Tartu vanglas karistust kandvad Rootsist üle toodud kinnipeetavad väidavad avalikus kirjas, et neid koheldakse nahavärvi, usutunnistuse ja rahvusliku tausta tõttu erinevalt ning nende olmetingimused on kehvad, kirjutab Rootsi väljaanne Kriminalvårdsmagasinet, sellest teatab BNS.
Tartu vanglas karistust kandvad Rootsi kinnipeetavad väidavad avalikus kirjas, et neid koheldakse nahavärvi, usutunnistuse ja rahvusliku tausta tõttu erinevalt ning nende vanglatingimused ei vasta ootustele. Kirjale on alla kirjutanud mõned Tartu vangla kinnipeetavad, kuid kirja autorite nimesid ei avaldata. Nad kirjutavad, et Eesti vanglatöötajad on esitanud osa kinnipeetavatele nende nahavärvist ja päritolust lähtuvalt erinevaid küsimusi – sealhulgas võimalike sidemete kohta terroriorganisatsiooniga ISIS ja pereliikmete osalemise kohta Süüria sõjas.
Kinnipeetavad toovad näiteid väidetavast erinevast kohtlemisest: nende sõnul kontrolliti tumedanahalise vangi suud, samal ajal kui valgenahalist kinnipeetavat samamoodi ei kontrollitud. Samuti väidavad nad, et tumedanahalisele vangile ei võimaldatud CD-mängijat, kuigi teised kinnipeetavad olid selle saanud.
Kirja autorite sõnul on vanglatöötajad neid hoiatanud ajakirjanikega suhtlemise eest, väites, et see võib raskendada lähedastega suhtlemist ja tekitada julgeolekuriski Eesti ning Rootsi suhetes. Kinnipeetavad ütlevad, et tunnevad end oma murede väljendamisel vaigistatuna.
Lisaks kritiseerivad vangid olmetingimusi. Nende sõnul on dušikohti vähe, riiete pesemise võimalused piiratud ning toidumenüü üksluine. Nad väidavad, et kana on peamine valguallikas peaaegu kõigil toidukordadel, puuvilju pakutakse kolm korda nädalas ning toiduportsjoneid kaalutakse. Samuti kirjutavad nad, et pole saanud alustada tööd ega muud tegevust, kuigi nende sõnul näeb kokkulepe ette 30 tundi tegevust nädalas.
Kinnipeetavad juhivad tähelepanu ka raskustele lähedastega suhtlemisel, pikale postitarnele ja probleemidele videokõnede korraldamisega. Nende sõnul pole neil piisavalt võimalusi usutalitusteks ning nad kahtlevad, kas olemasolevates tingimustes on võimalik tagada vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ühiskonda naasmine.
Kirja autorid nõuavad Rootsi ametiasutustelt ja otsustajatelt, et need selgitaksid välja Eesti vanglasse paigutamise tingimused ning kontrolliksid olukorda. Nad rõhutavad, et ei otsi kaastunnet, vaid soovivad, et neile tagataks samasugused õigused ja tingimused nagu Rootsi vanglates.
„Me oleme Rootsis kuritegusid toime pannud. Meil peaksid olema samad õigused ja tingimused nagu Rootsi vanglas,“ kirjutavad kinnipeetavad.
