Siseminister Igor Taro tõstatas neljapäeval Helsingis Euroopa Liidu elanikkonnakaitse teemalisel samameelsete riikide ministrite kohtumisel vajaduse viia EL-i rahastusotsused kooskõlla NATO vastupidavuse eesmärkidega, et tagada inimeste kaitseks tõhusad ja sobivad lahendused, edastab BNS.
„Euroopa Liidus pole enam serva, mis asuks Venemaa kui kogu Euroopa eksistentsiaalsest ohust kaugel. Ka teistele meie partneritele ei saa kaasaegne elanikkonnakaitse ja ohuteavitus olla prioriteetide teise kümne lõpus. Kriisikindlus on selgelt meie ühine prioriteet,“ rõhutas siseminister Taro.
Ta tõi välja kohustuse tugevdada riikide tsiviilvalmidust Ukraina sõja õppetundidest tulenevalt. „Meie naaberriik peab agressioonisõda ja selle sõja mõjud jõuavad ka meile. Kogesime seda paar nädalat tagasi, kui Balti riikidesse ja Soome jõudsid kursilt eksinud Ukraina droonid. Seega ei tulene droonioht üksnes Venemaa hübriidtegevusest või salakaubavedajate katsetustest. Venemaa GPS-signaali segamise ja võltsimise tõttu võivad kontrolli alt väljuda ka Ukraina poolt opereeritavad ründedroonid ning sattuda ekslikult EL-i riikide õhuruumi ja seal alla kukkuda. Siis, kui drooni lennutrajektoori ei ole võimalik enam näha, on tõhusad ja toimivad elanikkonna hoiatamise süsteemid kriitilise tähtsusega,“ rõhutas Taro.
Eesti siseminister lisas, et droonide laialdane kasutamine on kujunenud oluliseks ohuks nii avalikule turvalisusele kui ka kriitilisele taristule. „Droonid mõjutavad otseselt nii inimeste kui ka üldiselt ühiskonna turvatunnet. Seetõttu investeerib Eesti kaasaegsetesse, täpsetesse ja tehnoloogiliselt vastupidavatesse ohuteavitussüsteemidesse, mis võimaldavad kriitilise info automaatset ja reaalajas edastamist kõigile inimestele, sõltumata nende asukohast või kasutatavast seadmest,“ selgitas Taro oma sõnavõtus.
Ta tõstatas vajaduse seada elanikkonnakaitse ELi rahastuse prioriteediks ja viia see kooskõlla NATO vastupidavuse eesmärkidega.
„Euroopa valmisolek ei saa olla üksnes kaunis poliitiline eesmärk, vaid peab olema tegelik võime. Selleks peab EL-i raha kasutamisel käsitlema elanikkonnakaitset ja ohuteavitust eelisvalikutena. Selle tähtsus peab selgelt kajastuma juba järgmise EL-i eelarve planeerimisel,“ rõhutas Taro. „Venemaa jääb meie kõigile tõsiseks julgeolekuohuks ka pärast relvarahu Ukrainas. Näeme Ukraina kogemusest, kui oluline on kohanemisvõime kiiresti muutuvas julgeolekuolukorras. Tõhus elanikkonnakaitse eeldab regulaarseid õppusi, toimivat rahvusvahelist infovahetust ning tihedat tsiviil ja sõjalist koostööd. Ühtegi nendest ei ole võimalik teha aga ilma piisava rahastuseta.“
Kohtumisel võtsid ministrid vastu ühisdeklaratsiooni, kus lepiti kokku vajaduses elanikkonnakaitset tugevdada. Samuti tõdeti vajadust kriitilise taristu paremaks kaitseks ja EL– NATO koostöö süvendamiseks, kasutades sealhulgas Ukraina kogemusi, et kujundada praktilisi ja tulevikukindlaid lahendusi.
Sel korral Helsingis toimuv EL-i elanikkonnakaitse samameelsete riikide koalitsiooni kohtumine on järjekorras juba kolmas. Siseministrit saadavad kohtumisel kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim ja elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase. Samameelsete riikide koalitsiooni moodustavad Belgia, Eesti, Holland, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.
