Soome jaekaubanduskontsern SOK ja Coop on kokku leppinud Prisma Peremarketi müügis – sellest teatasid ettevõtted ise. Tehingu raames lähevad kõik 13 Prisma kauplust Eestis üle Coop Eesti Keskühistule. Mida see tähendab ostjatele, kuidas võib muutuda kaubavalik ning kui kiiresti tuleks ära kasutada kliendikaartidele kogunenud boonused, seda uuris MK-Estonia.
Uudisteagentuuride teatel on leping sõlmitud Soome jaekaubanduskontserni SOK (S Groupi osa) ja Coop Eesti Keskühistu vahel. Tehing peab saama heakskiidu Konkurentsiametilt ning eeldatavasti toimub see 2026. aasta jooksul.
Pärast seda muutuvad Prisma kauplused Eestis Coopi poodideks ning ligikaudu 700 Prisma töötajat liiguvad üle Coopi struktuuri. Seni jätkavad kõik Prisma super- ja hüpermarketid tööd tavapärases rütmis ning olulisi muudatusi kaubavalikus ei ole, kinnitavad ettevõtte esindajad.
selle kohta, et kõik 13 Prisma Peremarketi kauplust müüakse ja kaubanduskett lahkub Eestist, on tekitanud Eesti tarbijates suurt elevust. Rohkem kui veerandsajandi jooksul (esimene Prisma avati Tallinnas 2000. aastal) on kohalikud elanikud jõudnud nende kauplustega harjuda ja neid armastama hakata – koos nende roheliste ostukärude, sõbraliku teeninduse ja kaubavalikuga, mida ei leidunud kusagil mujal.
„Praegu jääb kõik endiseks“
Vastates küsimusele, millest on tingitud otsus Eesti turult lahkuda, ütleb Prisma Peremarket AS-i esindaja Kertu Kärk, et tegemist on SOK-i strateegilise otsusega.
„Koostöö Coopiga on tõhus võimalus teha Prisma tooted kättesaadavaks sadades kauplustes üle Eesti. Samal ajal saab SOK järgida oma strateegiat investeerida rohkem oma koduturule Soomes,” selgitab Kärk.
„Prisma Peremarketit ei müüda raskuste tõttu, vaid tehing viiakse ellu ajal, mil müügitulemused on viimastel kuudel märkimisväärselt paranenud ning SOK leiab, et just praegu on õige aeg see muudatus teha. Geopoliitilised põhjused ei ole selle tehingu puhul asjakohased“.
Kärk lisab, et Coop on SOK jaoks Eestis parim partner.
„Meil on sarnane ühistuline taust ja ühised vastutustundlikkuse väärtused,” märgib ta. “Coopil on väga hea maine ning ta on hinnatud tööandja.”
Rääkides muudatuste mõjust klientidele, rõhutab Kärk, et ostja jaoks tähendab see eelkõige järjepidevust: poed jäävad avatuks ning kuni tehingu jõustumiseni jätkub äritegevus tavapäraselt.
“Lisaks plaanime pärast tehingu jõustumist laiemat koostööd, mis võib võimaldada Soome SOK kauplustes müüdavatel toidu- ja tööstuskaupadel jõuda senisest märksa laiema kliendibaasini üle Eesti,” räägib Kärk.
Prisma Peremarket on osa kaubanduskontsernist S-Grupp, mis tegutseb Soome ja Eesti turgudel ning annab tööd enam kui 40 000 inimesele. Eestis töötab Prismas umbes 700 inimest. Kas nad säilitavad oma töökohad? See küsimus on teinud murelikuks paljusid – mitte ainult jaeketi töötajaid endid, vaid ka teisi kaubanduses hõivatud inimesi ja nende pereliikmeid.
„Pärast seda, kui Eesti Konkurentsiamet on tehingu heaks kiitnud, liiguvad kõik 700 Prisma töötajat Coopi koosseisu,“ kinnitab Kärk. „Seni jätkub töö Prismas tavapäraselt.“
Tema sõnul jätkab praeguse seisuga Prisma Konto tavapäraselt ning kehtivad nii kliendisoodustused kui ka kogunenud Konto boonused.
“Kui midagi peaks muutuma, teavitatakse kliente sellest aegsasti ette,” kinnitab ta. “Müügiprotsess ei muuda ka andmekaitse põhimõtteid.”
Soome Prisma kauplustes boonuste kogumiseks tuleb kuuluda S-Grupi kliendiprogrammi ning kasutada S-Etukortti kaarti.
