Eesti Rahvusronghäälingu (ERR) nõukogu ei nõustunud teisipäevasel koosolekul nõukogu liikme Varro Vooglaiu ettepanekuga, et esimest korda ERR-i tegevuse jooksul tuleks viia läbi audit selle kohta, milline osa ERR-i programmidest täidab seadusega ERR-ile pandud ülesandeid, milline osa teeb seda ehk vaid kaudselt ja millise osa puhul on küsitav, kas see üldse seda teeb, kirjutab BNS.
“Minu hinnangul ei ole näiteks meelelahutuse pakkumine üldse ERR-i seadusest tulenev ülesanne, ent ERR tohib tegeleda vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmise, mitte millegi muuga. Küsimust summutades öeldi, et ehk arutame seda kunagi tulevikus ja iseauditi plaan kinnitati minu ettepanekut arvestamata,” kirjutas Vooglaid sotsiaalmeedias.
Samuti ei nõustunud nõukogu ja juhatus Vooglaiu ettepanekuga, et ERR vajaks seadusega ette nähtud eetikanõuniku kohale uut inimest, kuna senine eetikanõunik Tarmu Tammerk on oma ametikohal tegutsenud juba ligemale kaks kümnendit ja muutunud seeläbi kollektiivis nii omaks inimeseks, et temalt ei saagi enam oodata päriselt kriitilist suhtumist ERR-i tegevusse.
“Ilmselgelt peaks kriitilise hoiaku säilitamiseks võtma sellele ametikohale näiteks iga viie aasta tagant uue inimese. Reaalsus on juba pikka aega see, et praegune eetikanõunik kaitseb pigem ERR-i välise kriitika eest, kui seisab ajakirjanduseetika põhimõtete range järgimise eest ERR-is. Näiteks ei ole tema sõnul ei Ukraina ega ka Gaza sõja kajastamisel ilmnenud kordagi ERR-i kallutatus, ka mitte siis, kui “Aktuaalses kaameras” räägiti, et ilmselt lasi Venemaa ise oma Nord Stream torujuhtmed õhku, sest kellelgi teisel pole ei huvi ega võimekust seda teha. Minu ettepaneku peale öeldi, et ehk siis, kui võetakse vastu uus ERR-i seadus, saab muuta kõnealuse ametikoha tähtajaliseks,” märkis Vooglaid.
Kolmandaks ei nõustunud nõukogu ega ka juhatus Vooglaiu kriitikaga, et ERR-i arengukava pole mõtet kirjutada lähtuvalt eeldusest, et ERR-i eelarve hakkab tulevikus jõuliselt kasvama. “Praegu on seda just sedasi tehtud – valdav osa arengukavast lähtub eeldusest, et kui tulevikus rahastus kasvab, siis hakkame tegema seda, teist ja kolmandat. Vastupidi, majanduslikku olukorda ja riigieelarve seisu silmas pidades tuleks lähtuda eeldusest, et niigi väga suur riigieelarveline toetus ligi 42 miljoni euro ulatuses aastas ei kasva, vaid pigem kahaneb,” märkis Vooglaid.
Juhatuse sõnul ei mõjuks selline lähenemine aga töötajaskonnale motiveerivalt. “Ehk siis parem on lähtuda eeldustest, millel puudub kontakt reaalsusega – mõjub motiveerivamalt… Selline on reaalsus ERR-i nõukogus. Võin liialdamata öelda, et nende aastate jooksul, mil olen kõnealusesse organisse kuulunud, pole mitte ühtegi minu sisulistest ettepanekutest reaalselt arvesse võetud. Ehk siis sisuliselt sama seis, nagu opositsioonil riigikogus,” lisas Vooglaid.
