Ehkki käesolev aasta pole eelmisega võrreldes olnud eriti helde, kurdavad paljud, et õunu, suvikõrvitsaid, münti, peterselli ja muid aia- ja põllusaadusi pole kuhugi panna ning need tuleb utiliseerida. Mõnikord tundub kartul, peet või porgand liiga väike ning see – värske, maitsev, lihtsalt natuke ebapiisava suurusega – saadetakse komposti… Kuidas üleliigne saak mõistlikult ära paigutada ja kust seda hankida, kui väga tahaks “mitte-poekaupa”, uuris MK-Estonia.
Sügis on saagikoristuse aeg. Kes suvel hästi tööd tegi, võib sügisel rahul olla: kõige vaeva eest – umbrohu, öökülmade, tigude jms – tasub maa saagiga, ehkki see pole igal aastal ühtviisi rikkalik.
Ja on väga kahju, kui ülejäägid raisku lähevad, sest tänapäeval, „plastmass-tomatite“ ja “igavesti värskete” õunte ajastul, hinnatakse eriti just ehtsat vilja – mitte geneetiliselt muundatud, mitte väetistega üle valatud, vaid seda tavalist, maakodust pärit, “nagu vanaema juures”.
Mida aga teha siis, kui aia- ja põllusaadusi on kasvanud rohkem, kui pere tegelikult vajab? Ülejääke ei tasu ära visata, sest neisse on juba panustatud nii töökate käte soojus kui ka Eesti päikese kiired.
On ka teisi viise, kuidas saaki kasutada!
1. Jaga möödujatega
Eramajade piirkondades võib sageli näha väravate juures õunakaste ning aedade küljes rippuvaid juba valmis pakendatud viljadega – neist jagub niisama krõbistamiseks kui ka piruka jaoks.
Kortermajades võib õunte, suvikõrvitsate või arooniatega kotte sageli näha postkastide peal ja need ei jää sinna reeglina kauaks seisma.
Lisaks aedadele ja trepikodadele saab aiakraamiga kotte paigutada pargipinkidele, bussipeatustesse ja teistesse rahvarohketesse kohtadesse – peaasi, et ei unustaks mõne aja pärast kontrollida, kas kõik on ikka minema viidud ja kas pole vaja ülejääke ära koristada ning puhtust luua.
2. Vaheta
Populaarne ja sõbralik viis ülejääkidest vabaneda on vahetamine. Kui teil on näiteks õunu ja pirne, aga naabril või kolleegil paprikat ja tomateid, võib pakkuda vastastikku kasulikku bartertehingut.
3. Laat
Erinevates Eesti linnades saab oma aia köögivilju, puuvilju ja marju (ja ka neist valmistatud hoidiseid) müüa taluturgudel ja laatadel. Tavaliselt on sellistel üritustel hinnad kõrgemad kui sotsiaalmeedias.
Näiteks õuna talisortide “Talveroos”, “Talvenauding”, “Tellisaare” hind võib ulatuda 5 euroni kilogrammi eest. Seejuures tasub arvestada, et nii turul kui ka laadal oma kauba pakkumise võimaluse eest ostjatele võetakse tasu.
Oma piirkonna sündmuste ajakavaga saab tutvuda veebilehel: www.laadakalender.ee.
4. Anneta
Saagi ülejäägid saab annetada heategevusorganisatsioonidele, mis tegelevad abivajajate aitamisega. Kuid enne aiaandidega konteinerite organisatsiooni uste juurde toomist tuleks kindlasti telefoni teel täpsustada, mida, millal ja millises mahus on organisatsioon valmis vastu võtma. Sageli võetakse rõõmuga vastu köögivilju ja juurvilju, kuid keeldutakse mahladest, moosidest ja muudest hoidistest.
Näiteks saab pöörduda Toidupanga poole:
• Tallinnas – telefon: 5683 9344, e-post: tallinn@toidupank.ee
• Maardus – telefon: 5332 1147, e-post: maardu@toidupank.ee
• Narvas – telefon: 5663 8953, e-post: narva@toidupank.ee
5. Anna ära või pressi mahlaks
Mõned mahlade, mooside ja muude puuviljatoodete tootjad ostavad kokku korjatud õunu.
Näiteks AS Bacula ja Nõmme Talu OÜ maksavad nende eest 0,30 eurot/kg. Õuntele esitatakse kindlad nõuded: need peavad olema terved, ilma plekkideta ja läbimõõduga vähemalt 5 cm.
Kontaktid:
AS Bacula
• Aadress: Aakre, Elva vald, 67212, Tartu maakond
• Telefon: 767 9660, 767 9662, 5556 4125
• E-post: moos@moos.ee
Nõmme Talu OÜ
• Aadress: Nõmme, Tammiku küla, Kose vald, 75119, Harju maakond
• Telefon: 56 219 762
• E-post: info@nommetalu.ee
Nõmme Talu OÜ pressib samuti mahla kõigest, mis aias kasvab ja mahla sisaldab – kui mahla pakendatakse kliendi taarasse, maksab teenus 1 euro/liiter. See on ideaalne lahendus, kui ei taha ise ümbertöötlemisega vaeva näha.
6. Paku interneti kaudu
Kuna huvi aia-, köögivilja- ja kasvuhooneandide vastu on hooajal alati suur, võib proovida oma ülejäägid realiseerida interneti kaudu – raha eest, šokolaadi eest või lihtsalt “aitäh” eest.
