Eesti on juba mitmendat aastat Euroopa Liidu kõrgeima narkosuremusega riikide esirinnas. Teismelised puutuvad uimastitega kokku üha nooremas eas, mõnikord juba 13-aastaselt, ning ligipääs keelatud ainetele on tänu internetile muutunud lihtsamaks. Seejuures tõuseb teravalt päevakorda mitte ainult ennetustöö, vaid ka abistamise küsimus: kas riigis jagub peredele ja sõltlastele piisavalt reaalseid toetusvõimalusi. Kuidas kaitsta lapsi ja kust saavad pered tuge, kui probleem on juba tekkinud, uuris MK-Estonia.
Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt suri Eestis aastatel 2000–2022 narkootikumide üledoosi tõttu 2116 inimest. Võrreldes 2021. aastaga on suremus kolmekordistunud, peamiselt uute tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide turule ilmumise tõttu.
Narkoturg on pidevas muutumises: osa aineid muutub raskemini kättesaadavaks, kuid nende asemele tulevad kiiresti uued – sellele viitavad nii uuringud kui ka politsei tähelepanekud.
2024. aasta ESPAD-uuringu andmetel prooviti kanepit esmakordselt enamasti 14-aastaselt või vanemana, ligi veerand (24%) proovis 13-aastaselt või nooremana.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkootikumide valdkonna juhi Katri Abel-Ollo sõnul on Eestis levinumad illegaalsed ained kanep, kokaiin ja amfetamiin. Opioidide turul domineerivad aga ülikanged sünteetilised opioidid nagu fentanüülid, nitaseenid ja orfiinid.
Kes tänapäeval tarvitab?
“Tüüpilise narkootikumide tarvitaja“kuvand, millisena teda ollakse harjunud ette kujutama, läheb tegelikkusest üha enam lahku. Täna leidub tarvitajaid kõigis vanuserühmades ning väga erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste seas: neil on töö, haridus ja stabiilne sissetulek.
Nii on 2024. aasta uuringu andmetel enamik narkosõltlasi majanduslikult aktiivsed: 77% töötab ning enam kui 40% teenib üle 1500 euro kuus.
Seejuures on märgatavalt kasvanud üle 35-aastaste osakaal – viimastel aastatel on see peaaegu kahekordistunud. Teisisõnu ei käi jutt enam ainult noortest või sotsiaalselt haavatavatest rühmadest, vaid väga erineva vanuse, sissetuleku ja eluviisiga inimestest.
Narkoäri kolis internetti
Viimaste aastate suurim muutus on kättesaadavus. Narkootikume on varasemast lihtsam hankida ning siin on võtmerolli mänginud internet. Selle tulemusena on sisenemislävi madalam, sealhulgas ka teismeliste jaoks.
„Samuti on mõned ained odavnenud, inimeste sissetulekud aga kasvanud,“ selgitab Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Artur Kamnerov.
Tema sõnul on tänapäeval peamisteks levitamiskanaliteks internet, kullerteenus, postisaadetised ja niinimetatud peidikud.
„Seejuures muutuvad peidikute asukohad pidevalt ning juhuslikud otsingud on väheefektiivsed. Politsei kasutab oma töös teisi meetodeid,“ märgib ta.
Otsetellimusi darknetist fikseerib politsei harvemini.
„Me puutume kokku levitamisega „vanamoodi“ ehk juba toimivate kuritegelike võrgustike või siis kontaktivaba müügiga peidikute kaudu. See raskendab tarneahela osaliste tuvastamist ja tabamist, kuid meil on olemas meetodid sellele vastutöötamiseks,“ ütleb Kamnerov.
Ta rõhutab: „Politsei peamine ülesanne on piirata narkootikumide kättesaadavust ja me töötame selle nimel igapäevaselt. Seni, kuni turul püsib nõudlus narkootiliste ainete järele, jagub ka pakkumist. Isegi kui konkreetne aine muutub kättesaamatuks, otsivad sõltlased ja narkoärimehed alternatiive.“
Tema sõnul kohaneb politsei uute oludega: jälgib internetikaubandust, sekkub posti ja kullerite kaudu toimuvasse müüki ning rakendab ennetusmeetmeid.
Veel üks probleem: teismelistele võidakse pakkuda lisatööd – keelatud ainete levitamist – üle linna kleebitud QR-koodide kaudu.
Noori meelitatakse kerge teenimisvõimalusega. Kuna uimasteid turustatakse aktiivselt interneti kaudu, võidakse teismelistele pakkuda näiteks „kulleritööd“, hoiatab politsei.
Seetõttu on Kamnerovi sõnul väga oluline ennetada olukordi, kus noored võivad sattuda organiseeritud kuritegevuse orbiiti – olgu selleks siis keelatud ainete müük või nende tarvitamine.
