Jutud pärimisest on harva kerged, varem või hiljem puutuvad paljud kokku küsimustega, mis puudutavad vara saatust pärast surma. Kumb on kindlam – kas kinkida või pärandada? Kas korteri saab jätta heategevusorganisatsioonile? Miks on oluline oma viimne tahe korrektselt vormistada ja kuidas vältida kohtuvaidlusi? MK-Estonia lugejate küsimustele vastas vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov advokaadibüroost Vindex.
Jevgeni Tverdohlebovi sõnul kehtivad Mandri-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, Vana-Rooma õigussüsteemist laenatud reeglid, mis reguleerisid nii seadusjärgset kui ka testamendijärgset pärimist. Üldreegel on selline, et kui testamenti pole, toimub pärimine seaduse järgi. Kui aga on testament, siis päritakse seaduse alusel vaid see vara, mida dokument ei hõlma.
Eestis läheb vara seaduse järgi (st kui testamenti polnud või selles osas, mida testament ei kata) üle abikaasale ja sugulastele, kuid see toimub pärimisjärjekordi arvestades.
Esimese järjekorra pärijad on lapsed ja nende järeltulijad. Kui neid pole, läheb vara teise järjekorra pärijatele – vanematele ja nende järeltulijatele. Kui ka neid pole ning puudub abikaasa, võivad surnu varale pretendeerida kolmanda järjekorra pärijad – vanavanemad ja nende järeltulijad. Kui ka neid pole, pärib kohalik omavalitsus või riik. Kui on olemas abikaasa, siis kolmanda järjekorra pärijad ei päri.
Abikaasa ei ole sugulane ja pärib vara koos sugulastega järgmistes osades: kui tegemist on esimese järjekorra pärijatega, siis pärib ta osa, mis oleks olnud pärandaja lapsel, kuid mitte vähem kui 25%. Kui tegemist on teise järjekorra pärijatega – mitte vähem kui poole.
Seejuures ei saa alguses ükski kaaspärijatest ühtegi pärandiks saadud asja ainuisikuliselt käsutada, seda saavad teha vaid pärijad ühiselt. Kuid pärast vara jagamist pärijad enam üksteisest ei sõltu.
Nagu märgib Jevgeni Tverdohlebov, saab vara jagada kõigi pärijate kokkuleppel, kui aga kasvõi üks on vastu, tuleb seda teha kohtu kaudu.
Kohtus võib paluda kas kõik enampakkumisel maha müüa ja raha vastavalt osadele jagada või jätta asi ühele pärijale, pannes talle kohustuse maksta teistele rahalist hüvitist; seejuures võib kohus määrata ka vara hindamise.
„Mõnikord selgub, et lahkunul oli testament ja seadusjärgsed pärijad ei päri midagi. Vahel aga juhtub, et leitud testament on võltsitud. Ja siis tuleb pöörduda kohtusse,“ rõhutab vandeadvokaat. „Samuti juhtub, et pärandaja on oma testamenti muutnud, kuid ei teatanud sellest inimestele, kes lootsid tema vara saada, saades neilt samal ajal kasu.”
Oluline!
„Neid vastuseid ei tasu vaadelda kui tegevusjuhist konkreetses olukorras, vaid ainult kui üldist õpetust või silmaringi laiendavat infot. Vastused annan lähtudes Eestis 2025. aasta aprillis kehtivast õigusest – ja neid ei uuendata. Seetõttu tuleks vastuseid muul ajal lugedes kontrollida, et need poleks vananenud. Konkreetse olukorra lahendamiseks tuleb alati individuaalselt pöörduda pärimisküsimustega tegeleva advokaadi poole, et ta saaks arvesse võtta iga juhtumi unikaalseid asjaolusid. Antud vastustes ma neid arvesse ei võtnud, kuna paljud nüansid on teadmata,“ hoiatab vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov advokaadibüroost Vindex.
Kellel on õigus pärandile, kui on olemas testament?
