Läänemere kalavarude uurijad kasutavad poolautonoomset kaugjuhitavat laeva Heli, mis ehitati Eestis spetsiaalselt nende vajadusi silmas pidades, vahendab BNS Transpordiameti väljaannet Teejuht.
Mehitamata uurimislaevaga on seotud kaks teadusprojekti. Käimas on uuringud, kuidas Liivi lahte kavandatud meretuulepargid võiksid mõjutada sealset kalastikku. Paralleelselt sellega püütakse aga täiustada ka uurimislaeva ennast. Nimelt otsivad arendajad sama tüüpi laevale veel teisigi kasutusalasid, olgu selleks siis mõnd muud laadi seire, ilma jälgimine, kalapüük, või kaubavedu.
Alus suudab küll etteprogrammeeritud punktide järgi tehisaru toel ise navigeerida ja ohutuse tagamiseks otsuseid vastu võtta, kuid lõplikult juhitakse seda kaldalt. Merel sonari abil kogutud andmed edastatakse keskarvutisse. Laeval on 13 ümbrust jälgivat kaamerat, kaks radarit, mereinfo automaatse identifitseerimise süsteem ja muu vajalik, mis lubab distantsilt jälgida nii laeva ennast kui ka selle pardasüsteeme ning alust ka manuaalselt juhtida.
Kui alguses kujunes oluliseks tõrkekohaks interneti kehv leviala merel, siis Starlinki ühendus aitas selle probleemi kõrvaldada.
Heli suudab operatiivselt salvestada või edastada kalaparvede suuruse ja asukoha andmeid, täites eelkõige kalavarude seiramise eesmärki. Nende andmete põhjal tehakse muuhulgas ka otsuseid kalapüügikvootide määramisel. Edaspidi saab saadud infot kasutada ka näiteks kutselise kalapüügi suunamisel.
Mehitamata uurimislaev pidi teadlaste soovil vastama mitmetele kriteeriumitele, üks olulisemaid neist oli, et laeva saaks haagise peal mööda maanteed transportida, samas pidi ta olema piisavalt kogukas ja vastupidav, et avamerelainetuses hätta ei jääks. Nii sündiski viiemeetrine laev, mis on varustatud diiselgeneraatori ja elektrimootoriga, arendab kiirust kuni kuus sõlme ning suudab korraga läbida kuni 300 kilomeetrit.
Tehnikaülikoolist võrsunud firma Mindchip töötas välja autonoomse navigeerimislahenduse ja muu elektroonika, sealhulgas tehiskapteni tarkvara, MEC Insenerilahendused aga konstrueeris ja ehitas laevakere.
Mehitamata alus aitab säästa nii keskkonda kui ka kulusid. Näiteks kalavarude kohta on senini ammutatud andmeid diiselmootoriga laevadega merd mööda ringi sõites, mis lisaks suurtele kuludele jätab ka keskkonda üsna suure jalajälje. Samas pole andmeid koguv sonar kuigi kogukas ja seda saaks ühest kohast teise liigutada ka oluliselt väiksema laevaga.
Laeva valmimist toetas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Laeva kasutusvõimalusi uurivat ja katsetavat teadusprojekti rahastab Interregi Eesti-Läti piiriülese koostöö programm ning projektis osalevad ka Läti teadlased.
