Riigikogu esimees Lauri Hussar osales teisipäeval koos oma Euroopa kolleegidega Butša veresauna neljanda aastapäeva mälestustseremoonial, kirjutab BNS.
Hussar ütles tseremoonial peetud kõnes, et neli aastat tagasi vapustasid maailma fotod Vene sissetungijate käest vabastatud Butša väikelinnast. “Butša veresaunast sai Venemaa agressiooni õuduste sümbol – koht, kus pandi toime üks 21. sajandi rängimaid inimsusevastaseid kuritegusid. Need teod on sõjakuriteod ja genotsiid Ukraina rahva vastu,” ütles ta ning meenutas, et riigikogu tunnistas Venemaa julmused genotsiidiks juba 2022. aasta aprillis.
Hussar rõhutas, et Venemaa peab sõjakuritegude ja Ukrainas toime pandud agressiooni eest vastutust kandma ning rahvusvaheline üldsus peab jätkama selle eesmärgi nimel tööd.
Tema sõnul teeb Eesti oma osa: veebruaris kiitis riigikogu esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning kuu aega hiljem ratifitseeriti konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon. “Kutsume ka teiste riikide parlamente üles need dokumendid kiiresti ratifitseerima, et tagada neile võimalikult lai rahvusvaheline toetus,” ütles ta.
Samuti on Eesti töötanud Hussari sõnul aktiivselt selle nimel, et keelata Ukraina vastu sõdinud Venemaa võitlejatel Schengeni ruumi sisenemine, ning on kehtestanud enam kui 1300 inimesele sissesõidukeelu.
“Arvestades, et on sadu tuhandeid Venemaa endiseid võitlejaid, kes vastutavad Ukrainas toime pandud julmuste eest, peab Euroopa käsitlema neid tõsise julgeolekuriskina,” ütles ta ning rõhutas, et Putini eesmärgid ei ole muutunud, Venemaa on endiselt meie suurim julgeolekuoht ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tulemus on Euroopale eksistentsiaalne.
Hussar kinnitas mälestusüritusel Eesti jätkuvat toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
“Me kõik peame jätkama tööd, et saavutada rahvusvahelisel õigusel, territoriaalsel terviklikkusel ja suveräänsusel põhinev üleüldine, õiglane ja püsiv rahu ning tagama, et Venemaa maksab selle eest hinda rangemate sanktsioonide ja täieliku vastutusele võtmise kaudu,” ütles ta.
Mälestusüritusest võtsid Ukraina juhtide kõrval osa paljud väliskülalised. Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki kutsel osalesid tseremoonial ka mitmete Euroopa riikide parlamentide juhid.
Mälestustseremoonia järel osalesid spiikrid Butša veresauna aastapäevale pühendatud tippkohtumisel, kus arutati Venemaa agressioonisõja põhjustatud humanitaarprobleeme, energiajulgeolekut puudutavaid teemasid ning Ukraina edasist toetamist. Kohtumise lõpus võtsid spiikrid vastu ühisavalduse.