Eestis kasutatav Prisma Konto ei ole sama teenus mis Soomes kasutatav S-Grupi kliendiprogramm, kus boonuseid kogutakse S-Etukortti kaardiga. Prisma Konto kliendid ei kuulu automaatselt S-Etukortti boonussüsteemi. Kui inimene on Soomes juba S-Grupiga eraldi kliendisuhtes , siis Prisma Eesti müügitehing seda ei mõjuta.
Kliente teavitatakse aegsasti
Coopi esindaja Siiri Liiva ütleb, et paljudele kahe jaeketi ühinemisega seotud küsimustele on täna veel vara vastata.
Detailid saavad paika alles pärast seda, kui Konkurentsiamet on koondumisele loa andnud ja ühinemistegevused on alanud.
„Eeldatavasti toimub see aasta teises pooles. Siis saame täpsemalt öelda, mis muutub tänaste Prisma poodide töökorralduses, mis saab edasi ööpäevaringselt lahti olevatest kauplustest ja Prisma töötajatest,“ kinnitab Liiva. „Praegusel hetkel saame öelda vaid seda, et pärast ühinemistehingule heakskiidu saamist antakse praegused Prisma super- ja hüpermarketid erinevate piirkondlike tarbijateühistute juhtimise alla. Just nemad otsustavad praeguseid majandustulemusi ja klientide soove arvesse võttes, kas nende kaupluste ööpäevaringne lahtiolekuaeg säilitatakse“.
Sama kehtib jaeketi esindaja sõnul ka mõlema jaeketi kliendikaartide kohta – kuni koondumistehingu jõustumiseni ei toimu kummagi jaeketi kliendiprogrammis mingeid muudatusi.
Kaks jaeketti tegutsevad eraldiseisvalt tavapärasel viisil edasi, kumbki oma kliendiprogrammi, -kaardi ja -lubadustega. Peale konkurentsiametilt loa saamist algavad kahe jaeketi ühinemistegevused ja kliente teavitatakse aegsasti erinevatest muudatustest, mis võivad kahe ühinenud jaeketi kliendiprogrammis aset leida, selgitab Coopi kommunikatsioonijuht.
“Coopil on praegu Eesti jaekettidest heldeim lojaalsusprogramm, meie püsikliendid saavad iga ostuga rohkem väärtust – kas rahas, soodustustes või auhindadena. Kuna Coopi jaoks on olulisel kohal kogukonda panustamine ja ühiskonnale tagasi andmine, saavad Eesti inimesed meie kliendiprogrammiga liitudes sellest väga erinevatel viisidel kasu,” räägib Liiva.
Näiteks on meie klientidel võimalik oma igakuistelt ostusummadelt tagasi saada kuni 3%. Sellest 1% kantakse Coop Panga kontole rahas, kui klient maksab Coop Panga kaardiga ja tal on pakett Kasulik.
Ülejäänu osas on kliendil võimalik valida, kas ta kogub tema klienditasemele vastavat boonust boonusrahana – millega saab Coopi poodides ostude eest tasuda – või eelistab koguda Coop Loto pileteid, mille igakuine peaauhind on Volkswagen Tiguan pistikhübriidauto.
„Sellele lisanduvad igasugused muud hüved, alustades personaalsetest pakkumistest kuni sünnipäeva- ja partnersoodustusteni välja, millega saab lähemalt tutvuda jaeketi kodulehel,” märgib Liiva.
Kommenteerides klientide muret seoses Prisma kaupluste sortimendiga, märgib ta, et Soome jaekaubanduskontsern SOK ja Coop Eesti Keskühistu on koos Prisma Peremarketi ostutehinguga leppinud kokku laiemas strateegilises koostöös.
„See tähendabki seda, et võimalikult palju tänast Prisma sortimenti jääks Eesti tarbijatele kättesaadavaks ka edaspidi ja seda mitte ainult läbi senise 13 Prisma poe, vaid ka ligi 300 Coopi poes,“ selgitab ta. „Ehk meie kindel soov on peale koondumistehingu jõustumist laiendada klientide poolt armastatud Skandinaavia toodete kättesaadavust läbi Coopi üleriigilise kauplustevõrgu senisest palju suuremale osale eestimaalastest. See puudutab nii Prismas täna müüdavaid tööstuskaupu kui ka erinevaid toidukaupu, sh laktoosi- ja gluteenivabu tooteid.“
Liiva sõnul on Coopi põhirõhk alati olnud pakkuda klientidele taskukohaseid hindu. Koos laiema kaubavalikuga loodab jaekett klientidele tuua ka senisest taskukohasemad hinnad, ühendades Prisma püsivalt odavad hinnad ja Coopi Eesti soodsaima pere ostukorvi hinnad.
