„Ärge muretsege, nagunii ei lähe miski plaanipäraselt!“ – armastavad nalja teha need, kes on juba korduvalt oma autoga puhkusel käinud. Autoreis tundub põnev ja soodne viis Euroopa riikide avastamiseks, kuid praktikas nõuab see põhjalikku ettevalmistust ja läbimõeldud eelarvet. MK-Estonia uuris autoreiside harrastajatelt, kuidas valida marsruuti, arvutada kulusid ja tulla toime ootamatute olukordadega.
Eestis on majanduskriis ja inimestel napib raha, mistõttu otsitakse võimalusi, kuidas soodsalt puhata ja maailma näha. Autoreis on üks selline variant, kuid on mitmeid nüansse, millega tasub arvestada.
Marsruut ja navigeerimine
Esmapilgul tundub Euroopa kompaktne ja teed mugavad – istu aga autosse ja sõida.
Praktikas kujundab igaüks oma rütmi ise: mõne jaoks on tee vaid viis sihtpunkti jõudmiseks, teise jaoks aga reisi peamine osa, kui akna taga vahelduvad linnad ja riigid.
Svetlana Maardust räägib, et tema pere on neli aastat järjest autoga Albaanias käinud. Kuna põhiosa puhkusest plaaniti veeta Albaanias, otsustati teistes linnades peatustele mitte liiga palju aega kulutada.
„Esimene ööbimine oli meil Varssavi kandis, seejärel Sloveenia ja Horvaatia,“ meenutab Svetlana. „Kõik marsruudid on seal head, eriti pärast seda, kui Poolas mõned aastad tagasi kiirtee valmis sai – sõit läheb kiiremini. Aga eriline võlu on väikestes linnades autoga sõitmisel. Neis on eriline õhkkond!“
Mõnedel on jällegi teine lähenemine. Aleksandra on abikaasa ja tütrega juba mitu aastat autoga reisinud.
Tema sõnul pole autoreisil mõtet, kui eesmärk on lihtsalt võimalikult kiiresti Tallinnast mõnda teise Euroopa linna jõuda.
„Kui peatused on ainult ööbimiseks, on see pigem võidujooks ühest kohast teise. Meie jaoks oleksid sellised reisid tõeline piin,“ räägib ta. „Meie planeerisime marsruuti hoolikalt ja peatusime erinevates linnades mitu päeva, mõeldes igaühes eelnevalt välja kultuuriprogrammi.“
Lisaks soovitavad reisijad adekvaatselt hinnata oma jõuvarusid, eriti kui teist juhti autos pole. Parem oleks maraton-distantse vältida. 500–700 kilomeetrit päevas on maksimum, optimaalne vahemaa aga 300–400 km.
Tänapäevased rakendused teevad planeerimise lihtsamaks, kuid ainult navigaatorile või nutitelefonile lootma jääda ei tasu – levi võib kaduda kõige ebasobivamal hetkel. Kogenud juhid soovitavad kaasa võtta ka paberkandjal kaardi ja märkida sellele eelnevalt olulised punktid: tanklad, kämpingud, hotellid.
„Kord võtsime ette sõidu Kreekasse. Kuskil Bulgaarias, Kreeka piiri lähedal, läks meie navigaator katki. Levi polnud. Ümberringi polnud ühtegi hinge, autosid samuti ei kohanud, aga juba hakkas hämaraks minema,“ jutustab Svetlana. „Lõpuks jõudsime siiski ühte külla, kus kohalik elanik andis meile tavalise teedeatlase. Näitas, kus me oleme ja kuhu sõita.“
Igaks (kindlustus)juhuks
Kaasa tuleks võtta kõik peamised isiklikud dokumendid – passid, ID-kaardid.
Kui reisite lapsega väljapoole ELi, tasub vastavatest konsulaarosakondadest uurida, kas on vaja lapse sünnitunnistust ja kui reisib ainult üks vanem, siis ka teise vanema luba.
„Euroopas kontrolliti meie dokumente mõned aastad tagasi ja sedagi ainult Sloveenia ja Horvaatia piiril,“ meenutab Aleksandra. „Seal oli varem kontrollpunkt, kuid kunagi ei palutud meil midagi avada ega näidata. Me lihtsalt ulatasime dokumendid ja mõne sekundi pärast sõitsime edasi. Nüüdseks on ka seal piir kadunud, nii et dokumendikontrolli võib kohata vaid maanteel, kuid me pole sellega kokku puutunud.“
Isiklik reisikindlustus on aga igal reisil kohustuslik, eriti lastega reisides.
