Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul aktsepteerib erakond kirja teel toimuvaid eelkonsultatsioone ja ootab Isamaalt vastuseid enda saadetud küsimustele, mis puudutavad muuhulgas Tallinna liiklust ja ühistransporti, haridust, toimetulekut, sotsiaaltööd, kommunaalmajandust ning spordivaldkonda, kirjutab BNS.
“Meie jaoks on ühtviisi olulised nii Tallinna arengut kui ka inimeste toimetulekut puudutavad küsimused,” ütles Kõlvart. “Et meie vastused ei hakkaks teineteist vastastikku mõjutama, teen ettepaneku vahetada vastused samaaegselt esmaspäeval, 27. oktoobril kell 18 ning neid esimesel võimalusel ühisel koosolekul arutada,” lisas ta.
Kõlvart küsib Isamaalt, kas pooldate tasuta ühistranspordi jätkumist Tallinna elanikele? Kas planeerite edasi minna Liivalaia trammiliini arendamisega, mis vähendab oluliselt ristmike läbilaskevõimet, või olete nõus kaaluma alternatiive nagu näiteks akutroll? Kui eelistate Liivalaia trammiga jätkata, siis milliseid lahendusi näete ette ristmike läbilaskevõime säilitamiseks, trammiliini edasiviimiseks Kristiine suunas ning kuhu paigutaksite 30-meetrise läbimõõduga tagasipöördekoha Kristiines?
Veel küsib Kõlvart Isamaalt, kas nende hinnangul tuleks Pelguranna trammiga minna edasi praeguses versioonis, kus kogu Puhangu tänava laiuses on kahes suunas rööpad ning tagasipöördekoht lõikab läbi Stroomi rannapargi, või olete nõus minema edasi alternatiivsete trassidega?
“Kas pooldate kiirusepiirangute leevendamist kohtades, kus need ei ole liiklusohutuse seisukohalt osutunud määravaks, näiteks magistraalteedel tipptunnivälistel aegadel? Millised on teie seisukohad rattastrateegia osas – kas soovite jätkata või seda ajakohastada?,” pärib Kõlvart Isamaalt.
Keskerakonna juht kirjutab, et Tallinna linnapea on kirjutanud alla Tallinna Haigla projekteerimislepingu, kuigi riigipoolset nõusolekut kaasrahastuseks ei ole. Ta tahab Isamaalt teada, millised on erakonna hinnangul võimalikud stsenaariumid rahastuse saamiseks, et projekt ei jääks üksnes projektiks?
“Tallinna lastekaitses on Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtimisel toimunud ulatuslikud ümberkorraldused, millele on ette heidetud praktikute kaasamata jätmist. See on päädinud väga paljude spetsialistide lahkumisega omal soovil. Kas olete nõus lapse heaoluspetsialiste kaasates reformi tulemusi hindama ning uut töökorraldust vajadusel muutma? Millised on teie ettepanekud, et peatada praktikute äravool pealinna lastekaitsest ning taastada spetsialistide usaldus?” pärib Kõlvart Isamaalt,
Samuti küsib Keskerakonna juht Isamaalt, milliseid spordi- ja vabaajarajatisi plaanib erakond järgneva nelja aasta jooksul Tallinnas luua või algatada ning kas pooldate olümpiastandardile vastava ujula rajamist Tallinnasse?
“Millise hinde paneksite Keskkonna- ja Kommunaalameti viimase pooleteise aasta tööle riigihangete läbiviimisel? Millised on teie ettepanekud, kuidas olukorda parandada?” küsib Kõlvart. “Milline on teie seisukoht üürimajade rajamise osas linna poolt? Kas pooldate, et linn kohustab eraarendajaid andma mingi hulga kortereid linna üüripindadeks?”
Veel pärib Kõlvart Isamaalt, kas erakond pooldab automaksu kaotamist riigi tasemel ning enne seda automaksu osalist kompenseerimist lastega peredele, puuetega inimestele ja eakatele Tallinnas?
“Arvestades, et Eesti on sügavas demograafilises kriisis, kas toetate lasteaia kohatasu kaotamist Tallinna peredele? Kas Isamaa toetab Keskerakonna linnavalitsuse ajal väljatöötatud meetmete jätkumist eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks ja selle rahastuse suurendamist?” kürib Kõlvart.
Kõlvart tahab teada, millised on Isamaa lahendused olukorrale, kus mitmes eestikeelses koolis on tõusnud muukeelsete õpilaste osakaal eeskätt 4. klassides sedavõrd suureks, et selle all kannatab ka eestikeelsete õpilaste õppetempo ning mõjutab nende sotsiaalset suhtlusruumi? “Kuidas aidata neid õpilasi kohe, et praegused lüngad ei avalduks kahe aasta pärast tasemetöödes?” küsib Kõlvart.
Lõpetuseks küsib Kõlvart Isamaalt, kas erakond peab õigeks viimase aasta jooksul juurutatud töökorraldust, kus linna sisekontroll pöördub rikkumiste tuvastamiseks esmajoones linnapea poole, või eelistate varasemat praktikat, kus sisekontrollil oli õigus ja kohustus pöörduda rikkumiste tuvastamisel linnapead teavitamata õiguskaitseorganite poole?
