Mitte kõik ei tea, et riigi toel on võimalik kinnisvara remontida ja isegi osta. Milliseid toetusi pakutakse Eesti elanikele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu ning millised dokumendid on toetuse saamiseks vajalikud – uuris MK-Estonia.
EIS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) on KredExi õigusjärglane ja selle kaudu jätkab riik vähekindlustatud lasterikaste perede, väikeste eramajade omanike ning korteriühistutes elavate inimeste toetamist.
Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus
Hetkel on avatud on juba kolmas sedalaadi toetuse taotlusvoor. Uus taotluste vastuvõtmise voor küttesüsteemide uuendamise toetamiseks kuulutati välja juba 2. juunil.
„Taotlusvooru kogueelarve on 6 miljonit eurot ning praeguseks on üle kogu Eesti esitatud juba 500 taotlust,“ teatas EISi esindaja Piret Malv meie ajalehele 27. juunil. „Seni on toetust taotletud kokku 2,8 miljoni euro ulatuses, seega raha veel jagub. Ootame uusi taotlusi neilt, kes soovivad oma küttesüsteemi uuendada ja kelle kinnisvara asub kõige saastatuma õhuga linnades.“
Eelkõige: tuginedes Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsile valiti välja 25 linna, kus õhukvaliteet sõltub enim kütteperioodist.
70% toetusmäär kehtib järgmistele linnadele: Jõhvi, Kiviõli ja Sillamäe – Ida-Virumaal, Jõgeva ja Põltsamaa – Jõgevamaal, Otepää, Tõrva ja Valga – Valgamaal.
50% toetusmäär kehtib mõnedele Tallinna linnaosadele (Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn) aga ka teistele linnadele: Elva, Haapsalu, Karksi-Nuia, Keila, Kilingi-Nõmme, Kärdla, Kuressaare, Paide, Pärnu, Rakvere, Saue, Tapa, Tartu, Türi, Viljandi ja Võru.
Nüüd on käes juba oktoober, kuid taotluste vastuvõtmine sellele toetusliigile on endiselt avatud – see tähendab, et raha on veel alles ja Eesti elanikel on veel võimalik taotlusi esitada.
Võrreldes varasemate voorudega on toetuse saamise võimalused nüüd laiemad:
▪ nüüd kaetakse toetusega ka ahjude renoveerimine;
▪ enam ei oma tähtsust hoone vanus ega taotleja sissetulek.
Toetuse põhieesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Lisaks panustab kütteseadmete uuendamine energiasäästu ja tuleohutusse.
Toetuse mõistes on väikeelamuna käsitletavad hooned, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu.
Samuti on toetuse mõistes väikeelamuna käsitletavad ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.
Taotlusvooru eelarve on 6 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot väikeelamu kohta, arvestades ka varasemate kütteseadmete uuendamise taotlusvoorudes eraldatud toetusi.
Küsimusele, mis kuupäevani saab taotlusi esitada, vastab Piret Malv: „Selget tähtaega pole – tegemist on jooksva taotlusvooruga, mis on avatud kuni eelarve ammendumiseni. Taotlusi vaadatakse läbi laekumise järjekorras.”
Teadmiseks
Millega tuleb arvestada?
Töödega ei tohi alustada enne rahastamisotsuse saamist. Maksimaalne toetus ühe elamu kohta on 10 000 eurot.
III toetusvooru raames saab soetada ja paigaldada:
▪ õhk-vesi soojuspumba;
▪ maasoojuspumba;
▪ pelleti- või halupuidukatla;
▪ ahju või pliidi (toetatakse ka nende ehitamist);
▪ radiaatorid koos torustiku ja armatuuriga**;
▪ põrandakütte**;
▪ moodulkorstna (ka uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, ahju või pliidi ehitamisel).
Toetatakse ka kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni ning soojussõlme rajamine, liitumistasud ja ehitusprojektiga seotud kulud.
** uue küttesüsteemi paigaldamisel või kaugküttega liitumisel
NB! Kaugküttega liitumisel on toetatav pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist tasutud liitumistasu. Ehitusprojekti eest on lubatud tasuda alates 14.08.2023.a koostatud projektide eest.
Kui liitumistasu on tasutud enne taotluse rahuldamise otsust koos ehitusprojekti koostamise kuluga, siis on toetatav ainult ehitusprojekti kulu.
Oluline! Rekonstrueerida saab ainult ahju ja pliiti. Katla või kamina rekonstrueerimiseks toetust taotleda ei saa.
