Välisminister Margus Tsahkna osales kolmapäeval Läänemere strateegia aastakonverentsil, mis on piirkonna suurim koostööüritus, kirjutab BNS.
Tänavune foorum keskendus Läänemere piirkonna vastupanuvõimele. Minister Tsahkna võttis osa täiskogu arutelust, mis keskendus piirkondlikule konkurentsivõimele ja demograafiale.
Arutelus rõhutas Tsahkna vajadust arendada piirkondlikku ühenduvust, tuues esile idee Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. Ta rõhutas ka vajadust mõelda suuremalt, märkides, et tunnel ei tohiks piirduda vaid Eesti–Soome ühendusega, vaid seda tuleks näha osana laiemast strateegilisest koridorist, mis võib ulatuda kuni Põhjamereni.
“Tallinn-Helsingi tunnelit tuleks näha strateegilise koridorina, mis ulatub Põhjamereni, ühendades selle otsesemalt laiema Euroopaga ning lõimides selle üleeuroopalisse transpordivõrgustikku,” ütles Tsahkna.
Ministri sõnul aitaks tunneli rajamine oluliselt kaasa piirkonna julgeolekule ja konkurentsivõimele. “Läänemere piirkonna ühenduvus vajab suuremat visiooni,” ütles minister.
“Ühenduvus määrab, kui hästi meie ühine Läänemere–Põhjamaade piirkond on lõimitud nii omavahel kui ka kogu Euroopaga. Samal ajal asetab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas meid uude julgeolekuolukorda, mis rõhutab vajadust vaadata Helsingi–Tallinna tunneli ideed värske tõsidusega. Tunnel oleks puuduv lüli Rail Baltica ja Põhja-Skandinaaviani ulatuva koridori vahel. Edu eeldab koostööd mitmel tasandil – Tallinna ja Helsingi, Eesti ja Soome ning Baltimaade ja Põhjamaade vahel,” ütles Helsingi linnapea Daniel Sazonov.
Minister Tsahkna rõhutas, et julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine on konkurentsivõime ja demograafiliste väljakutsetega tegelemise eeltingimus. “Julgeolek ei ole enam eraldiseisev teema, vaid eeldus majanduskasvule, investeeringutele ja inimeste heaolule,” sõnas Tsahkna.
Tema sõnul tähendab vastupanuvõime tugevdamine eeskätt kaitsevõime arendamist ja kaitsekulutuste suurendamist, Ukraina toetamise jätkamist, agressiooni hinna tõstmist sanktsioonide kaudu ning agressori vastutusele võtmist, sealhulgas tribunali loomist.
Tsahkna märkis, et Läänemere riigid moodustavad koos majanduspiirkonna, mis on suuruselt võrreldav maailma G9 majandustega ning mille tugevuseks on kõrge haridustase, innovatsioon ja uued tehnoloogiad.
“Peame muutuma veelgi produktiivsemaks ja kasutama paremini seda, mis meil juba olemas on. See hõlmab tugevat haridust, innovatsiooni ning meie rolli Euroopa Liidu ja NATO arengusuundade kujundamisel,” ütles minister. Ta lisas, et piirkonda ühendab ühine arusaam võtmeküsimustest ning et haridus ja innovatsioon on tuleviku võti.
Minister rõhutas ka, et konkurentsivõime on üha enam globaalse iseloomuga, mistõttu on piirkondlik koostöö eriti oluline. Ta tõi esile Ida-Virumaa potentsiaali kujuneda kogu piirkonna innovatsioonikeskuseks, viidates Narva kavandatavale haruldaste muldmetallide magnetite tehasele, mis saab olema suurim omataoline väljaspool Hiinat.
“Lisaks peame arendama oma kaitsetööstust ja -võimekust, et ka meie majandus sellest rohkem kasu saaks,” märkis ta. Minister rõhutas ka, et Ukraina toetamine ei ole pelgalt abiprojekt, vaid investeering Euroopa ja kogu piirkonna julgeolekusse. Tema sõnul võiks NB8 olla praktiline formaat Ukraina Euroopa Liidu integratsiooni tugevdamiseks.
