanud välismaalastele ega lähetatud töötajatele.
Muudatus puudutab ka sama tööandja juures töökoha vahetamist. Kui elamisloas määratud muud tingimused ei muutu ning uus ametikoht eeldab samu kutse- ja kvalifikatsiooninõudeid, ei pea töökoha vahetust enam registreerima.
Lisaks pikeneb välismaalaste lubatud töötaoleku aeg. Kui välismaalasel on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta, võib ta olla tööta kuni kolm kuud. Vähemalt kaks aastat Eestis töötanud välismaalane võib olla tööta kuni kuus kuud.
Välismaalane võib elamisloa kehtivusajal jääda töötuks rohkem kui ühe korra, kuid töötaoleku perioodide kogupikkus ei tohi ületada seaduses ette nähtud kolme või kuue kuu piiri. Kui inimene on tööta üle kolme kuu, peab tal olema Eestis toimetulekuks piisav legaalne sissetulek.
Seadusesse lisatakse ka keeld nõuda välismaalaselt sisse tööandja tasutud riigilõivu. Kui tööandja maksab näiteks elamisloa või lühiajalise töötamise registreerimise riigilõivu, ei tohi ta seda hiljem töötajalt tagasi küsida. Rikkumise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 100 000 euro suuruse trahviga.
Samuti suurenevad mitmed välismaalaste töötamise nõuete rikkumise eest määratavad trahvimäärad. Näiteks võib edaspidi Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase tööle lubamise eest määrata kuni 100 000 euro suuruse rahatrahvi senise 32 000 euro asemel.