„Eriti oluline on meie jaoks Eesti perede toimetulek, mistõttu oleme juba üle kümne aasta hoidnud arvestava hulga igapäevaseid pere ostukorvi tooteid, mida Eesti inimesed olulisel määral tarbivad, väga hea hinnaga. Seetõttu on neljaliikmelise pere ostukorv igakuiselt soodsaim just Coopis,“ kinnitab Liiva.
Ta lisab, et Coopi ketis on igakuiselt tuhandeid soodushindadega tooteid ning kauplustes toimuvad üheaegselt nii iganädalased kui ka igakuised kampaaniad. Neile lisandub veel hulk tooteid püsivate soodushindadega. Iganädalaste sooduspakkumistega on tavaliselt enam kui 200 toodet väga hea hinnaga.
Samuti tuletab ta meelde, et 2024. aasta keskpaigas välja tulnud äpis on saadaval personaalsed pakkumised, mis võimaldavad Coopi püsiklientidel ise valida, missuguseid tooteid, mida nad tihti ostavad, soovivad nad veel täiendavalt osta soodushinnaga.
Mida ütlevad tavalised inimesed?
Sotsiaalmeedias jagasid Eesti elanikud uudist kommenteerides emotsioone ja ettepanekuid:
- „Väga kahju. Ma ostan sealt Soome tooteid.“
- „Nii oli ka Lätis, ainult et seal võttis Maxima kõik üle, kuigi kuhugi jäidki lihtsalt tühjad ruumid.“
- „Ostsin sealt talvesaapaid ja kalapüügiks usse. Öösel!“
- „Oleks kahju Mustamäe ööpäevaringselt avatud poest ilma jääda.“
- „Mul on kahju, kui Prisma oma sortimendiga kaob. Teisest küljest aga mingu pealegi – langenud teeninduskvaliteedi pärast: ostad taldrikuid, aga neid ei pakita äragi.“
- „Meil on riigis üha vähem Skandinaaviat ja järjest rohkem Ida-Euroopat.“
- „Ega nad heast elust ära lähe. Ilmselt riigipoliitika ja juhtimine kuskil ikka lonkavad…“
- „Küllap soomlased teavad midagi ja sellepärast nad Eesti turult lahkuvadki.“
Kommentaar
Marilis Ehvert, Konkurentsiameti koostööteenistuse spetsialist
Kuna praeguseks hetkeks ei ole meile koondumise teadet esitatud, ei ole võimalik tehingut sisuliselt kommenteerida ega mingeid hinnanguid anda.
Kui teade laekub, avaldatakse vastav info ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ameti kodulehel.
Pärast teate esitamist on Konkurentsiametil seaduse järgi aega kuni üks kuu, et langetada otsus koondumise lubamise või täiendava analüüsi vajaduse kohta. Praegu on hinnangute andmine ennatlik.
Mida ütlevad konkurendid?
Diana Gegelytė, Maxima Eesti tegevjuht
Jälgime jaekaubandusturul toimuvat alati huviga. Uudis Coopi ja Prisma tehingust kinnitab, et Eesti turg on dünaamiline. Sarnaselt Coopile näeme ka meie Eesti turul jätkuvalt suurt potentsiaali ning see tehing ei muuda meie pikaajalisi plaane – jätkame oma arendusprojektidega, valmimisel on uued kauplused Pärnus, Tartus, Raadil ja Peetris.
Turuosaliste vaatest muudab tehing konkurentsiolukorda suuremates linnades, kus Coopi positsioon märgatavalt tugevneb. Samas on suurte kaubanduspindade ja erinevate sortimentide liitmine ning haldamine uuele omanikule kahtlemata suur väljakutse.
Tarbijate jaoks on pilt kahetine:
- Ostjate jaoks võib valikuvõimalus väheneda. Kuna Coopil on Prismast erinev sortimendipoliitika ja tootevalik, siis tõenäoliselt harjumuspärane valik senistes Prisma asukohtades muutub.
- Prisma oli seni osa Soome jaekaubandushiiust SOK, mis tänu suurtele mahtudele tagas teatavad eelised sisseostuhindades. Tehingu tulemusena see otsene side Soome turu hulgimahuga katkeb, mis võib avaldada mõju hinnastamisele ja kampaaniatele.
