„Auväärsete rüütlite aeg on möödas,“ kurvastas Mileedi paljude lemmikfilmis „Kolm musketäri“. Kuid tegelikult pole see päris nii. Rüütellikkuse romantika paelub tänaseni oma igaveste au- ja julguseideaalidega, eepilise kangelasmeeleoluga, sädelevate raudrüüde ja relvade hiilgusega, aga ka unistusega õiglusest ja kuulsusest. «MK-Estonia» käis külas Tallinna ajaloolises klubis Nordburg ja kohtus tänapäeva rüütlitega.
Tallinna Keskaja päevade raames toimunud rüütliturniir ei jätnud paljusid pealtvaatajaid ükskõikseks. Kes on need salapärased inimesed läikivates raudrüüdes, kartmatud sõdalased? Kui palju kaalub ja maksab nende kolisev varustus? Ja mida tähendab olla tänapäeva keskaegne rüütel?
Klubi liikmete endi sõnul olid neil lapsepõlves üsna sarnased huvid. Lemmikraamatud – „Sõrmuste Isand“, „Barbar Conan“ ja teised fantaasialood, kus leidub lohesid, kangelastegusid ja lahinguid. Ning loomulikult katsetati ka ise: tehti papist soomuseid ja mõõkasid käepärastest vahenditest.
„Tegin koos isaga liistust mõõga, läksin metsa vaenulikke põõsaid raiuma – selline oli tavaline lapsepõlv enne internetti,“ meenutab Artjom, üks täiskontaktse keskaegse võitluse entusiaste.
Aastate jooksul huvi ei kadunud – tekkis soov tegeleda vehklemisega mõõkade, kilpide ja päris raudrüüdega.
„Kõigepealt sattusin ajaloolise rekonstrueerimise Karu klubisse, kus sain teada, et on teisigi inimesi, kes on huvitatud ajaloost ning püüavad kõike tõetruult korrata. Käisin mitmel festivalil välismaal ja ühel neist nägin, kuidas noormehed võitlevad täisrauas, täie jõuga. Siis avastasingi enda jaoks AKV (ajalooline keskaegne võitlus) – selle, millega ma praegu tegelen,“ räägib Artjom. „Edasi hakkasin otsima, kas Tallinnas on midagi sarnast, ja nii jõudsingi klubisse Nordburg.“
Kõigil klubi liikmetel on sarnased lood.
Nende sõnul läheb iga hobi, millega inimene tõsiselt tegelema hakkab, üsna kulukaks – varustus, võistlusreisid, treeningud, seminarid…
Raudrüüd maksavad umbes 3000 eurot ja kaaluvad ligikaudu 30 kilogrammi – mida suurem rüütel, seda raskem. Varustust valmistavad võitlejatele välismaa sepad, kuid parandavad nad neid ise.
Loomulikult ei pääse võitluses ka vigastustest. Kuid ilma lahingus keema lööva adrenaliinita, ilma meeskonnatöö tundeta, treeninguteta, eneseületuseta – me enam ei saa. See on meie elustiil.
