Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas reedel Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse kohta, millega tugevdatakse ELi ja liikmesriikide koostööd kriisivalmiduse arendamiseks ning elanikkonnakaitse parandamiseks, kirjutab BNS.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul lähtub Euroopa Liit kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse arendamisel Soome ekspresidendi Sauli Niinistö tsiviil- ja sõjalise valmisoleku raporti soovitustest. Niinistö hinnangul on ELi julgeolekuolukord viimastel aastatel järjekindlalt halvenenud, maailm on järjest ohtlikum ja kriisialtim.
Tali sõnul toetavad Eesti seisukohad jõuliselt Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevusi, mis tugevdavad Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. „Algatuse elluviimine on vältimatu, sest me peame eurooplasi kaitsma ja end erinevateks kriisideks valmis panema. Mehhanismi ajakohastamine aitab kriisideks valmis olla ja ellu jääda. Kaitsevalmiduse ja kriisikindluse loomise juures on võtmetähtsusega rahvusvaheline koostöö. Just seetõttu otsustas komisjon määruse eelnõu tervikuna konsensuslikult toetada.“
„Kui liikmesriik ei saa elanikkonnakaitse või tervisega seotud hädaolukorraga enam ise hakkama, siis saame kasutada Euroopa Liidu solidaarseid võimekusi ja varusid. Selle eeldus on väga hea koordineerimine,“ sõnas Tali. „Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi tuum on ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Eesti on eluliselt huvitatud ERCC tugevdamisest, et iga ohustsenaariumi korral oleks võimalik keskselt anda ajakohast abi, eriti kui lahendatakse kobarkriise.“
Määrusega ajakohastatakse Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi tulenevalt COVID-19 pandeemia õppetundidest ning ebastabiilsest geopoliitilisest olukorrast. Määruse eelnõuga toetatakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekut, neile reageerimist ning rahastamist perioodiks 2028–2034.
Istungil toodi välja, et kogu paketi maht on umbes kümme miljardit eurot. Eesti seisukoha järgi tuleb eelarvejaotuses arvestada eelkõige riskihinnangute ja realiseeruvate ohtudega ning peab säilima paindlikkus eelarvevahendeid vastavalt vajadusele valdkondade vahel ümber jagada. Eesti rõhutab, et tuleb arvestada haavatavate sihtrühmade vajadustega. Samuti leiab Eesti, et Euroopa Liidu tegevus kriisikindluse valdkonnas peab arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi nendega konkureerimata.
Eesti seisukohas tuuakse välja seegi, et Euroopa Liidu tsiviil-sõjalist valmisolekut ja koostööd tuleks tugevdada ning selleks peaks korraldama ühisõppuseid ja arendama edasi teabevahetusmehhanisme. Peame oluliseks, et elanikkonnakaitse mehhanism võimaldab edendada olukorrateadlikkuse ja toimepidevuse ühe osana kosmoseteenuste ja -andmete kasutamist piiriüleselt ning parandada varajase hoiatamise süsteeme.
Valitsuse esitatud seisukohti määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekule ja neile reageerimisele tutvustas komisjonis siseminister Igor Taro. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas riigikaitsekomisjoni ja sotsiaalkomisjoni arvamusega konsensuslikult toetada.