„Politsei on asendanud avalikus ruumis olevaid QR-koode hoiatustega narkootiliste ainete kahjulikkuse kohta. Meie töö toimub sageli märkamatult, kuid kinnipidamisi toimub regulaarselt,“ märgib Kamnerov.
Ta tuletab meelde, et mistahes koguses narkootiliste ainete levitamine on kuritegu ning sellega tegelevad alaealised kannavad samuti vastutust.
Seetõttu peavad vanemad tema sõnul tundma huvi selle vastu, millistes sotsiaalmeedia kanalites laps tegutseb, ja mõistma, millega ta seal tegeleb.
„Tuleb pidada avatud dialoogi,“ rõhutab ekspert. „Kui teie lapsel tekivad ootamatult mingid rahasummad, on mõistlik nende päritolu vastu huvi tunda. See aitab ennetada ohtlikke olukordi, kus laps võib osutuda seotuks narkootikumide levitamisega.“
Kuid ennetusmeetmed on vaid osa tööst, ütlevad politseinikud. Sama oluline on tagada, et sõltlased saaksid abi ja sotsiaalteenuseid – ilma selleta on sõltuvusest vabanemine äärmiselt keeruline. äärmiselt keeruline.
Ohumärgid
Milliste märkide järgi võiksid vanemad kahtlustada, et laps tarvitab narkootikume?
„Erinevad narkootikumid omavad organismile erinevad mõju. Vanemate puhul peaks olema häirekellaks, kui laps oma tavapärast käitumist ja olekut on muutnud. Selleks võib olla liigne energilisus, püsimatus, naljakad liigutused või hoopis vastupidi – loidus ja unisus,“ loetleb Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist.
Teisteks märguanneteks on erinevate tarvitamisvahendite ilmnemine majapidamises, sahtlites, kottides (väikesed minigrip kotikesed, piibud, kaalud, torukesed jne), samuti spetsiifiline lõhn (näiteks kanepi puhul), mis peaks koheselt lapse riietel ja esemetel ninna hakkama.
Ohumärgiks on ka sõpruskonna muutumine ja kummalised rahapalved..
Abel-Ollo rõhutab, et kõige tähtsam on lapsevanemal säilitada suhe oma lapsega ja mitte sulgeda ust probleemi põhjustest ja ulatusest aru saamiseks. Kui mure on käes, tuleb otsida tuge ja abi – nii lapsele kui ka endale – vastavate tugi -ja abiteenuste kaudu. Häid nippe, sealhulgas lapsega rääkimiseks, leiab veebilehtedelt www.tarkvanem.ee ja www.narko.ee.
Kuidas riik aitab?
Abel-Ollo sõnul on meie riigis kättesaadavad mitmesugused teenused, sealhulgas nõustamisteenused, kahjude vähendamise teenused, ravi, rehabilitatsiooniteenused ning järelteenused pärast ravi lõppu.
Riigi poolt pakutavad teenused (loetletud narko.ee veebilehel) on tarvitajatele ja abi vajavatele inimestele tasuta.
Samas möönab Abel-Ollo, et viimastel aastatel on riigieelarve vähenemise ja hinnatõusu tõttu mõningal määral teenuste maht vähenenud. Riigi poolt rahastatavate teenuste osutamiseks korraldatakse avalikud riigihanked, kus võivad osaleda kõik pakkujad.
„Pakkujad peavad vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele, mille alusel tehakse hindamiskomisjonis teenuseosutajate valik,“ vastab Abel-Ollo küsimusele, milliste kriteeriumide alusel valitakse organisatsioonid, keda rahaliselt toetatakse. Tema sõnul rahastatakse praegu riiklikul tasandil kahte keskust, mida haldab Viljandi Haigla: neist üks asub Viljandis ja teine Narvas.
Lisaks tegutseb Eestis mitmeid religioonil ja kogukonnapõhisel lähenemisel toimivaid rehabilitatsioonikeskusi (www.lootusefond.ee).
Teenuste kvaliteeti jälgitakse mitmel viisil: aruandluse ja spontaansete teenusekülastuste käigus. Samuti märgib Abel-Ollo, et toimuvad regulaarsed kohtumised organisatsioonide teenusejuhtidega, lisaks viiakse läbi klientide rahulolu-uuringuid ning aeg-ajalt ka põhjalikumaid teenuste hindamisuuringuid..
Ida-Virumaal on tema sõnul kättesaadavad mitmesugused teenused, sealhulgas kahjude vähendamise teenused, opioidasendusravi ning rehabilitatsiooniteenused.
„Praegu on spetsialiseeritud narkoloogilisi teenuseid piirkonnas piisavalt. Võrreldes teiste piirkondadega on neid Ida-Virumaal isegi rohkem,“ ütleb TAI esindaja. Ta möönab samas, et psühhiaatrilise abi ja teiste vaimse tervise teenuste kättesaadavus on kogu Eesti probleem.