„Minu vanaema ähvardab vahel vihahoos meid pärandusest ilma jätta ja kõik oma lemmikkassile pärandada. Kas see on tõesti võimalik?“ Anna
Kassile pärandust jätta pole võimalik, küll aga saab vara pärandada inimesele või juriidilisele isikule, kes nõustub looma kassile sellised tingimused, nagu pärandaja ette kirjutab. Pärimisõigus on neil füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes on testamendis märgitud.
Juriidilised isikud on osaühing, aktsiaselts, korteriühistu, mittetulundusühing ja teised äriregistrisse kantud organisatsioonid, samuti kohalik omavalitsus ja riik. Ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud on nüüd registrisse kantud.
Eestis võib päranduse jätta igale füüsilisele või juriidilisele isikule, kuid mitte lemmikkoerale, autole, metsale ega kivile. Samuti ei saa pärandust jätta koorile või klubile, kui need pole juriidilised isikud, küll aga koorilauljatele või klubiliikmetele on see lubatud.
Kuidas koostada Eestis testamenti?
„Pärast peretüli otsustas isa kiiresti testamendi teha. Kuidas ja kus saab seda teha ilma liigse vaevata?“ Ilja
Kõige lihtsam ja kindlam on vormistada see notari juures. Vormistamine maksab umbes 35 eurot. Mõnel juhul võib teha ka koduse testamendi, st kirjutada see algusest lõpuni oma käega või allkirjastada eelnevalt ettevalmistatud tekst tunnistajate juuresolekul.
Koduste testamentide puhul kehtib palju nüansse, mida tavainimesel on keeruline arvesse võtta, seega valiksin mina notariaalse variandi. Kui testamendi vormistamisega pole kõik lihtne, on parem esmalt kõik läbi mõelda advokaadiga, kel on sellistes asjades kohtukogemust.
Kas kinkida või pärandada?
„Tahaksin kinkida oma suvila lapselapsele, kuid hakkasin kahtlema – äkki ikkagi pärandada? Kumb on parem?“ Antonina
Mõistan lugeja kahtlusi. Vastamaks küsimusele „kumb on parem?“, tuleb kõigepealt paika panna, kelle jaoks parem? Esmalt tuleb otsustada, kelle huvid on esikohal ja millised on konkreetsed eesmärgid või hirmud, ning alles siis valida sobiv variant.
Kinkimine toimub kinkelepingu alusel. See on kahe poole vaheline tehing, millega omand läheb kinkijalt üle kingisaajale. Ma ei soovitaks ilma mõjuva põhjuseta vormistada oma kodu teise inimese nimele, isegi kui teda usaldate.
Kui kinkelepingu sõlmimiseks otsest vajadust pole, võib teha testamendi – selle vormistab ainult pärandaja. Tulevane pärija ei pruugi sellest isegi teada.
Pärandaja võib testamenti igal hetkel muuta või tühistada, kaotamata oma vara.
Veel võib sõlmida pärimislepingu, millega saab kohustada tulevast pärijat pärandaja eest hoolitsema. Seejuures on soovitav üksikasjalikult kirja panna hüvede loetelu ja ulatus, millele pärandajal on õigus.
Millised on testamendi miinused?
„Kõik mu sõbrannad on teinud testamendi ja käivad mulle peale, et teeksin sama. Ma pole veel kindel, äkki on siin karisid…“ Iraida
Sõltub sellest, kelle huve kaitsta. Mis on hea ühele, võib olla halb teisele. Seetõttu tuleb selliseid küsimusi arutada individuaalselt ja sageli nelja silma all advokaadiga, kuna see puudutab suhteid väga lähedaste inimestega, kellest pärandaja võib sõltuda.
Kumb on parem – seadusjärgne pärimine või testament?
„Ma ei tea, kas tasub testamenti kirjutada, sest mu vara peaks niikuinii seaduse järgi lastele minema. Kuidas toimida?“ Violetta
Seadusjärgset pärimist kohaldatakse siis, kui testamenti ei ole, ja see sobib juhul, kui on soov jätta pärandus seaduses ette nähtud inimestele.