Pärast tööde lõpetamist tuleb kõik asjakohased andmed kanda Päästeameti küttesüsteemide portaali. Kaugküttega liitumisel ja soojuspumba paigaldamisel peab tagama andmete õigsuse ehitisregistris.
Vajadusel saab nõu küsida Päästeametist ja oma elukoha kohaliku omavalitsusest.
Kodutoetus lasterikastele peredele
20. oktoobril lõppes taotluste vastuvõtt vähekindlustatud lasterikaste perede toetuseks. Kuid järgmine voor ei ole enam kaugel ja kui soovite selles osaleda, võib hakata juba dokumente ette valmistama.
Kodutoetuse eesmärk on parandada kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimusi.
Toetus on mõeldud peredele, kellel ei ole omandis sobivat eluruumi või kelle omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
Toetust saab taotleda kaheks otstarbeks:
a) kodu ehitamisega seotud tegevusteks, sealhulgas eluruumi
▪ püstitada,
▪ laiendada,
▪ ümber ehitada,
▪ renoveerida,
▪ muuta, rajada või asendada kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme;
b) kodu osta.
* * * * * * * * * * *
Toetuse saamise tingimused, mis kehtisid 2025. aastal (eeldatavasti on 2026. aastal sarnased tingimused)
Toetust saab taotleda, kui:
▪ peres kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last (kaasa arvatud);
▪ pere 2024. aastal saadud maksustatav tulu ühe pereliikme kohta kuus ei ületa 550 eurot;
▪ eluruum on taotleja, kaastaotleja või nende kuni 15- aastase lapse omandis (v.a eluruumi ostmisel);
▪ taotleja, kaastaotleja ja/või peres kasvava kuni 15-aastase lapse või laste omandis ei ole rohkem kui üks elamiskõlblik eluruum;
▪ pereliikmed on rahvastikuregistris registreeritud projekti objektiks olevasse eluruumi, milles pere elab (nt renoveerimisel) või ühele ja samale aadressile (nt eluruumi ostmisel, elamiskõlbmatu eluruumi püstitamisel või ümberehitamisel);
▪ taotleja või kaastaotleja on Eesti Vabariigi kodanik, pikaajalise elaniku elamisloaga isik või isik, kelle elamisõigus või elamisluba kehtib kogu toetuse kasutamise ja kohustuste täitmise perioodi vältel (taotlemise hetkest viis aastat);
▪ eluruumi omanikust taotleja või kaastaotleja ei ole pankrotimenetluses ega pankrotis – välja arvatud juhul, kui ta on pankrotimenetluses oma varasematest võlgadest vabastatud;
▪ eluruumi omanikust taotlejal või kaastaotlejal ei ole võlgnevusi, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus;
▪ projekti objektiks oleval eluruumil ei ole kinnistusraamatus võõrandamise keelumärget;
▪ taotleja ei ole saanud kodutoetust rohkem kui ühe korra alates käesoleva määruse kehtima hakkamisest (26.novembrist 2019);
▪ taotleja suhtes ei ole taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsust.
Eluruumi ehitamise tingimused
Eluruumi ehitamisega seotud tegevusteks saab toetust taotleda kui eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
Eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele juhul, kui seal esineb üks või mitu puudust, näiteks:
▪ puudub veevarustus või kanalisatsioon;
▪ puudub pesemisvõimalus (nt dušš või vann);
▪ katus laseb vett läbi;
▪ fassaad on soojustamata;
▪ puudub küttesüsteem või see ei taga kütteperioodil piisavat siseõhu temperatuuri;
▪ eluruum vajab olulisel määral renoveerimist (nt elektrisüsteem on vananenud, aknad ei pea sooja, siseviimistlus on kulunud vms);
▪ pere jaoks ei ole piisavalt ruumi ja soovitakse elamispinda laiendada.
Ehitamisega seotud tegevused hõlmavad:
▪ uue elamu püstitamist;
▪ olemasoleva eluruumi ümberehitamist või laiendamist;
▪ eluruumi renoveerimist;
▪ kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide muutmist, rajamist või uuendamist; ▪ ehitusprojekti koostamist;
▪ omanikujärelevalvega seotud tegevusi.
Toetust võib taotleda:
▪ ehitusettevõttelt tööde või teenuste tellimiseks (koos vajalike ehitusmaterjalidega);
▪ ehitusmaterjalide või toodete ostmiseks, et teha või korraldada tööd ise. Tingimus on, et materjalid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja projekt lõpetatakse tähtaegselt.
Neid tegevusi võib ka kombineerida – näiteks tellida osa töid ehitusettevõttelt ja teha mõned tööd ise.