Teadmiseks
Narkootikume tarvitava inimese portree
2024. aasta narkootikumide tarvitajate seas läbiviidud veebiuuring annab järgneva ülevaate:
- 53% – mehed,
- 44% – naised,
- 3% määratles ennast muul viisil või ei soovinud seda avalikustada.
Keskmine vanus – 29 aastat (vanusevahemik 18–73). Naistega võrreldes oli uuringus osalenud meeste keskmine vanus kõrgem (vastavalt 30 ja 28 aastat). Kõige enam oli uuringus osalejate hulgas 20–29-aastaseid.
Uuringus osalenute seas võis täheldada vanemate vanuserühmade (35–44-aastaste) osakaalu kasvu – kui 2021. aastal moodustasid nad 9% vastajatest, siis 2024. aastal 19%. Samal ajal oli 20–29-aastaste osakaal eelmise uuringuaastaga võrdluses vähenenud (43% vs. 56% 2021.aastal). 2024. aastal oli suurenenud naiste osakaal valimis (44% vs. 37% 2021. aastal).
Uuringus osalenutest 24% elas üksi ning 71% koos mõne teise inimesega: kõige sagedamini koos partneri (28%), vanemate (17%) või koos partneri ja alaealiste lastega (18%).
Haridustaseme järgi:
- 1% – algharidus,
- 13% – põhiharidus,
- 49% – keskharidus,
- 34% – kõrgharidus. 2021. aastaga võrreldes suurenes märkimisväärselt kõrgharidusega osalejate osakaal (21% vs. 34%).
- 17% oli keskmine kuu netosissetulek väiksem kui 500 eurot,
- 38% – 501 kuni 1500 eurot,
- 41% – üle 1500 euro, sealhulgas 15% neist teenis üle 2500 euro.
- 77% vastanutest töötas,
- 10% õppis ja töötas,
- 10% ainult õppis,
- 7% elas sotsiaaltoetustest. Tarvitajate hulgas leidus ka üksikuid ajateenistuses ja lapsehoolduspuhkusel viibijaid.
- 73% – elab suuremas linnas,
- 24% – väiksemas linnas, külas või maapiirkonnas. Valimis olid esindatud kõik maakonnad, kõige enam oli küsimustikule vastajaid Harju (46%), Tartu (16%) ja Pärnu maakonnast (4%). 21% vastajatest ei täpsustanud oma elupiirkonda.
Kommentaar
Nikita Grigorjev, psühholoog
Paljud vanemad arvavad, et piisab „selle ühe vestluse“ pidamisest. Selgitusest, et narkootikumid hävitavad elu, hirmutavate piltide näitamisest ja lapselt lubaduse võtmisest.
See ei toimi. Ennetus ei ole lihtsalt vestlus, see on suhe.
Teismelise aju on ehitatud nii, et ilma usalduseta seatud keeld ei paku kaitset, vaid hoopis tekitab huvi. Keelatud vili ei ole siinkohal pelgalt metafoor, vaid neurobioloogia.
Tõeline ennetustöö näeb välja teistsugune. Need on aastatepikkused argised vestlused õhtusöögilauas, lapsevanema oskus kuulata ilma vahele segamata, harjumus arutada pingeid ja ebaõnnestumisi ilma hukka mõistmata. Laps, kellel on kodus turvaline koht, kus oma pingeid „maandada“, otsib selleks märksa harvemini keemilist viisi.
Sageli arvatakse, et sõltuvusse langevad nõrgad, tahtejõuetud, „asotsiaalsetest peredest“ pärit noored. See on aga iganenud ja kahjulik arusaam. Tegelikult on haavatavus mitme teguri kokkulangemise tulemus.
Füsioloogia. Teismelise aju on justkui võimsa mootori, ent veel lõpuni ehitamata piduritega sportauto. Dopamiinisüsteem töötab täistuuridel, aistingud on teravamad, uudsus tõmbab tugevamalt. Samal ajal aga prefrontaalne ajukoor – piirkond, mis hindab tagajärgi – küpseb lõplikult alles 25. eluaastaks. See ei ole defekt, vaid täiesti normaalne füsioloogia. Ent just see loobki riskide tekkeks soodsa akna.
Psühholoogia. Ärevus, madal enesehinnang, läbielatud trauma, üksindustunne – kõik see suurendab tarvitamise tõenäosust. Psühhoaktiivsed ained pakuvad tegelikule probleemile lühiajalist lahendust.
