Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9 protsenti ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes viis protsenti; eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 2,8 protsenti ja teenused koguni 8,4 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid võrreldes mulluse juuniga indeksit enim 8,4 protsenti kallinenud toidukaubad. “Transpordi 7,5-protsendine hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju 10,1 protsendi ulatuses. Riided ja jalatsid aga odavnesid 4,1 protsenti ning eluasemega seotud hinnad 0,6 protsenti. Võrreldes aastatagusega on elekter 16,7 protsenti odavam,“ ütles Veski.
Võrreldes maiga mõjutasid juuni indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide, puhkusereiside ning majutusteenuste hinnatõusud vastavalt 1,2, 27,7 ja 27.3 protsendi ulatuses
„Viimased kaks on ilmselt ajutised hinnatõusud. Vastupidist mõju avaldasid odavnenud eluasemekulud 1,3 protsendi ulatuses, kuid peamiselt siiski elektri ja gaasi hinnalangus vastavalt 6,4 ja 9,3 protsenti. Ka alkohoolsete jookide 2,9-protsendine ning riiete ja jalatsite 1,4-protsendine hinnalangus hoidsid indeksit madalamal,“ selgitas analüütik.
Toidukaubad kallinesid juunis võrreldes maiga 1,2 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim köögiviljade kallinemine 2,7 protsenti, loomaliha kallinemine 5,7 protsenti, linnuliha hinnatõus 4,8 protsenti ning piima, piimatoodete ja munade kallinemine 1,3 protsenti. Vastupidist mõju avaldasid juustu, sealiha ning kala ja kalatoodete hinnalangus vastavalt 1,7, 2,8 ja 1,4 protsenti.
Bensiin oli juunis võrreldes maiga 1,6 protsenti ja diislikütus 3,1 protsenti kallim.
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2025
