Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) laevaõnnetuste uurija Tauri Roosipuu sõnul ei ole nemad oma uuringute käigus Estonia vrakil midagi eripärast täheldanud, vahendab BNS Postimeest.
Roosipuu sõnas, et parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise käigus on tehtud vrakipaigas mereuuringuid ja töid 2021. aasta juulis, 2022. aasta mais ja juunis, 2023. aasta juulis ja novembris ning möödunud aasta juulis. Lisaks on kasutatud vrakipaigas autonoomseid mõõdistusseadmeid 2021. aasta juulist kuni 2022. aasta juunini.
“Nende uuringute käigus ei ole avastatud seadmeid, tehnoloogiat vms, mille päritolu ei ole teada ning mis pole seotud vrakiga või seal 1990ndatel tehtud uuringute ja töödega,” tõdes Roosipuu.
Roosipuu sõnul esines 2021. aasta juulis uuringute käigus tõesti segavat signaali, mille allikat ei õnnestunud välja selgitada. On võimalik, et seda tekitasid nii uuringulaevad ise kui ka mõni väline allikas. Esialgse hindamise läbipaistvuse huvides on jooksvalt avaldatud mereuuringute käigus kogutud andmeid. Näiteks on esialgse hindamise veebilehel avaldatud vraki fotogramm-meetriline mudel, kust on vaadeldav suur osa vrakist ning kõrgresolutsioonilise sonariuuringu tulemusel saadud suurema kui 4-ruutkilomeetrise ala merepõhjamosaiik, lisaks allveerobotite videoid juulist 2021 ja juulist 2024.
“Esialgse hindamise käigus on kasutatud tsiviilkäibes olevaid uuringuseadmeid. Uuringute käigus on tuvastatud 1996. aastal vraki katmistööde käigus paigaldatud viis transponderit, millest kolm paigaldati merepõhja vrakist põhjasuunas ning kaks vrakile,” rääkis Roosipuu. “Nende abil jälgiti, kas vraki asend on stabiilne või vrakk ettevalmistustööde käigus nihkub. Kaks vrakil olnud transponderit koos platvormidega on tänaseks kukkunud vrakilt maha, kuid kõik viis transponderit on uuringuandmetega kaetud.”
