Tallinna halduskohus tühistas keskkonnaameti 2. juuli korralduse suhtes tehtud esialgse õiguskaitse, millega peatati karujaht kohtumenetluse ajaks ning seega saab karujahiga neljapäevast alustada, kirjutab BNS.
Uue määruse kohaselt võib jahipidamine jätkuda vastavalt keskkonnaameti korraldusele ehk kuni 31. oktoobrini.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et esialgse õiguskaitse tühistamine tähendab, et nüüd võib karujaht pihta hakata alates neljapäevast, 14. augustist.
“Hea meel on näha kohtu kaalutluses, et esmane karude küttimislimiit, milleks on 71 isendit, on põhjendatud. Karudel läheb meil väga hästi, neid on rohkem kui kunagi varem ning Eestis elab keskkonnaagentuuri hinnangul vähemalt tuhatkond karu. Hoolimata senisest ennetustegevusest on jätkunud karude poolt nii mesitarude rüüstamine kui silopallide lõhkumine. Üha sagedamini satuvad karud ka asulatesse. Seetõttu on vajalik mõõdukas ja suunatud jahipidamine, et vältida olulist kahju ning ennetada inimeste ja karude vahelist otsest konflikti,“ lausus Kukk.
Kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega oli kohtule esitanud MTÜ Eesti Suurkiskjad, väites, et küttimisluba rikub Euroopa Liidu liigikaitse nõudeid ning võib põhjustada pöördumatut kahju karu asurkonnale. Kohus möönis, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja võttis selle menetlusse, kuid leidis, et jahi peatamiseks puuduvad piisavalt kaalukad asjaolud.
Kohtu hinnangul oli keskkonnaamet on lähtunud küttimismahu jaotamisel keskkonnaagentuuri küttimissoovitustest. “Küttimismaht on suunatud piirkondadesse, kus on karusid palju ka kahjude tekkimise oht suur. Haavatavates piirkondades jahti ei toimu. Seireandmed näitavad, et pruunkaru arvukus on Eestis viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ja on praegu väga heas seisus,” märkis kohus.
Lisaks rõhutas kohus vajadust ennetada karude põhjustatavat majanduslikku kahju ning vähendada ohte inimeste turvalisusele. Määruses viidati kasvavale karude ja inimeste kokkupuutearvule ning liiklusõnnetustele, milles karud hukkuvad.
Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti karujahi korralduse suhtes esialgset õiguskaitset 29. juulil ning peatas 1. augustist algama pidanud karujahi hooaja ajutiselt. Keskkonnaamet vaidles esialgsele õiguskaitsele vastu. Halduskohus leidiski, et karujahi peatamine ei ole põhjendatud ning sellega võib korralduses märgitud tingimustel edasi minna.
Halduskohtu määruse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus.
Karude arvukuse kasv on looduskaitseline edulugu, kuid see toob kaasa ka vajaduse leida tasakaal. Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri eelmise aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112.
