Meie planeet on üle elanud 11 kõige soojemat aastat kogu instrumentaalsete vaatluste perioodi jooksul. Euroopa programmi Copernicus kliimateenistuse andmetel on seni kõige soojemaks jäänud 2024. aasta, millele järgneb 2023. ning kolmandal kohal on 2025. aasta.
Spetsialistide hinnangul on viimased aastad järjest püstitanud temperatuurirekordeid ning keskmised globaalsed näitajad on stabiilses kasvutrendis. See on seotud kliimamuutuste ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemisega atmosfääris.
Teadlased märgivad, et 2025. aasta osutus kõige „pehmemaks“ – suuresti tänu kliimanähtuse La Niña mõjule. Sellest hoolimata ületab soojenemine juba praegu tööstusrevolutsioonieelset taset enam kui ühe kraadi võrra ning läheneb teatud perioodidel kriitilisele 1,5 °C piirile.
Samas kujunes eelmise aasta jaanuar kogu vaatlusajaloo kõige soojemaks. Antarktikas osutus möödunud aasta rekordiliselt kuumaks, Arktikas aga temperatuurilt teiseks. Lisaks registreeriti ligikaudu poolel Maa maismaast aasta jooksul tavapärasest sagedamini tugeva kuumusega päevi, mil termomeetrinäit tõusis üle +32 °C.
Teadlased hoiatavad: kui praegused suundumused peaksid jätkuma, sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused – kuumalained, põuad ja üleujutused – veelgi ning muutuvad üha intensiivsemaks.
