Kirjutan teile kui inimene, kes on viimastel kuudel püüdnud leida abi vaimse tervise valdkonnas, kuid jookseb järjekindlalt peaga vastu üht ja sama seina – spetsialistide kättesaamatus. Tunnen isiklikke läbielamisi avalikkuse ette tuues ebamugavust, ent abitus ja kasvav meeleheide sunnivad mind siiski pöörduma, kirjutab toimetusele lugeja K.K. Jõhvist.
Psühhiaatri või kliinilise psühholoogi juurde aja saamine on peaaegu võimatu ülesanne. Isegi suurtes linnades on lähim vaba aeg saadaval alles mitme nädala või kuu pärast. Ma ei suuda ette kujutada, mis toimub inimestega neis piirkondades, kus spetsialiste saab sõna otseses mõttes ühe käe sõrmedel üles lugeda. Tahaks uskuda, et lõhe piirkondade vahel pole nii suur, kuid oma kogemusele tuginedes kahtlen selles üha enam.
Eraldi küsimus on osutatava abi kvaliteet. Mul ei õnnestunud leida infot selle kohta, kuidas psühhiaatriliste ja psühholoogiliste teenuste kvaliteeti üldse kontrollitakse. Kas süsteemil on olemas mehhanismid, mis võimaldavad hinnata ravi tõhusust? Kui ootad vastuvõttu kuude kaupa, tekivad paratamatult sellised mõtted.
Ja lõpetuseks – olles ise selle süsteemi sees, ei saa ma jätta küsimata: kas tulevasi arste koolitatakse piisavalt vaimse tervise probleeme varajases staadiumis ära tundma? Kui raskusi tuvastataks varem, ei oleks ehk ka järjekorrad spetsialistide juurde nii lõputud ja ravi kulgeks kergemini.
Ma armastan Eestit väga ja hindan seda, et meie tervishoius on paljud asjad kõrgel tasemel. Ent vaimse tervise küsimustes valdab mind kahjuks liiga sageli tunne, et abi on justkui olemas, kuid selleni jõudmine on peaaegu võimatu. Kirjutan teile lootuses, et vastutavad ametkonnad pööravad tähelepanu inimeste tegelikele vajadustele, kes tunnevad end praegu unustatuna.
Toimetuselt:
„Kahjuks napib Eestis vaimse tervise spetsialiste – sealhulgas psühhiaatreid ja kliinilisi psühholooge, et tagada kõigile kiire juurdepääs abile. Viimastel aastatel on aga Tervisekassa astunud rea samme kättesaadavuse parandamiseks,“ ütleb Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala.
Tema sõnul on laiendatud teenuste kättesaadavust nii esmatasandil kui ka eriarstiabis. Lisandunud on vaimse tervise õed ja psühholoog-nõustajad, samuti on suurendatud kaugvastuvõttude võimalusi. Sellegipoolest on mitmetes piirkondades ravijärjekorrad endiselt pikad ning spetsialistide puudus mõjutab teenuse kättesaadavust.
Eriarstiabi koormuse leevendamiseks arendatakse praegu astmelist toetussüsteemi, mis lähtub põhimõttest: esmalt pakutakse vähem intensiivset sekkumist ning vajadusel meetmeid tugevdatakse.
„Meie eesmärk on tagada vajaduse korral õigeaegne, tõhus ja kvaliteetne abi,” rõhutab spetsialist. Kvaliteeti jälgitakse tema sõnul mitmesuguste näitajate abil, mis peegeldavad nii süsteemi kui ka üksikute teenuseosutajate töö tõhusust. Alates 2021. aastast hinnatakse regulaarselt psühhiaatria teenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja ravimite määramist vastuvõttudel.
Lisaks üldistele indikaatoritele jälgitakse konkreetsete diagnoosidega patsientide ravikvaliteeti – näiteks on eraldi näitajad skisofreenia ja Alzheimeri tõve kohta.
Tervishoiuteenuste loetellu kuuluvad vaimse tervise teenused on patsiendile tasuta, sealhulgas noortele.
Täiendavalt rahastab Tervisekassa madala intensiivsusega psühholoogilist sekkumist Peahea, mida pakub organisatsioon Peaasjad.
Peahea nõustamisteenus on mõeldud 12–26-aastastele noortele, kes seisavad silmitsi vaimse tervise probleemidega.
„Vaimse tervise probleemide ennetamine on alati tõhusam kui ravi – varajasele märkamisele pööratavat tähelepanu saab kogu süsteemi tasandil kindlasti parandada,“ lisab Tervisekassa esindaja.