Selleks saab kasutada:
• spetsiaalseid gruppe sotsiaalmeedias, nt. Facebookis;
• platvorme käest-kätte müügiks (näiteks osta.ee, okidoki.ee);
• suletud temaatilisi kogukondi – koolide ja lasteaedade vanemate gruppe, naabruskonna või töögruppe jne.
Müüa saab nii korjatud ja pakendatud toodangut kui ka võimalust tulla õunu, arooniaid ja muud ise korjama teie juuresolekul, samal ajal kui te ise tegelete muude aiatöödega.
Sageli võetakse õunu, kartulit, rohelist vastu ka tasuks abi eest krundil.
7. Toida loomaaias loomi
Tallinna Loomaaed võtab vastu puuvilju (õunad, pirnid, ploomid jne) ja köögivilju (peet, porgand, kapsas, kõrvitsad jne). Viljad peavad olema sama kvaliteediga, mis sobiksid ka inimesele toiduks.
Seejuures kehtib üks oluline piirang: loomade tervise huvides peavad kõik viljad olema kasvatatud kohtades, kuhu metsloomadel puudub ligipääs.
Loomaaed palub kõrvitsatele mitte midagi kirjutada ega joonistada. Joonistusi või luuletusi loomade teemal võtab loomaaed vastu eraldi – paberil või digitaalselt.
Annetusi loomaaiale saab toimetada transpordiväravate juurde aadressil: Paldiski mnt 145, Tallinn.
Kolm küsimust spetsialistidele
Vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan ning strateegia- ja finantsosakonna peaspetsialist Marje Ree.
— Kui suure osa juurviljade ja köögiviljade siseriiklikust tarbimisest katab kodumaine tootmine?
— 2020–2024 on kartuli isevarustatuse tase püsinud suhteliselt stabiilsena, väikeste kõikumistega 59% ja 69% vahel. Samal ajal on köögivilja isevarustatuse tase pidevalt langenud, vähenedes 45%-lt 29%-ni. 2024. aasta järsk isevarustatuse langus peegeldab ebasobivatest ilmastikuoludest tulenevat saagi langust.
— Milliste peamiste köögiviljade ja juurviljade vajadused rahuldatakse kõige suuremal määral impordi arvelt?
— Impordi vajadus on suurem nende köögiviljade puhul, mida Eestis ei kasvatata või kasvatatakse vähe, nagu näiteks tomat. Samuti mõjutab importi kodumaise saagi suurus – kui saak ikaldub, suureneb ka vajadus impordi järele, et tagada toidu kättesaadavus.
Jooniselt on näha, et aastatel 2020–2024 on köögivilja ja kartuli import üldiselt kasvanud, eriti silmatorkavalt kartuli ja porgandi (sh muu juurvilja) osas.
— Milline on selle aasta peamiste juurviljade ja köögiviljade saak?
— Saagi prognoosimiseks on veel vara, kuna juur- ja köögiviljade intensiivne kasv alles kestab ning saagikoristus ei ole alanud.
Kommentaar
Võtame suure tänuga vastu!
Raili Reinsalu, Eesti Toidupanga esindaja
Toidupank võtab alati suure tänuga vastu eraisikute annetused, ka aiasaadused. Saame neid jagada meie toiduabi saajatele.
Kahjuks ei tohi me aga jagada konserveeritud (hoidiseid, marineeritud, hapendatud jms) tooteid, kuna selliste toodete kohta peab olema võimalik esitada info koostisainete, allergeenide jms kohta.
Toidupank tegutseb Eestis igas maakonnas ja kõikide toidupankade kontaktid leiab meie kodulehelt www.toidupank.ee.
Eraisikud annetavad Toidupangale iganädalaselt. Aiasaaduseid annetatakse hooajaliselt, põhiliselt just sügisel. Aiasaadustest kõige enam tuuakse õunu, aga erinevatel aastatel on toodud rohkem ka näiteks kartuleid või kõrvitsaid.
Oleme tänulikud iga annetuse eest. See annab meile võimaluse mitmekesistada meie abisaajate toidulauda ning pakkuda neile tervislikku kodumaist juur-ja puuvilja.
Kas kartul läheb kallimaks?
Selle aasta sügise kartulisaak Eestis on ebasoodsa ilma tõttu ohus. Riigi lõunaosas pidurdasid kevadised vihmad ja hilisem istutamine mugulate kasvu ning tekitasid saagile tõsist kahju, Kesk-Eestis aga ei luba vihmane ilm koristust alustada.
Nagu ütles ERR-ile tulundusühistu Eestimaa Kartul juhatuse liige Rasmus Kolberg, on Lõuna-Eestis kartuli saagikus tänavu kasvatajati erinev, kuigi kehvem, kui loodeti.
“Meie inimesed pole sisuliselt veel koristama hakanud – loodetakse pisut ka saagikuse tõusu, aga ilmatingimused on ka väga keerulised,” märkis Kolberg.
Põhiliste probleemidena nimetab ta liigniiskust kevadperioodil ja agressiivset lehemädanikku (fütoftoorat): “Paljudel lihtsalt uppus kartul ära ja tärkamisprotsent oli väga madal.”
Olukord põldudel ja kasvatustes näitab, et Eesti kartuliga isevarustatuse määr, mis on praegu umbes 50 protsendi juures, kindlasti 2025. aastal väheneb. Kas see tähendab, et kartulihinnad tõusevad lakke?
“Poed asendavad kohaliku kartuli impordiga, kui tootja hakkab rohkem raha küsima,” ütleb Kolberg. “Praegu on majandusolukord selline: tarbijal on rahakott õhukene, ja poed on ostukorvi toodetega väga osavalt letil ja ei lase hinnal tõusta.”
