Korteriühistute Liit tõdeb, et karmid talvekülmad ja kõrged küttehinnad löövad kõige valusamalt energiavaesusega silmitsi seisvaid peresid, kirjutab BNS.
“Kui ikka napilt saad leiva lauale, siis renoveerimiseks pole lihtsalt raha,” tõi Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla välja kurva tõe. “Peaaegu sada tuhat leibkonda Eestis seisab energiaostuvaesuse lävel ning silmitsi renoveerimisvõimetusega, olukord on väga tõsine.”
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on energiavaesuse ja renoveerimisvõimetuse teemaga tegelenud juba tükk aega, olles Eesti esindaja energiavaesusega tegelevas üleeuroopalises projektis POWERPOOR ja eestvedajaks Eestis samateemalisele koostöökogule, kuhu kaasati nii ministeeriumid, kohalikud omavalitsused kui ka teised organisatsioonid.
„Eesti nõukaaegsed kortermajad on oma elukaare lõppu jõudmas. See tähendab, et nende renoveerimine on hädavajadus,“ rääkis Jaadla. „Korteriühistute juhid jutustavad, kuidas mõnes majas kerkis enne renoveerimist talviti toanurka lumehang ja magada tuli jopes. Sellist olukorda ei saa kuidagi normaalseks pidada,“ oli Jaadla resoluutne.
Energiatõhususe parandamiseks ja küttekulude kokkuhoiuks on parim võimalus kortermaja tervikrenoveerimine – nii saab küttekuludelt kokku hoida pea 50 protsenti, lisaks hea sisekliima, elamu kaasaegsed mugavused, kena väljanägemine ja väärtuse tõus kinnisvaraturul. Ehitushinnad aga kasvavad.
„Kui kümme aastat tagasi maksis näiteks kahesaja korteriga maja tervikrenoveerimine kaks miljonit, siis täna maksab sarnase maja renoveerimine juba rekordilised seitse miljonit eurot,“ tõiJaadla näite.
Tema sõnul pole siis imestada, kui inimesed maja renoveerimist ette ei võta – paljudel pole selleks lihtsalt raha. „Sõltuvalt töödest peab korteriühistu kodumaja renoveerimiseks leidma omavahendeid 45-70 protsendi ulatuses ning panustab valdavalt renoveerimisprotsessi rohkem korteriomanike raha kui on riiklik toetus,” rääkis Jaadla.
Just eelkõige vähekindlustatud leibkondade toetuseks, sealhulgas elamistingimuste energiatõhususe parandamiseks on Euroopas loodud Sotsiaalne Kliimafond, millele eraldatakse 65 miljardit eurot alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032. Lisaks peavad Euroopa Liidu liikmesriigid rahastama vähemalt 25 protsenti oma kavade hinnangulistest kogumaksumustest.
Jaadla sõnul on väga oluline riiklikult välja töötada süsteem, kuidas toetusrahad kõige paremini sihtrühmani jõuaks. „Mitmes Euroopa riigis on kasutusel näiteks nö kupongide süsteem. Leibkonnale eraldatakse rahasumma, niiöelda energiatõhususe kupong, mille leibkond peab siis eluhoone energiatõhususe parandamiseks kulutama,“ tõi Jaadla näite. „Kuid muidugi peab Eesti leidma oma tee. Oluline on, et inimeste soov elada soojas, valges ja kaasaegses kodus ei jääks rahapuuduse taha pidama, väheneks hirm renoveerimise ja ebakindlus tuleviku ees.“
