Leedu president Gitanas Nausėda ütleb, et venitades läbirääkimistega õiglase rahu üle Ukrainas, püüdleb Venemaa „rahu poole iga hinna eest“, ja selline tee oleks kahjulik kogu Euroopale, kirjutab BNS.
„Kahjuks kogeme ja näeme jätkuvalt Venemaa soovimatust saavutada reaalset kokkulepet ja ebaproportsionaalsete nõudmiste esitamist, mõistes samas, et need nõudmised on Ukraina poolele vastuvõetamatud,“ ütles riigipea neljapäeval presidendilossis ajakirjanikele.
„Teisisõnu, aega venitatakse ning samal ajal tehakse katseid rünnata Ukrainat ja eelkõige rünnata selle tsiviiltaristut, teha tavainimeste elu keeruliseks, lootes nii, et ehk avaldab ühiskond altpoolt survet, et saavutada tulemus iga hinna eest,“ rõhutas ta.
Nausėda rõhutas, et rahu iga hinna eest tähendaks esmajärjekorras traagilisi tagajärgi Ukrainale.
„Rahu iga hinna eest tähendaks ka seda, et Euroopa astub uude eluetappi, kus tal puuduvad julgeolekugarantiid, kuna Venemaa imperiaalsed ambitsioonid ei kao rahukõnelustega kuhugi. Ja need imperiaalsed ambitsioonid kantakse üle juba teistesse piirkondadesse, sest seekord on (Vladimir – BNS) Putini isu kindlasti palju suurem kui lihtsalt konflikt ühe või eraldiseisva (…) riigiga,“ rõhutas president.
Agentuur BNS kirjutas, et viimastel päevadel toimusid Šveitsis Genfis USA vahendusel läbirääkimised, kuid Ukraina ja Venemaa ei jõudnud neil kokkuleppele põhiküsimustes, kuidas lõpetada juba neli aastat kestnud sõda.
Ameerika Ühendriigid püüdsid lõpetada peaaegu nelja-aastast sõda, mille käigus on hukkunud sadu tuhandeid inimesi ning hävitatud suur osa Ida- ja Lõuna-Ukrainast, kuid Moskva ja Kiiev ei suuda territooriumide osas kokku leppida.
Venemaa taotleb mis tahes kokkuleppe osana täielikku kontrolli Ida-Ukrainas asuva Donetski oblasti üle ja on ähvardanud selle jõuga vallutada, kui Kiiev läbirääkimistelaua taga alla ei anna.
Ukraina lükkas aga selle poliitiliselt ja sõjaliselt keerulise nõudmise tagasi ning andis märku, et ei allkirjasta lepingut ilma julgeolekugarantiideta, mis hoiaksid Venemaad tagasi korduvast sissetungist.
Nausėda sõnul tuleb Kiievit toetada aktiivsemalt ja kahepoolsel alusel. Samuti teatas ta, et sõidab lähiajal visiidile Ukrainasse, kus esitleb Leedu täiendavaid kohustusi.
„Viime Leedu täiendavaid kohustusi, oleme valmis andma oma panuse Ukraina toetamisse. See on eelkõige 30 miljonit eurot niinimetatud PURL-algatusele ja samuti 30 miljonit Patriot-algatusele. (…) Samuti 39 miljonit eurot Tšehhi laskemoonainitsiatiivile,“ ütles Nausėda.
„Ja see on meie järjepidev välispoliitika, milles oleme kõik ühel meelel: nii seimi esimees, peaminister, välisminister kui ka muidugi kaitseminister,“ lisas riigipea.
Venemaa jätkab täiemahulist sissetungi Ukrainasse alates 2022. aasta veebruarist.
