Harju maakohus andis teada, et Raasiku alaealiste mõrvaprotsess kuulutatakse poiste ja nende lähedaste kaitseks täielikult kinniseks, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Harju maakohtus peeti 20. jaanuaril kinniste uste taga eelistung 15-, 16- ja 17-aastase noormehe suhtes, keda süüdistatakse 42-aastase mehe tapmises piinaval ja julmal viisil. Kõigi kolme poisi esindajad esitasid kohtunik Lea Pähklile taotluse, et kohtuprotsess kuulutataks täies ulatuses kinniseks. Kõige noorema süüdistatava kaitsja Karine Nersesjan põhjendas ajakirjanikele, et selles kriminaalasjas on olulised lapsed. «Kui vähegi võimalik, loodan, et kriminaalasi on kinnine.»
Samas kannatanu isa esindav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik arvas, et istungid tuleks kinniseks kuulutada vaid osaliselt. Sama leidis kriminaalmenetlust juhtiv prokurör Rita Siniväli, põhjendades, et kinniseks võiksid olla kuulutatud vaid need istungid, mis puudutavad alaealiste meditsiiniandmeid, sest neid asju pole vaja avalikustada. «Kohus peab kaaluma, kas antud kriminaalasjas on tähtsam avalikkuse huvi või alaealiste süüdistatavate kaitse,» ütles Siniväli.
Istungid kuulutati kinniseks
Harju maakohus otsustas rahuldada just poiste kaitsjate taotlused, mis tähendab, et Raasiku mõrvaprotsess jäetakse täielikult kinniseks.
Pähkel sõnas, et üks süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane, hetkel on ta 16-aastane. Teine süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal 14-aastane ja hetkel on ta 15-aastane. Kolmas süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal ja on ka hetkel 17-aastane.
Kõik süüdistatavad on alaealised lapsed, mistõttu juhindub kohus lisaks kriminaalmenetluse seadustikule ka rahvusvahelistest õigusinstrumentidest, mis käsitlevad kriminaalmenetluses osalevate alaealiste kahtlustatavate ja süüdistatavate huve.
«Nendest tulenevalt lasub kohtul kohustus võtta alati arvesse lapse, kes on süüdistatav, parimaid huve eesmärgiga säilitada tema arengupotentsiaal ja võimalus ühiskonda taaslõimuda,» põhjendas kohtunik.
Kohtul on tema sõnul kohustus tagada, et alaealise süüdistatava isik ei oleks tuvastatav ei isikuandmete-, välimuse-, hääle-, perekonnasidemete- jm isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaudu. «Kohus saab seda tagada üksnes täielikult kinnisel kohtuistungil, mis välistab vabakuulajate, ajakirjanike, televisiooni ja fotograafide osalemise istungil.»
Samuti võimaldab selline korraldus vältida Pähkli sõnul süüdistatavate pereliikmete tuvastamist ning nende võimalikku kimbutamist väljaspool kohtusaali.
«Kohus möönab, et Raasiku kogukonna liikmetele on süüdistatavate isikud praeguseks teada, kuid tegemist on väikese kogukonnaga võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga. Kohus peab tagama, et nii menetluse ajal kui ka aastate möödudes ei oleks süüdistatavate isikud, sealhulgas nende nimi või välimus, lihtsalt ja vahetult seostatavad käesoleva kriminaalasjaga,» lisas ta.
Kohtunik tõi välja, et arvestades süüdistatavate praegust iga, on nad ka pärast mõistetud karistuse ärakandmist jätkuvalt alla 30 aastased noored inimesed. Nende isikut tuvastav teave võib mõjutada nende juurdepääsu haridusele, tööle, eluasemele või turvalisusele, sealhulgas ka pärast karistuse kandmist. Ka takistaks avalik kohtupidamine nende sotsialiseerumist.
«Seetõttu on ühiskonna huvides, et karistuse kandmiselt vabanedes oleks neil võimalik ühiskonda sulanduda, töötada ja jätkata õiguskuulekat eluviisi.»
Veel lisas Pähkel, et kriminaalasja arutamine kinnisel istungil tagab mõistva õhkkonna, mis võimaldab alaealisel ennast vabalt väljendada ning väldib neile kahju tekitamist sildistamise teel. «Kohtu hinnangul kaaluvad alaealiste süüdistatavate huvid üles kannatanu esindaja poolt väljendatud mure Raasiku kogukonnas leviva võltsnarratiivi juhtunu kohta.»
Ta selgitas, et jõustunud kohtuotsus on avalik ning kogukonnal on pärast kohtumenetluse lõppemist tuvastatud kuriteo asjaoludega tutvuda. «Seega ei välista lapse huvide kaitseks kehtestatud kinnine istung õigusemõistmise üldist avalikkust.»
Kolme noormehe mõrvasüüdistuse sisuline arutamine kohtus algab märtsi lõpus ning kestab suveni.