Eesti jaekaubandusturg on tervikuna väga konkurentsitihe. Maxima fookus püsib jätkuvalt efektiivsusel ja parima hinna pakkumisel, et tagada tarbijatele odav ostukorv ka muutuvas turuolukorras.
* * *
Kristi Simonsen, Selveri juht
Prisma müük ei tule üllatusena, kuna konkurents Eesti jaeturul on väga tihe ning oli oodata, et varem või hiljem peab keegi turuosalistest konkurentsist väljuma.
Konkurentsirohke keskkond sunnib kaupmehi pidevalt pingutama ja kiiresti muutuvatele oludele reageerima. Selveri edu alus on läbi aegade olnud tugev kaubavalik, kvaliteetne teenindus ja konkurentsivõimeline hinnatase.
Samuti tunneme hästi kohaliku kliendi vajadusi ja ootusi, mis on taganud stabiilse kliendibaasi kasvu kõigis vanusegruppides. Selver jätkab oma tugevuste arendamist.
* * *
Kristel Mets, Rimi Eesti tegevjuht
Meie hinnangul ei too Prisma ja Coopi ühinemine tarbijatele kaasa märkimisväärseid muutusi – hinnad ja kampaaniad sõltuvad eelkõige üldisest konkurentsist, mis ka peale Prisma lahkumist jaekaubanduses jääb väga tihedaks. Turuosad võivad küll ümber jaotuda, kuid tarbijatele jääb ka edaspidi valik mitme tugeva jaeketi vahel. Hetkel avaldatud info kohaselt ei muutu ka üldine kaupluste arv.
Mis puudutab tehingu mõju turuosalistele, siis Coopi jõulisem sisenemine Tallinnasse ja Harjumaale suurendab oluliselt nende turuosa selles piirkonnas, samas aga väljub Eestist üks turuosaline täielikult. Turuosad võivad ajas muutuda vastavalt tarbijate eelistustele, kuid hinnakonkurents jääb tugevaks. Rimis jätkame oma senise strateegiaga, keskendudes väga headele kampaaniapakkumistele, efektiivsusele ja kliendikogemuse parandamisele.
* * *
Katrin Seppel, Lidl Eesti OÜ esindaja
Meie arvates on Eesti turg väga konkurentsitihe, kuid sellel on siiski märkimisväärne kasutamata potentsiaal, eriti mis puudutab hinnakujundust ja efektiivsust. Näeme, et tänapäeva kliendid eelistavad üha enam head hinna ja kvaliteedi suhet ajaloolistele ostuharjumustele või traditsioonilisele brändilojaalsusele.
Turu konsolideerumine on kogu Euroopas tavapraktika, kuna jaeketid määratlevad oma strateegilised prioriteedid ümber. Lidl on aga endiselt kindlalt pühendunud Eesti turule ja jätkab oma globaalse lubaduse täitmist – „parem elu“ kõigile Eesti inimestele.
Usume, et enam ei piisa sellest, et jääda oma ajaloolisele turupositsioonile. Pikas perspektiivis on võitjad need, kes pakuvad parimat hinna, kvaliteedi ja mugavuse kombinatsiooni kõige laiemale ostjaskonnale.
Lidl sisenes Eesti turule selge missiooniga: pakkuda kaasaegset, tõhusat ja hinna poolest atraktiivset ostlemismudelit. See muudab loomulikult turudünaamikat, suurendades survet hindadele ja efektiivsusele ning tihendades samal ajal konkurentsi parimate asukohtade pärast.
Jätkame oma sihipärast ja vastutustundlikku laienemist nii suurlinnades kui ka regioonikeskustes, pakkudes nii oma praegustele kui ka tulevastele klientidele väärtuslikku alternatiivi.
Viis küsimust spetsialistile
Vastab Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
- Kuidas sobitub see tehing Eesti jaekaubanduse üldiste arengusuundumustega?
Toidukaubanduse turu tihedast konkurentsist ja vajadusest konsolideerumise järele on räägitud üle kümne aasta. Vahepeal tuli konkurentsi Lidl saabumisega hoopis juurde. Samas ostis mõne aasta eest Selver Comarketi poed. COOP-i poolne Prisma Peremarketite ost on loogiline samm selles konsolideerumise surve keskkonnas ning loob efektiivsust ja võitu mõlemale poolele. Eriti kuna see toob kaasa Soome ja Eesti Coop-süsteemide koostöö ka sortimendi tasandil. COOP süsteemi tuleb müügile soome tooteid ja Soome saab müügile Eesti tooteid.
- Kas võib rääkida turu edasisest konsolideerumisest?