Ehitusprojekti kulu on abikõlblik 20% ulatuses toetussummast ning juhul, kui ehitamine teostatakse projekti osana ja ehitusprojekt on koostatud peale 1. märtsi 2016.
* * * * * * * * * * *
Eluruumi ostmise tingimused
Pere võib taotleda toetust eluruumi ostmiseks, kui tal puudub omandis eluruum või olemasolev ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
Nõuded soetatavale eluasemele
Eluruum peab:
▪ olema perele ruumiliselt piisav;
▪ olema vähemalt rahuldavas seisukorras;
▪ olema toimivate tehnosüsteemidega;
▪ sobima aastaringseks elamiseks.
Lubatud on osta:
▪ üks eluruum;
▪ omavahel kõrvuti või üksteise peal paiknevad eluruumid;
▪ eluruumid, mis asuvad taotleja eluruumi kõrval, peal või all paiknevad eluruumid, kui eesmärk on need ühendada üheks eluruumiks.
NB! Eluruumi ei ole lubatud osta pereliikmelt ega isikult, kes on taotlejaga otse- või külgjoones suguluses (otsejoones sugulased on vanemad, vanavanemad, lapsed ja lapselapsed. Külgjoones sugulased on õed-vennad, onud-tädid).
* * * * * * * * * * *
Omandi vorm
Kui peres on kaks vanemat või vanemal on abikaasa/elukaaslane, tuleb eluruum osta kaasomandisse, abielu korral ühisomandisse.
Kui peres on üks vanem, tuleb eluruum osta tema ainuomandisse.
Ostetav eluruum peab saama kogu pere alaliseks elukohaks. Seda ei tohi osta vaid üksikutele pereliikmetele, näiteks täisealisele lapsele või vanavanemale.
* * * * * * * * * * *
Ostukulu ja kooskõlastamine
Toetuse saamisel ei pea ostma täpselt taotluses märgitud eluruumi – sobiva eluruumi saad valida kahe aasta jooksul (projekti abikõlblikkuse periood).
Toetuse eraldamise otsus ei anna automaatselt õigust eluruumi osta.
Ost tuleb enne notariaalset tehingut kooskõlastada EIS-iga.
Eluruumi ostmise kulu on abikõlblik ka siis, kui ostad eluruumi taotluse menetlemise ajal, enne otsuse saamist.
Kui toetus määratakse, hüvitab EIS ostuhinna toetuse summa ulatuses, eeldusel et eluruum on omandatud vastavalt toetuse tingimustele.
Toetuse saamise tingimused ja suurused
Toetust saab taotleda planeeritavate tegevuste maksumuse ulatuses, kuid mitte üle toetuse maksimaalse määra.
Taotleja, kellele on kodutoetus eraldatud enne 26. novembrit 2019, käsitletakse esmakordse taotlejana.
Tal on õigus saada toetust kuni kahel korral: esimesel korral kuni 12 000 eurot ja teisel korral kuni 6000 eurot.
Lisarahastus
Kui soetatava eluaseme maksumus ületab toetuse suurust, on lubatud seda kasutada koos eluasemelaenu ja EIS-i eluasemelaenu käendusega.
Kui projekti kogumaksumus ületab toetuse määra (12 000 eurot või 6000 eurot), peab taotleja katma projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuga.
Kaasomandi korral oleneb taotletava toetuse summa kaasomandiosa suurusest ja sellest, millist ehitise osa soovid renoveerida.
Rekonstrueerimistoetus 2022-2027
Selle toetusliigi raames saab teostada:
▪ korterelamute terviklikku rekonstrueerimist,
▪ gaasil, puidul või elektril töötava kütteseadme väljavahetamist,
▪ taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadme soetamist,
▪ korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga.
Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.
Perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Oktoobris lõppes 2025. aasta voor, mille raames eraldati 80 miljonit eurot.
Järgmine taotlusvoor algab 2026. aasta alguses. Taotluse esitamiseks on vaja ehitusprojekti ja üldkoosoleku nõusolekut, seega soovitatakse toetuse soovijatel juba varakult hakata dokumente koguma ja üldkoosolekut kokku kutsuma.
Toetust saab taotleda, kui:
▪ kolme või enama korteriomandiga elamu on kasutusse võetud enne 2000. aastat;
▪ ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest on vähemalt 80% füüsiliste isikute, Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
Täpsemat infot tööde kohta, millele saab selle toetusliigi raames toetust, leiab lingilt: https://kredex.ee/et/kodudkorda