Kui eesmärgid on teised, on parem koostada testament. Kui eesmärk on jätta pärandus neile, kes päriksid niigi seaduse järgi, ei muuda testament midagi ja pole kohustuslik. Aga kui pärandajal on rahulikum, kui see on olemas, võib selle vormistada. Halvemaks see asja ei tee.
Kuidas koostada testamenti iseseisvalt?
„Ma ei usalda kõiki neid notareid. Kas võib ise oma viimse tahte kirja panna ja vara jagada?“ Andrei
Kodust testamenti võib vormistada vaid siis, kui on täpselt teada, kuidas seda tehakse ja miks puudub soov pöörduda mõne sobiva notari poole. Kui inimene sellele küsimusele vastust ei tea, siis ma ei soovitaks testamenti iseseisvalt koostada, sest see kehtib vaid 6 kuud ja võib osutuda tühiseks, kui mõni formaalsus on täitmata jäänud.
Kas testamenti võib kirjutada vene keeles?
„Ma ei valda riigikeelt. Kui mu sooviavaldus on kirja pandud vene keeles, kas see kehtib?“ Valentina
Kirjutada võib ükskõik mis keeles. Kuid selleks, et seda Eestis kasutada, tuleb see eesti keelde tõlkida.
Kuidas tuleb testament koostada – käsitsi kirjutada või arvutis trükkida?
„Mu ema arvab, et testament tuleb kirjutada käsitsi – nii on kindlam. Kas see on tõsi?“ Julia
Võib nii ja naa, kuid kummagi variandi puhul kehtivad oma reeglid. Parem on vormistada testament notari juures. Seadus ei näe veel ette testamendi digitaalset allkirjastamist, kui seda ei tehta notari juures.
Mis saab siis, kui inimesel käed valutavad ja ta ei jaksa ise testamenti kirjutada?
„Mu isa on halvatud, kuid selge mõistusega, kuidas ta saab testamenti teha?“ Jevgenia
Kõige kindlam on tulla notari juurde või kutsuda notar halvatud inimese juurde koju. Kui inimesel käed valutavad või kui kellelgi pole käsi, võib notari juures tema eest allkirja anda notari kaasatud tunnistaja, ja see kantakse notariaalakti.
Kohtus on olnud juhtum, kus inimesele tehti kurguoperatsioon ja ta ei saanud öelda tunnistajatele seaduses ette nähtud sõnu. Formaalselt jäi seaduses sätestatud protseduur täitmata, otsustas kohus, et sellisel inimesel on ikkagi õigus testament teha.
See juhtum näitab, et asja lõplik lahendus võib olla ettearvamatu, mistõttu on parem mitte leiutada uusi variante, vaid tegutseda üldtunnustatud vormistamismudelitest kõrvale kaldumata, kui just pole eesmärki oma pärijatele vaidlustega meelelahutust pakkuda.
Kas inimene võib paluda lähedasel oma testament käsitsi kirjutada?
„Mu mehel on pärast insulti käed väga nõrgad, aga ta tahtis vormistada viimse tahteavalduse, kirjutades selle käsitsi. Kas keegi võib tema eest kirjutada?“ Ljubov
Võib. Koduse testamendi vormistamisel võib tunnistajate juuresolekul allkirjastada ka eelnevalt trükitud või teise inimese kirjutatud teksti, kuid järgides seaduses ette nähtud formaalsusi. Parem on siiski pöörduda notari poole.
Kui pärandaja ei tea pärija isikukoodi, kas selle võib märkimata jätta?
„Tahaksin jätta korteri oma vennapojale, aga mul pole temaga sidet ja ma ei tea tema dokumendi numbrit. Kuidas käituda?“ Vjatšeslav
Kui pärija isik on tuvastatav, pole teoreetiliselt isikukoodi vaja. Näiteks kui inimesel on vaid üks õde ja ta märgib, et jätab päranduse oma õele.