„Meil oli Kreekas olukord, kus kaheaastane laps haigestus,“ räägib Aleksandra. „Vaja läks arstiabi ja spetsiaalseid antibiootikume. Kõik läks maksma umbes 300 eurot, võib-olla veidi rohkem, kuid õnneks kattis kindlustus kõik kulud. Me kasutame Swedbanki kindlustust ja Euroopas hinnatakse seda väga. Ilmselt on neil süsteem hästi sisse töötatud, sest meil pole nendega kunagi probleeme olnud.“
Naine märgib, et kindlasti tuleks kindlustuslepingu tingimusi hoolikalt lugeda.
„Ja veel parem – ärge kartke esitada küsimusi iga punkti kohta!“ on ta veendunud.
See tundub ilmselge, kuid tasub meelde tuletada: ka auto peab olema kindlustatud. Välisreisiks on vajalikud juhiluba, tehnopass ja kindlustuspoliis ning väljaspool ELi ka roheline kaart.
Kindlustusfirmad soovitavad poliisi laiendada autoabi teenusega – rikke korral aitab see puksiiri või kohapealse remondiga.
„Ja soovitavalt selline pakett, et tullakse kohale igasse paika ja viiakse ära või tehakse korda. Sest sellised ebameeldivad olukorrad juhtuvad Murphy seaduse kohaselt justnimelt kusagil karukolkas,“ lisab Aleksandra.
Täpselt nii juhtuski Jevgeniga, kes oli autoga Tšehhi poole teel.
„Kusagil Poolas, keset lõputuid põlde, ütles auto üles,“ meenutab mees. „Ja nagu kiuste ei katnud meie kindlustus just selle rikke parandamist. Lisaks tuli auto veel teenindusse toimetada. Kokkuvõttes läksid pukseerimine ja remont päris kopsaka summa maksma. Reisi jätkamiseks esialgse plaani järgi polnud enam ei tuju ega jaksu ning ka raha oli tuntavalt vähemaks jäänud. Nii pöördusimegi koju tagasi.“
Valmistame auto ette
Muidugi ei anna keegi garantiid, et teel midagi ei juhtu. Siiski tuleks enne reisi teha ennetav ülevaatus autoteeninduses.
„Miinimum on rehvide, õli- ja pidurivedeliku taseme, tulede ja kojameeste töö ning konditsioneeri korrasoleku kontroll,“ soovitab staažikas autojuht Andrei. Tema sõnul ununevad paljudel lihtsad asjad nagu tagavararatas või tulekustuti.
Andrei meenutab, kuidas nad koos abikaasa ja veel ühe perega puhkusereisile läksid – Narvast Itaaliasse.
„Sõitsime ühe autoga, pagasiruumis oli neli rasket kohvrit. Tee viis mööda kiirteid ja serpentiine, kiirused olid suured… Veneetsia lähedal peatusime ühes tanklas ja avastasime, et tagumised rehvid olid täiesti siledaks kulunud!” jutustab ta. “Edasi sõita oli ohtlik, nii et keerasime kõrvale ühte väiksesse linnakesse, pigem isegi külasse, ja pöördusime kohalike automehaanikute poole.“
Mehe sõnul tuli lõpuks kaks rehvi välja vahetada – ning see võttis aega kaks päeva.
Andrei tunnistab, et reisi jaoks oleks pidanud hoolikamalt ette valmistuma – hinnata auto koormust realistlikumalt. Nii oleks võinud selliseid probleeme vältida.
„Ma ei riskiks sõita suure läbisõiduga autoga,“ ütleb Aleksandra. „See võib olla Pandora laegas, mis Murphy seaduse kohaselt avaneb kindlasti kõige ebasobivamal hetkel. Parem on selliste asjade pealt kokku mitte hoida ja teha täielik hooldus usaldusväärses ja kontrollitud teeninduses, isegi siis, kui auto läbisõit ei ole veel väga suur,“ soovitab ta. „Samuti tasub kaasa võtta tagavararatas ning kõik vajalikud tööriistad ja tarvikud (igaks juhuks). Ja loomulikult – apteek ning muud vajalikud asjad.“
Mis puutub autosalongi, siis lisab rändur: kui armastate oma autot ja sõidate terve perega, tasub kohe maha laotada kummimatid!
