Inimõiguste keskuse juristi Olga Vaarmanni kinnitusel ohustavad Ukraina pagulasi Eesti tööturul nii keelebarjäär, teadmatus kui ka tööalane ärakasutamine, kirjutab BNS.
Alates 2024. aasta oktoobrist kuni möödunud aasta lõpuni pakkus inimõiguste keskus koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga IOM tasuta tööalast nõustamist Eestis elavatele Ukraina pagulastele. Sõja eest Eestisse pagenud ja juba töötavaid või alles tööd otsivaid ukrainlasi nõustati Tallinna Rändekeskuse ruumides nii telefonitsi, meilitsi kui ka silmast silma. Viimane osutus Vaarmanni hinnangul ka kõige tõhusamaks.
“Tööga seotud küsimused on juba iseenesest komplekssed, sest kokku saavad erinevad – näiteks finantsilised ja psühholoogilised – tegurid. Võõrsil uut elu alustava inimese jaoks lisandub neile veel rida muid teemasid, alates taskukohase töölähedase elukoha või ka kooli või lasteaia leidmisest. Viimaseid said kohapeal aidata lahendada rändekeskuse spetsialistid,” ütles Vaarmann.
Spetsiaalselt tööalast nõustamist vajasid praktiliselt igas vanuses inimesed. Mured olid Eestis töötavatel ukraina meestel ja naistel aga erinevad.
“Valdavalt tootmises ja ehitusalal töötavad mehed pöördusid meie poole valdavalt raha pärast – olenevalt olukorrast oli palka makstud vähem kui kokku lepitud, oli makstud vaid ühe kuu palk või jäetud palk üldse maksmata. Teeninduses või toitlustuses töötavatel naistel olid põhimuredeks talumatud töötingimused, ebaselged tööülesanded ja töökius,” loetles Vaarmann. “Vahel aga oli ametijuhend nii üldsõnaline, et ülesandeid sai inimesele käigu pealt juurde lisada.”
Nõustamistel selgus, kui lihtne on langeda tööalase ärakasutamise ohvriks pagulastel, kes ei valda kohalikku keelt. Näiteks tunduvad tööleping, alltööleping ja töövõtuleping nimetuse poolest üsna sarnastena, kuid neil on erinev sisu
“Eestikeelse lepingu heauskselt allkirjastanud ukrainlannat tabas tõsise jahmatusena arusaamine, et mingit puhkust – rääkimata puhkusetasust – talle ette nähtud ei olegi,” tõi Vaarmann näite.
Eraldi kurioosumina torkasid silma lepingud, kus kohustused olid kirjas vaid ühele poolele – töötajale. Ukrainlased ei näe Vaarmanni sõnul reeglina midagi imelikku ka selles, kui töös ja palgas lepitakse kokku vaid suusõnaliselt.
“Nad ei tule selle peale, et tööandja sellise jutu või lepingu allkirjastamata jätmise peale peaks hakkama peas tööle häirekell,” rääkis Vaarmann, kuidas probleemiks võib kujuneda ka erinev töökultuur.
“Eesti inimene on siinse süsteemiga rohkem kursis ja oskab oma õiguste eest paremini seista. Ukrainlased ei oska arvestada, et garantiiremont ei kehti, kui ise putitama asuda, või et kui tööõnnetus fikseerida, siis on võimalik taotleda hüvitist,” nentis Vaarmann.
Seega on ukrainlastest tööotsijate peamised ohukohad eesti keele oskuse puudumine ning teadmatus oma õigustest ja kohustustest. Enda õiguste eest seismine nõuab lisaks muule ka raha.
“See on paras nõiaring,” märkis Vaarmann. “Töö kaotamist pagulane endale reeglina lubada ei saa.”
