Sotsiaalminister Karmen Joller märkis neljapäeval valitsuses tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse arutelul, et tervishoidu tuleb vaadata investeeringuna, mitte ainult kuluna ning lisaraha tuleb suunata eeskätt sinna, kus selle mõju inimeste tervisele ja süsteemi kestlikkusele on kõige suurem, edastab BNS.
Tervisekassa eelarve on kümne aastaga kasvanud miljardi euro võrra. Eesti inimesed elavad kauem, kuid pikem eluiga tähendab ka suuremat vajadust arstiabi, ravimite ja uute ravimeetodite järele. Ravikulud on ootuspäraselt kasvanud eakate inimeste hulgas, kuid kiiresti on kasvanud ka alla 19-aastaste ravikulud.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul oli tervishoiu rahastamine aasta tagasi reaalses kriisiolukorras.
“Kui ma ministriks tulin, näitas prognoos, et 2028. aastaks on Tervisekassa reservid otsas. See oleks tähendanud ravimahtude vähenemist umbes kümnendiku võrra ja hakanud reaalselt mõjutama inimeste tervist. Aastaga oleme Tervisekassas kokku hoidnud 75 miljonit eurot, korrastanud juhtimist ning käivitanud mitu põhimõttelist reformi. Tänaste prognooside järgi jätkub reserve 2030. aastani. See annab meile aega reformid ellu viia ja kriisist väljuda,” ütles Joller.
Juba on käivitatud või töös mitu suuremat muudatust. Tervisekassa uus arengukava võtab suuna tulemuspõhisele rahastamisele, kus järjest rohkem arvestatakse inimese tervisetulemust, mitte ainult osutatud teenuste hulka. Samuti on alustatud tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi lõimimise reformiga, tugevdatakse ennetust ja varast abi, laiendatakse sõeluuringute sihtrühma, kasutatakse geeniandmeid ja arendatakse vaimse tervise astmelise abi süsteemi. Lisaks on alustatud kvaliteedisüsteemi loomisega.
Jolleri sõnul ei piisa tervishoiu pikaajaliseks rahastamiseks siiski sisemisest tõhustamisest ja sotsiaalmaksust. Ravikindlustuse saajatest alla poole ehk 49,7 protsenti on töötajad ja panustavad süsteemi maksudega. Tööealisi inimesi jääb aga järgmiste aastakümnete jooksul vähemaks, samal ajal ravivajadus ja kulud kasvavad. Oluline on mõtteviisi muutus: tervishoiu käsitlemine investeeringuna.
“Tervishoidu ei saa vaadata ainult kuluna. See on investeering inimeste tervisesse ja Eesti majandusse. Hea tervisega inimesed töötavad, õpivad, hoolitsevad oma pere eest ja panustavad ühiskonda. Kehv tervis tähendab aga suuremaid ravikulusid, töövõimetust ja sotsiaalkulusid,” ütles ta.
Sotsiaalministeerium valis välja kolm valdkonda, kuhu võiks riik teha kiired investeeringud, mis annavad pikaajalise mõju. Nende üle arutatakse edasi riigieelarve koostamise protsessis ja rahastamise otsused teeb valitsus ühiselt.
Esimene on vaimse tervise varajase abi teenuste laiendamine. Euroopa Liidu vahendite toel arendab Sotsiaalministeerium vaimse tervise astmelise abi mudelit, et inimene saaks abi võimalikult vara. Selle laiem elluviimine vajab aga lisavahendeid. “Vaimse tervise probleemid, eriti noorte seas, on kiiresti kasvanud. Enamasti ei ole varases etapis vaja psühhiaatrit, vaid lihtsama taseme tõenduspõhiseid sekkumisi. Neid laialdaselt pakkudes aitame hoida inimeste tervist ja see hoiab kokku ka raha,” nentis Joller.
Teine on tervishoiutöötajate järelkasv ehk arstide, residentide ja õdede õppekohtade suurendamine. Kõige teravam puudus on juba praegu psühhiaatritest, sisearstidest ja perearstidest.
Kolmas on innovatsioon, andmepõhisus ja tehisintellekt, mis aitavad paremini kasutada Eesti terviseandmeid, vähendavad tervishoiutöötajate koormust ja võimaldavad arstidel-õdedel teha oma tööd efektiivsemalt. Jolleri sõnul on Eestil väga hea terviseandmete varu ja tugev e-tervise maine, aga kasutame seda potentsiaali veel liiga vähe ja ebaühtlaselt. Euroopa Liidu fookus ja rahastus loovad praegu ajutise võimaluse uuendada IT-taristut osaliselt välisvahendite abil. Seda võimalust tuleb kasutada.
Valitsus arutas ka eraraha rolli tervishoiu jätkusuutlikkuses. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peavad Eesti tervishoiu aluseks jääma universaalse ja solidaarse ravikindlustuse põhimõtted. Eestis on praegu umbes kuus protsenti elanikkonnast ehk ligi 85 000 inimest ravikindlustuseta. Need inimesed jõuavad sageli arsti juurde hiljem ja raskemas seisus ning nende ravi on keskmiselt kuni kolmandiku võrra kallim. Hilinenud abi tähendab lisaks ravikuludele ka töövõimetuslehti, osalise töövõime toetusi ja muid sotsiaalkulusid.
Joller rõhutas, et erasektoril on tervishoius oluline roll teenuseosutajana, innovatsiooni toetajana ja tööandjana töötajate tervise hoidmisel. Samas ei lahenda erakindlustuse mahu suurendamine ega inimeste omaosaluse tõstmine Eesti tervishoiu rahastamise probleemi. „Tunnustan väga tööandjaid, kes juba praegu panustavad oma töötajate tervisesse. Eraraha roll tervishoius peab kasvama eeskätt seal, kus see aitab inimestel kauem tervena elada – tervist toetava eluviisi soodustamise kaudu. Tööandjad on soovinud erisoodustusmaksuvaba piirmäära tõstmist töötajate tervisesse investeerimiseks. Praegu on see olnud pikka aega 400 eurot aastas. Jolleri sõnul saab seda arutada, kui raha suunatakse eeskätt töötajate tervise hoidmisele ja haiguste ennetamisele.
Valitsus andis sotsiaalministeeriumile ülesande koostada selle aasta neljandaks kvartaliks töötervishoiu arengusuunad. Seal tuleb esitada ettepanekud, kuidas suunata eraraha tervisesse nii, et see aitaks paremini haigusi ennetada ja inimeste tervist hoida. Ettepanekud koostatakse koostöös tööandjatega.
“Mõne aasta pärast saame hinnata käivitatud reformide mõju ja otsustada, kas ja kuhu on vaja avalikke vahendeid juurde. Ka siis peab põhimõte olema sama: lisaraha peab minema konkreetsetesse ja kõige suurema mõjuga tegevustesse,” ütles Joller.
Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse ettepanekud lähtusid Arenguseirekeskuse analüüsist ja tulevikustsenaariumitest, Tartu Ülikooli ja Arenguseirekeskuse analüüsist erakindlustuse võimaluste kohta ning Sotsiaalministeeriumi analüüsist tervishoiukulude kasvu põhjustest.