„Laialimääritud šokolaad, maha loksunud vesi, liiv ja muud rõõmud on siis palju lihtsamini puhastatavad. Me isegi katame tagumised istmed pleediga, sest koos lapsega muutub see koht reisi ajal sageli väikseks kaoseks. Lisaks peab igas uksetaskus alati olema nii niiskeid kui tavalisi salvrätte, pudel vett, ja minu jalgade juures seisab alati väike külmik. Me eelistame mitte raisata aega söögipeatustele – sööme otse tee peal. Boršisuppi me muidugi kaasa ei võta, aga vorst, juust, köögiviljad, õunad ja banaanid on meil alati kaasas.“
Mahume eelarvesse
„Kõige olulisem säästunipp on kõik eelnevalt oma eelarve raames välja arvutada ja valmis planeerida,“ nendib Aleksandra. „Peab olema selge ettekujutus, millised tegevused teid ees ootavad.“
Tema sõnul on oluline varakult ette sihtkohas välja valida 1–2 baari või restorani varianti, arvestades nende arvustusi, hindu ja kaugust.
Samuti soovitab ta broneerida hotellid tasuta tühistamise võimalusega, uurida meelelahutuse hindu ja võtta kaasa veidi rohkem raha (et igaks juhuks veidi ka alles jääks).
“Kui kõik on ette planeeritud, ei pea reisi ajal ärevalt kaarti uurima,” ütleb reisija.
Teine autoga reisija, tallinlane Irina, kellele meeldib Slovakkias lumelauaga sõita, räägib: “Meil oli olukord, kus jätsime majutuse broneerimise viimasele hetkele ja väiksemates Poola linnades ei olnud enam ühtegi vaba kohta. Ilm läks aga halvemaks ja pidime veel 2 tundi sõitma kohani, kus lõpuks hotellituba õnnestus saada. See oli hirmutav ja väsitav. Moraal – broneeri majutus ette ja ära tee liiga pikki sõite!”
Lapsega reisimine on aga eriti keeruline ülesanne.
„Lastega sõites on oluline arvestada ka nende soovidega,“ jagab Aleksandra kogemusi. „Esiteks tuleb neile eelnevalt rääkida, kuhu plaanite minna, ja näidata, mis neid ühes või teises linnas ootab. Samuti võib anda neile võimaluse valida, kuhu ta tahaks minna. Las ta vaatab mõnda kasulikku videot YouTube’ist, et paremini aru saada, mis teda ees ootab.“
Naine on veendunud, et lapsel peab olema isiklik puhkuse-eelarve.
„Meie tütar kogub terve aasta raha, et mitte iga kioski juures vinguda. Ja muide, ta jälgib oma kulusid väga tähelepanelikult ja teab täpselt, mida ta vajab,“ räägib Aleksandra.
Reisijad soovitavad kaasa võtta lauamänge, et koos oleks lõbusam. “Ja veel parem on, kui perekonnas on üks laps, võtta kaasa seltskond,” naerab Aleksandra. “Kui lapsed on hõivatud, on see juba puhkus!”
Sidevahendid
Veel üks nipp, millest räägivad kõik autojuhid: telefonis peab kindlasti olema internet. Tšehhis, Saksamaal ja Austrias on mugav tasuliste teede eest maksta interneti kaudu ja pole vaja otsida tanklaid, mis müüvad vastavaid sissesõidulube.
Ja veel – raadiosaatja.
„Kui me Slovakkiasse autoga suusatama sõitsime, püüdsime alati sõita mitme autoga koos ja suhtlesime raadiosaatjate kaudu. Laste jaoks meelelahutus ja täiskasvanutel oli mugav rääkida, ilma et oleks pidanud kõnede eest maksma,” meenutab Irina. „Lisaks oli see mingigi garantii, et kui midagi peaks juhtuma, saavad teised aidata. Ühel reisil läks ühel perel auto pardakompuuter katki. Ei jäänud muud üle kui auto esindusse jätta ja lennukiga koju minna. Vähemalt said nad oma asjad (suusad) teiste autode peale ära jagada.”