Levitamiseks värbamine on aga omaette lugu. Siin on mehhanism teistsugune. Last ei tehta tingimata kohe uimastisõltlaseks. Teda võidakse võrku meelitada raha, staatuse või tundega, et “sa oled oma, sind on vaja”. Eriti hästi toimib see siis, kui teismeline ei leia tunnustust ei kodus ega eakaaslaste seas.
Skeem on peaaegu alati järkjärguline. Kõigepealt antakse väike ülesanne: “lihtsalt anna see pakk edasi, selles pole ju midagi hullu”. Siis tekib majanduslik sõltuvus, seejärel algavad ähvardused. Ühel hetkel saab laps aru, et ta on juba asjas sees – kuid ei mõista enam, kuidas see kõik juhtus.
See on justkui tavalise ukse kaudu hoonesse astumine, et hiljem avastada – väljapääsu leidmine on aga juba hoopis teine lugu.
Mida saavad teha vanemad?
- Tunda lapse suhtlusringkonda. Mitte nuhkimise, vaid siira huvi kaudu. „Kes see Artjom on, kuidas te tuttavaks saite?“ See ei ole ülekuulamine, see on osavõtlikkus. Lapsed tajuvad seda vahet.
- Rääkida rahast ilma skandaalita. Uued asjad, seletamatud rahasummad ja muutunud käitumine on ajendid rahulikuks vestluseks, mitte kohtumõistmiseks. Küsimus „kust see pärit on?“ peab kõlama küsimusena, mitte süüdistusena.
- Selgitada värbamisskeemi otsesõnu: „Sult võidakse paluda midagi võõrale inimesele edasi anda. Öeldakse, et selles pole midagi hullu. Kuid vaata, kuidas see tegelikult käib.“ Teismeline, kes mõistab mehhanismi olemust, tunneb selle ohumärgid varem ära.
Ja mis kõige keerulisem – tuleb luua kodus selline õhkkond, kus laps julgeb öelda “ma olen jamas”, ilma hirmuta, et ta selle eest maatasa tehakse.
Sinna, kus on millestki puudu – soojusest, tähendusest, tundest „mind on vaja ja mind kuulatakse“ – ilmuvad alati need, kes pakuvad võimalust see tühimik täita. Küsimus on vaid selles, millega täpselt.
Kasulikud kontaktid
Anonüümne tasuta abiliin (nii tarvitajatele kui ka nende lähedastele)
- Telefon: +372 641 4110
- E-post: tugiliin@narko.ee
- Veebivestlus: www.narko.ee
- Tööaeg: iga päev 9:00–21:00 (eesti ja vene keeles)
Avatud Lootuse Fond
Esindab kristlikke organisatsioone, mis pakuvad sõltlastele mitmekülgset abi.
Pikaajaline statsionaarne rehabilitatsioon
Viljandi Haigla
Viljandi osakond:
- Aadress: Pargi tee 16
- Telefon: 524 4024
Ida-Viru osakond:
- Aadress: Kerese 18, Narva
- Telefon: 5855 9879
Opioidsõltuvuse asendusravi
OÜ Recuro Estonia
- Aadress: Punane 18, Tallinn (5. korrus, trepp Lasbet AS-i poolt)
- Telefon: 56 011 998
Wismari Haigla
- Aadress: Wismari 15, Tallinn
- Telefon: 662 1068
Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskus
- Aadress: Sõle 63, Tallinn
- Telefon: 626 1314
Tervisekeskus Elulootus OÜ
- Aadress: Paldiski mnt 36-a, Tallinn
- Telefon: 646 4012
Corrigo OÜ
- Aadress: Jaama 34-a, Jõhvi
- Telefon: 333 1110
Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskus
- Aadress: Vestervalli 15, Narva
- Telefon: 524 4024
Tartu Ülikooli Kliinikumi sõltuvushäirete osakond
- Aadress: Riia 167, Tartu
- Telefon: 731 9100
Psühhosotsiaalne toetus rehabilitatsiooni läbinud isikutele
Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskus
- Kopli 69-b, Tallinn
- Partisani 6, Narva
Abi lastele ja noortele
Laste Vaimse tervise keskus
- Aadress: Tervise 28, Tallinn
- Telefon: 678 7422 (E–R 9:00–10:00)
Laste ja noorte vaimse tervise keskus
- Aadress: Ravi 10, A-korpus, Narva
- Telefon: 331 1263, 331 1133
Abi lastele (Lasteabi)
- Aadress: Tervise 28, C-korpus
- Telefon: 116 111
Meelespea
Mida teha?
Kui märkate jalutuskäigul peidikut või näete, kuidas keegi midagi avalikus ruumis varjulisse kohta peidab, kahtlasi pakke mingil juhul puudutada, üles tõsta ega avada. Teavitage sellest Häirekeskust, helistades numbril 112. Üledoosi või mürgistuse kahtluse korral kutsuge viivitamatult kiirabi, helistades numbril 112.
