Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juhi Marjeta Venno sõnul on tulevasel, 2025/2026. õppeaastal koolides enam kui viis muudatust, vahendab BNS Postimeest.
Kõikidele üheksandasse klassi asuvatele õpilastele rakendub õppimiskohustus, mis kestab kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse‑ või gümnaasiumihariduse omandamiseni.
“Õppimiskohustuse reform on kõigile osalistele uus väljakutse, nii koolile kui ka kohalikule omavalitsusele. Loodame koostöös ja operatiivselt infot vahetades kõik tekkida võivad raskused lahendada,” lausus Venno.
Reformi eesmärk on vähendada varasemat haridussüsteemist väljalangemist ja tagada noortele keskhariduse või kutsehariduse omandamine, et nad oleksid tulevaseks tööeluks ja edasi õppimiseks paremini ette valmistatud.
“Kutsehariduse reform toetab seda, muutes kutsekeskhariduse ahvatlemaks, paindlikumaks ja võrdväärseks gümnaasiumiharidusega,” lisas ta.
Reformi kehtima hakkamise kõrval lihtsustatakse mitut õpetaja- ja õpikeskkonna reeglit ning nii mõnedki bürokraatlikud nõuded tühistatakse, sealhulgas ei korraldata enam õpperuumide puhastamise sagedust ega määrata, kui suur peab olema õpilase õppetöökoha kaugus välisseinast ja akendest või tahvlist.
Sügisest rakenduvad veel mõningad õpilaste heaolu toetavad suunised, nagu see, et koolipäevas on vähemalt 20 minutit aega üksnes söömiseks ja et kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest.
Kooli maa-alal peab olema ratta- ja teiste liikumisvahendite parkla ja loobutakse õppetööst ruumis, kus on üle 27 soojakraadi.
Sügisel algaval õppeaastal muutub vaheaegade toimumise aeg. Kui varem oli jõuluvaheaeg 22. detsembrist 11. jaanuarini, siis nüüd kestab see hoopis 4. jaanuarini.
Lühema jõuluvaheaja eest saavad õpilased nädal aega varem suvevaheajale ehk 17. juuni asemel 10. juunil.
Esialgu selle aasta septembrist kehtima hakkama pidanud määrus, milles nähti ette, et koolipäeva algus nihkub kella üheksa peale, rakendub järgmise aasta septembrist.
Muudatus tehakse järgmisel aastal, et anda omavalitsustele aega logistika korraldamiseks ja koolidele päevakava ümberkujundamiseks.
Venno hinnangul on sellise sisuga määruse kehtestamine põhjendatud kooli ja õpilaste turvalisuse huvides ning et toetada vaimset ja füüsilist heaolu. “Hilisem algus on kooskõlas laste une- ja arenguvajadustega, lisaks vähendame üksikasjalikke korralduste hulka,” ütles ta.