Reisi hind
Arvatakse, et autoga reisimine on säästlikum variant.
„Kas autoga reisimine on odavam või mitte, sõltub reisi ajast, marsruudist ja sellest, milliseid peatusi te plaanite,“ ütleb Aleksandra. „Kui reisime terve kuu, on autoga soodsam. Näiteks ükskord läbisime marsruudi Tallinn–Mont Saint-Michel (Prantsusmaa)– Horvaatia (Umag) – Itaalia (Rooma) – Tallinn. Kokku 10 000 kilomeetrit. See polnud reis punktist A punkti B, nagu oleks olnud lennukiga. Peatusime erinevates kohtades: Saksamaal, Pariisis (külastasime Disneyland’i), teel Horvaatiasse käisime mitmes linnas, seejärel Umagist Rooma sõites külastasime veel Veronast, Firenzet ja Pisat. Ja tagasi Tallinnasse sõites tegime samuti mitmeid peatusi. Lennukiga ei oleks see kõik olnud võimalik.“
Üks peamisi kuluartikleid on kütus.
„Kui arvutada, siis on see odavam kui lennukipiletid. Meie auto kulutab 6–7 liitrit bensiini 100 km kohta. Arvestades keskmist kütusehinda Euroopas – umbes 1,40 eurot liiter – kulus meil kogu reisile (10 000 km) kütusele umbes 1000–1100 eurot,“ ütleb Aleksandra.
Ta soovitab ka kiirteedel mitte kihutada, sest see ei tasu ära.
„Hoidke oma ettenähtud 130 km/h – nii on bensiinikulu väiksem, saabumisaegade vahe aga kõigest 10 minutit,“ jagab ta kogemusi.
Ei tasu unustada ka tasulisi teid. Mõnes riigis (näiteks Tšehhis, Austrias, Šveitsis) on vaja vinjette – need on teemaksumärgised, mis võivad olla kleebise või elektroonilise märgi kujul, mis kinnitab maksu tasumist. Kulu saab ette arvutada – on olemas veebilehti, mis seda infot pakuvad.
Itaalias, Prantsusmaal, Kreekas, Norras ja teistes riikides on tasulised kiirteed. Lisaks sellele on seal veel üks oluline detail.
„Prantsusmaal ja Saksamaal pole kiirteedel nii lihtne tanklaid leida,“ hoiatab Aleksandra. „Saksamaal tuleb tihti kiirteelt maha sõita ja alati ei ole selge, kas sa lahkud tasuliselt teelt. Seepärast tuleb tankida regulaarselt ja mitte jätta seda viimasele hetkele, mõeldes, et “200 km pärast on kindlasti tankla”. Prantsusmaa tasulised teed on aga väga suur rahakulu, kusjuures on raske leida täpset infot, kus ja kui palju need maksavad (vähemalt mina seda infot ei leidnud). Samuti tasub alati osta vinjett, isegi kui sõidad riigist läbi vaid paar minutit.“
Mis puutub majutusse, siis kõik sõltub sellest, millist taset peate vastuvõetavaks.
Aleksandra sõnul kulus kolme inimese majutusele 30-päevase puhkuse jooksul umbes 2000 eurot – tingimusel, et broneeringud tehti varakult.
“Kõik sõltub eelistustest ja rahakotist. Meie jaoks on oluline, et oleks puhas, ja kõik,” selgitab ta.
Üldiselt on autoreisijad ühel meelel: autoga reisimine annab paindlikkuse planeerimisel ja kingib palju muljeid.
“Autoga oled sa palju vabam ja mobiilsem. Saad reisi jooksul oma plaane muuta. Ja meie kogemuse põhjal on autoga reisimine oluliselt soodsam,” jagab Aleksandra. “Ja kõige tähtsam teel ei ole mitte kilomeetrid või marsruudid, vaid hea tuju ja positiivne suhtumine!”
Kindlustusettevõtte nõuanne
BTA Kindlustuse riskijuht Jana Mängel usub, et reisijad alahindavad sageli võimalikke riske isegi naaberriikidesse reisides.
„Tegelikult võivad ka nendes riikides tekkida ettenägematud olukorrad, mis nõuavad kiiret abi ja suuri väljaminekuid,” ütleb spetsialist.
