Indias fikseeriti ohtliku viiruse puhang: pole vaktsiini ega spetsiifilist ravi

Indias registreeriti ohtliku Nipah’ viiruse puhang. Selle vastu ei ole vaktsiini, puudub ka spetsiifiline ravi. Sellest teatab UNIAN viitega agentuurile PTI News.

Märgitakse, et tuvastatud on juba viis nakatumisjuhtumit ning ligi 100 inimest saadeti karantiini. Spetsialistid kardavad nakkuse edasist levikut.

Haigus registreeriti Lääne-Bengali osariigis Kolkata (Calcutta) lähedal. Kinnitatud nakatumisjuhtumite seas on meditsiinitöötajaid: arst, meditsiiniõde ja raviasutuse töötaja. Teadaolevalt on ühe inimese seisund paranemas, kuid ülejäänud viibivad endiselt raskes seisundis intensiivraviosakonnas.

Spetsialistide hinnangul said patsiendid viiruse loomadelt – oletatavasti nahkhiirtelt.

Mida teame Nipah’ viirusest

Viirus avastati 1999. aastal. Selle sümptomid ei ilmne kohe, peiteperiood võib kesta 4 kuni 21 päeva.

Nakkuse vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi. Haigusel on ka kõrge suremusmäär. WHO andmetel on see 40–75 protsenti. Need, kes haiguse läbi põevad, võivad tunda selle tagajärgi kogu edasise elu jooksul. Jutt käib eelkõige krampidest.

Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) andmetel tekib inimesel tavaliselt äkitselt gripilaadne seisund. Sümptomite hulgas on palavik, tugev väsimus, peavalu ja lihasvalu. Mõnikord kaebavad patsiendid köha üle, neil tekib hingeldus või kopsupõletik.

Tüsistuste hulgas on ka entsefaliit (ajupõletik). Lisaks võib haigus põhjustada krampe, segasust või isegi koomat.

Kuidas Nipah’ viirus levib

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Nipah’ viirus zoonootiline haigustekitaja, mis võib kanduda loomadelt inimestele ja inimeselt inimesele.

Peamisteks looduslikeks kandjateks on puuviljanahkhiired (Pteropus). Inimesed võivad nakatuda nii otsese kontakti kaudu nakatunud nahkhiirte või teiste loomadega kui ka tarbides toitu, mis on saastunud nahkhiirte sülje, uriini või väljaheidetega.

Lisaks on esinenud viiruse ülekandumist inimeselt inimesele, eelkõige tiheda kontakti kaudu nakatunud inimese bioloogiliste vedelikega.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Viimased

Свежий номер

Sisuturundus