Ootus ja majanduslik surve täiendavale konsolideerumisele on ka kahtlemata olemas, aga märke, et midagi täiendavat hakkaks muutuma lähiaastatel toidukaubanduses ei ole. Samas on ka tööstuskauba pool suure surve all rahvusvaheliste odavmüügiplatvormide poolt, nii et ehk tuleb midagi mõnest teisest kaubandussegmendist.
- Kas see tugevdab Coopi positsiooni võrreldes teiste suurte jaekettidega ja kuidas võib see tarbijaid mõjutada?
Jah, Prisma ost tugevdaks COOP-I positsiooni Tallinnas, kus nende turuosa on tänaseni olnud väike. Tarbija jaoks muutub poe bränd, tõenäoliselt ajas tehnilised lahendused näiteks iseteeninduskassades. Võib muutuda midagi lahtiolekuaegades, e-poe toimimises.
- Kuidas sellised muutused tavaliselt hindu ja kaubavalikut mõjutavad?
COOP-I erinevatel ühistutel on mingi osa sortimendist enda korraldada ja mingi osa on keskselt korraldatud ja ühesugune. Seega sõltub, kuidas Prisma juhtimise üle võttev Harju Tarbijate Ühistu otsustab sortimendistrateegiat arendada. Igal juhul on COOP süsteem märku andnud, et armastatud brändid jäävad alles. Sealhulgas need tooted, mida seni vaid Prismast sai. Hinnastamisstrateegias on Prisma everyday low price ehk soodsa tavahinna lähenemine ennast õigustanud. COOP kasutab teistsugust, kampaaniapõhist hinnasoodustuste loogikat. Võimalik, et seal toimub osades kategooriates mingisugune ühtlustamine lähenemistes.
- Kas on oht, et rahvusvahelised jaeketid hakkavad järk-järgult Eesti turult lahkuma?
Trend on tõesti hetkel selline, et mitmed rahvusvahelised investorid on müünud oma osaluse kaubandusvaldkonna ettevõtetes Eesti omanikele. Samas ei ole see lausaline trend, vaid kahe käe sõrmedel üles loetav. Näiteks Rimi läks eelmisel aastal rootslaste omandist taanlaste omandisse, seega siia tuleb ka uusi tegijaid.
Hüpermarketite ajastu on möödumas
Suured hüpermarketid on Euroopas tasapisi oma positsioone kaotamas. Turu-uuringud näitavad, et tänapäeval ei ole kõige edukamad mitte hiiglaslikud kaubanduskeskused, vaid hoopis taskukohaste hindade ja tugevate omamärgitoodetega kompaktsed kauplused.
Konsultatsiooniettevõtte McKinsey & Company eelmisel aastal avaldatud uuringu kohaselt eelistavad ostjad majandusliku ebastabiilsuse tingimustes üha enam odavamaid kaupu. See suurendab survet hüpermarketitele ning annab eelise kodulähedastele kauplustele, mis suudavad pakkuda mugavust, konkurentsivõimelisi hindu ja kiireid ostuvõimalusi.
Eelkõige võidavad jaeketid, mis arendavad aktiivselt oma kaubamärgiga tooteid. Uuringu andmetel on sellistel jaemüüjatel 2,8 korda suurem tõenäosus oma turuosa kasvatada kui konkurentidel, kellel on vähem omatooteid.
Suurte supermarketite ja hüpermarketite kasv aeglustub kogu Euroopas. Näiteks oli Prantsuse jaekett Groupe Casino sunnitud hüpermarketeid sulgema, samas kui Suurbritannia ketid Tesco ja Sainsbury’s on võtnud ette suurte kaupluste ümberehitamise, püüdes peatada klientide äravoolu odavkettidesse.
Need protsessid on märgatavad ka Eestis.
Eksperdid toovad esile mitmeid muutuste põhjuseid. Ostjad teevad üha harvemini suuri sisseoste terveks nädalaks ette ning astuvad sagedamini läbi lähimast kauplusest, et soetada igapäevaseid kaupu. E-kaubanduse ja kojukande areng vähendab vajadust sõita kaugele kaubanduskeskusesse. Lisaks kasvab piiratud sortimendi ja madalate hindadega odavkettide populaarsus.
Veel üheks teguriks on jaekettide endi majandus: suured kauplused nõuavad kõrgeid ülalpidamiskulusid ning muutuvad seetõttu vähem tasuvaks. Nii liigubki Euroopa kaubandus tasapisi “kõik ja kohe” formaadist mudeli “kiiresti, lähedalt ja soodsalt” suunas.