Kuid praktikas võib selguda, et pärandaja polnud teadlik oma teisest õest. Siis tõlgendatakse testamenti vastavalt sellele, kuidas pärandaja seda mõistis. Ja sel juhul peavad pärijad vaidlema ja tõestama, kas pärandaja teadis oma teisest õest või mitte.
Nende vaidluste välistamiseks märgitakse praktikas isikukood. Kui aga kahtlust hajutada ei õnnestu, pärivad mõlemad õed võrdsetes osades.
Kui pärandaja ei mäleta oma isikukoodi, kas ta võib kirjutada ainult sünnikuupäeva?
„Asjaolud kujunesid nii, et mul pole praegu dokumente käepärast, kuid tahaksin oma talu pojale kirjutada nii kiiresti kui võimalik.“ Aleksandr
Kui hiljem ei teki vaidlusi selle üle, kes testamendi koostas, pole isikukood kohustuslik. Parem on siiski vormistada testament notari juures.
Kui inimesel on mitu seadusjärgset pärijat (last), kas ta peab testamendis märkima, mida ja kellele ta pärandab? Või võib ta kirjutada, et pärandab kogu oma vara oma lastele, ja loetleda nende nimed?
„Mu ema muretseb: kui kirjutada viimsesse tahtesse „kõik lastele“, kas hiljem ei teki vaidlusi?“ Stepan
Lapsed pärivad niikuinii seaduse järgi. Kui inimene soovib jätta päranduse isikutele, kes pärivad niigi seaduse alusel, pole testamenti vaja. Testament võib olla vajalik vaid siis, kui on soov keegi seadusjärgsetest pärijatest pärandusest ilma jätta.
Seejuures tasub teada: kui pärandaja pidi oma surmahetkel pärandusest ilma jäetud isikut ülal pidama, pärib see isik vaatamata testamendile sundosa, mille suurus on pool sellest, mille see pärandusest ilma jäetud isik oleks saanud, kui testamenti poleks olnud.
Kas loetleda, kellele ja mida täpselt pärandatakse ning kas märkida nimed – sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui need on keerulised, on parem pidada nõu advokaadi ja notariga.
Kas tuleb märkida pärandatava kinnisvara aadress?
„Elan teises riigis, kuid mul on jäänud väike korter Kohtla-Järvele. Aadressi ma ei mäleta. Kas ma võin selle oma vennatütrele kirjutada ilma aadressi märkimata?“ Vitali
Kui selle osas ei teki ebaselgust ega vaidlusi, näiteks on inimesel vaid üks korter, siis pole kohustuslik.
Kas käsitsi kirjutatud testamendile on vaja tunnistajate allkirju?
„Naabrid soovitasid mu emal leida tahteavalduse koostamiseks tunnistajad – „igaks juhuks“. Kas see on kohustuslik?“ Viktor
Seadus seda (omakäelise testamendi puhul – toim) ei nõua, seega teoreetiliselt – ei ole kohustuslik. Kuid praktikas võib tekkida erinevaid ootamatuid lisasjaolusid, mille puhul tunnistajate allkirjad mööda külge maha ei jookse. Näiteks kui tekib vaidlus, kas testamendi kirjutas ikka pärandaja ise. Pärandusest ilma jäetud inimesed võivad ju tahta välja mõelda erinevaid argumente, et testament kehtetuks tunnistada. Seetõttu on kindlam vormistada testament notari juures.
Mitu testamendi eksemplari tuleb teha?
„Ämm tunneb huvi, kas piisab ühest dokumendist või tuleks kindluse mõttes vormistada mitu – äkki kaob ära?“ Darja
Piisab ühest, kuid kui pärandajal on rahulikum vormistada kindluse mõttes mitu eksemplari – võib küll. Asja see halvemaks ei tee.
Kas testamenti saab tagasi võtta?
„Läksime isaga tülli ja ta vormistas emotsioonide ajel oma viimse tahte, jättes minu ja venna dokumendist välja. Hiljem leppisime ära ja nüüd isa muretseb, et dokumenti pole enam võimalik ümber kirjutada. Kas see on nii?“ Oleg
On küll võimalik. Igal hetkel ja põhjusi selgitamata. Selleks on parem pöörduda notari poole.