Mängeli sõnul katab Euroopa ravikindlustuskaart küll hädavajaliku arstiabi riiklikus meditsiinisüsteemis, kuid mitte kõiki teenuseid. „See üldine kindlustuslahendus ei hüvita erakorralist transporti Eestisse, erakliinikute teenuseid ega kaaslase majutust, kui reisikaaslane peab välismaal sinu lähedal viibima,” selgitab ta.
Üks võimalikke riske on ka isiklike asjade vargus.
„Tanklates ja parklates on sõidukitest varastamine endiselt levinud, eriti Leedus ja Poolas. Kui varastatakse elektroonika, riided või reisidokumendid, võib see kogu reisi rikkuda,” märgib Mängel.
Ta soovitab: „Oluline on mõelda läbi, kui suured võivad olla kulud ühe reisija kohta, ja valida vastavalt sellele piisav kaitse. Näiteks võiks lisaks reisi maksumusele arvestada umbes 500 eurot lisakaitseks ootamatute olukordade katteks.”
Kolm küsimust spetsialistile
Vastab 15-aastase staažiga automehaanik Stanislav Parfenjuk STP Service’ist.
1. Mida tuleks enne pikka autoreisi teeninduses kontrollida?
Enne Euroopa-tuuri soovitan kindlasti kontrollida pidureid, vedrustust ja roolisüsteemi. Kindlasti vaadake üle kõigi vedelike tase – mootoriõli, jahutus-, piduri- ja klaasipesuvedelik. Vaadake üle rihmad, rullikud, filtrid, küünlad. Kontrollige akut ja rehve (rõhk ja kulumine).
Suvel ei tohiks unustada ka konditsioneeri – oluline on, et see töötaks veatult, sest see on teel tõesti suureks abiks.
2. Mida võtta kaasa ettenägematuteks olukordadeks (lisaks varurattale)?
Minimaalne varustus, mida alati soovitan, on järgmine: õli lisamiseks, esmaabikomplekt, tungraud ja tööriistakomplekt, samuti klaasipesuvedelik, kompressor või pump, aku käivitusabi, pukseerimisköis, lambipirnide ja kaitsmete komplekt, võtme patarei.
3. Millise autoga ei tasuks reisile minna?
Siin on oluline mõista: otsustav ei ole väljalaskeaasta, vaid auto seisukord. Isegi 90ndate auto, kui see on hästi hooldatud, sõidab tuhandeid rahulikult kilomeetreid. Aga hooldamata kaasaegne auto võib alt vedada. Mina ei sõidaks kaugele, kui:
- mootor tarbib liiga palju õli või esineb lekkeid;
- pidurid või vedrustus on „väsinud“;
- rehvid on vanad või kulunud;
- aku on nõrk;
- mootoril või käigukastil on vigu, mida omanik ignoreerib.
Oluline on lihtne reegel: parem on lähtuda mitte auto vanusest, vaid selle tehnilisest seisukorrast.
Kogenud reisijate soovitused:
- Vahetage veidi sularaha nende riikide jaoks, kus euro ei ole kasutusel. Mitte igas tanklas ei ole tasuta tualette ja alati ei saa kaardiga maksta, seega võib vaja minna kohalikus valuutas münte.
- Pidage meeles, et Autobahn’idel on kütus kallim. Soovitav on tankida väiksemates linnades.
- Pikematel laskumistel kõrvalisi hääli kuuldes, peatuge ja laske piduritel jahtuda. Vastasel juhul võivad need üles öelda.
- Internetist vinjetti ostes ärge ajage segi Slovakkia ja Sloveenia vinjette. Vale vinjett võib kaasa tuua trahvi!
- Uurige sihtriigi reegleid. Näiteks Kreekas võidakse vale parkimise eest lisaks trahvile ka numbrimärgid eemaldada.
Kasulikud lingid
Välisministeeriumi info reisijatele (sh juhuks, kui dokumendid on kadunud)
www.reisitargalt.vm.ee
Reisimarsruudi ja ligikaudse kütusekulu arvutamine
www.viamichelin.com
Marsruudikaardi loomise rakendus
www.wanderlog.com
Vinjettide hinnad Euroopa eri riikides
www.vintrica.com
evinjeta.dars.si
Info Euroopa kämpingute kohta
www.camping.info