Testament kui kindlustus
„Abiellusin eaka inimesega, kellele kuulub korter. Abikaasa sugulased räägivad aga, et pärast tema surma pean elamispinna vabastama. Kas selline asi võib juhtuda ja kuidas end kindlustada?“ Arina
Detailidesse laskumata on üks sellise kindlustamise variante isikliku kasutusõiguse vormistamine notari juures (eluaegne elamisõigus). Kuid delikaatsete teemade arutamiseks on parem tulla individuaalsele konsultatsioonile, mitte küsida nõu ajalehe kaudu, mida loevad ka võimalikud oponendid. Siis õnnestub arvestada konkreetse juhtumi kõiki nüansse.
Kuidas pärimisõigusest ilma jätta?
„Tahan jätta korteri vanemale pojale, kuna noorem käitub minuga halvasti. Kas noorem poeg saab pretendeerida oma pärandiosale minu tahte vastaselt?“ Evelina
See on küsimus testamendi vormistamisest ja sundosast. Kui vormistada testament ainult vanema poja kasuks ja kui nooremal pole õigust sundosale, siis noorem poeg ei päri, kui just vanem poeg ei taha temaga jagada.
Mis saab, kui pärijaid ei ole?
„Kui mul pole Eestis kedagi, mis saab minu varast?“ Sofia
Kui testamenti pole, rakendatakse reegleid pärimisjärjekordade kohta, isegi kui pärijad ei asu Eestis. Kui testamenti pole, abikaasat ega sugulasi pole, isegi väljaspool Eestit, siis pärib kohalik omavalitsus ja riik.
Kuidas jätta vara organisatsioonile?
„Kas ma võin pärandada oma korteri mitte inimesele, vaid näiteks kirikule või omavalitsusele? Kuidas nad minu testamendist teada saavad?“ Lidia
Juriidilisele isikule võib pärandada. Testamendist on võimalik pärijale teada anda või määrata testamenditäitja, kes kõige eest hoolt kannab.
Kui testamenditäitjat ei määrata ja pärijale ei teata, võib juhtuda, et pärija saab testamendist teada kas juhuslikult või seoses mingi probleemiga – näiteks kui korteri eest jäävad arved maksmata ja ühistu hakkab pärijaid otsima.
Samuti võib usaldusväärsele isikule teha ülesandeks teatada pärijale testamendist pärast pärandaja surma. Või kirjutada pärijale e-kiri, kasutades viivitusega saatmist – näiteks seadistada see saabuma järgmise kuu viiendal kuupäeval ja eluajal saatmise tähtaega muudkui edasi lükata, näiteks iga kuu esimesel kuupäeval. Võib valida ka pikemad intervallid.
Mida peavad tegema need, kes on testamendis märgitud?
„Tahan jätta korteri pojale, väikese maalikogu aga vennatütrele. Kas ma võin selle testamenti kirjutada? Mida peab vennatütar tegema?“ Olga
Jah, nii võib teha. Parem on tulla sellega ükskõik millise notari juurde. Enne seda võib kõik vennatütrega kooskõlastada, kuid see pole kohustuslik, temalt pole midagi vaja.
Millised õigused ja kohustused lähevad üle pärijatele?
„Sugulane sõlmis ülalpidamislepingu eaka sõbrannaga. Leping nägi ette, et ta hoolitseb tema eest ja saab vastutasuks korteri. Kuid sugulane suri, vanaproua aga elab. Olen kadunu ainupärija. Kas see tähendab, et pärin ka võõra inimese ülalpidamislepingu?“ E.
Siin on oluline teada, kas selline leping sõlmiti notariaalselt, kas vara on juba üle antud või toimub üleminek alles pärast vanaproua surma, kas lepingu järgi pidi surnud sugulane hooldama isiklikult või lasus tal vaid kohustus tagada väärikas hooldus, olenemata hooldaja isikust.
Ilma nende detailideta saab anda vaid üldise vastuse: tavaliselt ei lõpe ülalpidamisleping seoses hooldaja surmaga automaatselt. Seega, kui hooldus ei pidanud toimuma just lahkunu isikliku panusena, võite vastava teenuse tellida professionaalidelt.
Õigused ja kohustused, mis on lahutamatult seotud surnu isikuga, pärimise teel üle ei lähe. Seega, kui lepingu järgi pidi hooldajaks olema just surnud sugulane, võib see lugeja sellisest kohustusest vabastada. Kuid sel juhul võidakse nõuda lepingu alusel saadud vara tagastamist.
Samuti oleks asjakohane jälgida, et eakas inimene ei jääks abita, kui ta ise enda eest hoolitseda ei suuda. Abi vajavatest inimestest võib teatada politseisse või kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Õige samm on tulla kõigi dokumentidega individuaalsele konsultatsioonile notari või advokaadi juurde.
Kuidas kirjutada vara teise kodakondsusega inimesele?
„Abikaasa vanemad, Eesti kodanikud, tahavad jätta mulle korteri, aga mul on Vene kodakondsus ja elamisluba Eestis. Kuidas oleks seda kõige parem vormistada?” Svetlana.
Välistamaks riski jääda kõrges eas ilma eluasemeta, soovitan abikaasa vanematel pidada esmalt nõu advokaadiga – kõigi sellise tehingu nüansside ja riskide kohta, kui nad tahavad oma nimelt ümber vormistada korterit, kus nad ise elavad ja plaanivad ka edaspidi elada.
Pärast sellist konsultatsiooni, mida on parem teha nelja silma all, võib minna ükskõik millise notari juurde ja vormistada tehing nii, nagu nõustamisel otsustati.
Kui otsene pärija on surnud
„Minu ema suri ootamatult, elu ajal tahtis ta korteri mulle anda, kuid ei jõudnud testamenti teha. Mul on õde, leppisime temaga kokku, et osa korteri maksumusest maksan talle rahas. Aga mul oli ka vend, kes on juba surnud, ja tema poeg, minu vennapoeg, nõuab samuti osa korterirahast. Kas tal on selleks õigus?“ Larissa
Kui testamenti pole ja kui pole asjaolusid, mis välistaksid vennapoja pärimisõiguse, siis on ka tema seadusjärgne pärija, kuna astub pärimisel oma isa asemele (asendusõigus).
Teadmiseks
Millistel juhtudel tunnistatakse testament tühiseks?
On olemas palju erinevaid aluseid, mille puhul testament on küll koostatud, kuid pärimine ei toimu selle järgi. Seejuures ei ole alati tegemist testamendi kehtetuks tunnistamisega. Toome näiteid tüüpilisematest (kuid kaugeltki mitte kõigist!) juhtumitest, mil testamendis märgitud isik pärandusest ilma jääb:
• Testament oli vormistatud abikaasa kasuks, kuid hiljem abielu lahutati.
• Testament ei olnud allkirjastatud pärandaja ega tunnistaja poolt notari juuresolekul (koduse testamendi puhul – toim).
• Koduse testamendi tegemise kuupäeva pole võimalik tuvastada.
• Pärija põhjustas tahtlikult pärandaja surma või püüdis seda teha.
• Pärija tegi pärandaja tahtlikult võimetuks oma viimset tahet avaldama või muutma.
• Pärija takistas vägivalla või pettusega pärandajal testamenti teha või muuta või sundis teda seda tegema.
• Pärija hävitas või peitis tahtlikult testamendi ajal, mil pärandajal polnud seda enam võimalik taastada.
• Pärija võltsis testamenti või pärimislepingut.
• Kohus on vanema täielikult hooldusõigusest ilma jätnud – ta ei saa olla oma lapse pärija.
• Testament on koostatud selle vormistamisel osalenud tunnistaja kasuks.
• Pärandaja tühistas testamendi.
• Pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal teovõimeline.
