Eleringil ja elektrimüüjatel on fikseeritud paketi omanikele halb uudis: paketid lähevad kallimaks, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Sel nädalal saatis riigifirma Elering avalikkusele üsna tehnilise sisuga teate – nimelt ütles ta, et tahab vähendada FTRide pakkumist 650 MW-lt 350 MW peale. Enamikele elektritarbijatele ei ütle see midagi, sest seda imelooma ei näe nad iial oma ihusilmaga. Kuid elektrimüüjatel tõmbusid kõik ihukarvad turri ning selgus, et lisaks elektrimüüjatele peavad värisema ka fikseeritud elektripakettide omanikud.
Nüüd ütles Elering, et enam nii ei saa. «Praeguseks on tekkinud kaks probleemi. Esiteks on geopoliitiline oht Eesti-Soome merekaablitele märgatavalt kasvanud: kui kaabel puruneb, tuleb välja maksta kindlustushüvitised, kuid tulu nende rahastamiseks ei laeku. Teiseks näitavad andmed, et praegused FTRide mahud ületavad Eesti turu tegelikku vajadust: 25–64 protsenti instrumentidest ostavad turuosalised väljaspool Balti riike ja Soomet, kes kasutavad neid finantsinstrumendina kasumi teenimiseks, mitte elektri hinna kindlustamiseks,» selgitati Eleringist.
Elering rehkendas, et nende kolme aasta jooksul on nemad ja Fingrid maksnud turuosaliselt 177 miljonit eurot rohkem, kui on olnud nende FTRide tegelik väärtus päev-ette turu hinnaerinevuse alusel. Elering ütleb, et neile on tekkinud finantsrisk ja see ei lähe kokku omaniku ehk riigi ootusega. Elering uue kokkuhoiuga inimeste võrgutasu vähendada ei plaani, küll arvatakse riigifirmas, et siis tuleb seda tasu vähem tõsta… Järgmine kindel tõus toimub juba selle aasta maikuus. Elering näeb ühe võimalusena, et FTRide ostmise asemel võiks siinsed elektrimüüjad hakata tootjatega tegema otselepinguid.
Elering ise seda sammu ei otsusta, tegu on Eleringi ettepanekuga konkurentsiametile ja alles siis, kui too selle heaks kiidab, tohib Elering nõnda teha.
Tauno Sild, kes töötas aastaid Eesti Energias ning on nüüd energiakaupleja ja partner Sära Energias, nimetab Eleringi argumente absurdseteks. Sild ütleb, et kui eelmisel aastal, kui Estlink 2 oli pool aastat rivist väljas, teenis Elering 160 miljonit eurot neidsamu ülekoormustasusid (Eleringi 2025. aasta majandusaasta aruanne pole väljas, 2024. aastal, mil samuti oli probleeme merekaablitega, laekus Eleringi kontole ca 81 miljonit eurot ülekoormustasu, aasta varem sai Elering 118 miljonit – Postimees), aga samal ajal oleks ta pidanud elektrimüüjatele selle Estlinki-riski realiseerimise eest maksma umbes viis miljonit eurot, siis millisest finantsriskist Elering üldse räägib? Sild ütles, et Elering keeldus üldse neid viit miljonit eurot firmadele välja maksmast, nii et tegelik risk Eleringile oli null. Pealegi, ütleb Sild, kui Estlink katki läks, võttis Elering kauplejatelt kuu jagu neid kauplemisinstrumente üldse käest ära, et millisest riskist siin räägitakse? «See jutt, et risk neile on hästi suur ja nad peaksid muidu võrgutasu tõstma, see on täielik hirmutamine,» põrutas Sild.
Mis puudutab Eleringi ideed, et siinsed müüjad võiks hakata otselepinguid tegema, siis selle lasi Sild sõelapõhjaks – kellega sa siin teed? Sild märkis, et päikesetoodangut saad suvel päevasel ajal ja ega siis päikesejaama omanik nii loll ka ei ole, et hakkaks 24 tunni lepinguid pakkuma, muidu peaks tema puuduoleva energia kuskilt hankima. Mis tuuleparke puudutab, siis viitas Sild, et need on suuresti Eesti Energia käes.
Tuuleparkidega on turul tema sõnul ka see probleem, et nende omanikud tahaks teha pikki, vähemalt viieaastaseid lepinguid, aga ükski tarbija ei taha selliseid näha. Sild märkis, et need ettevõtted, kellel on tootmisvarasid, saavad midagi FTRide kadumise korral teha, aga need, kellel suurt midagi pole, nagu Alexelad-Terminalid, neil võib olla tõsine häda käes.
Kõik osalised alates Eleringist ja lõpetades elektrimüüjatega ütlevad, et fikseeritud elektripaketid võivad selle tulemusena kallimaks minna küll. Kui palju? Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer ütles: «2,5 protsenti on hetkel kõige täpsem teadmine ehk siis mõju fikseeritud hinnaga pakettidega tarbijate lõpphinnale ehk kogu elektri ostmise kuludele, mis hõlmab nii elektrit, võrgutasu kui makse.»
Eleringil oli veel arvutusi: näiteks hindab riigifirma, et fikseeritud paketi omanik võiks hakata kuus 1,55 eurot rohkem maksma. Aga! See summa on praegu üsna meelevaldne, sest Eleringi enda täpsema hinnangu kohaselt jääb hinnamuutus vahemikku 2,29 eurot kuni 6,5 eurot megavatt-tunni kohta olukorras, kus fikseeritud pakettide keskmine hind on vahemikus 100–120 eurot megavatt-tunni eest. Ehk lihtsustatult: keegi ei tea täpselt, palju kallimaks läheb.
Sild aitab arvutada: olukorras, kus Eestis tarbitakse 8 TWh elektrit ja poole sellest moodustavad fikseeritud paketid ehk 4 TWh ja kui fikseeritud pakett läheb 5 eurot MWh eest kallimaks, teeb see aastas tarbijatele 20 miljonit eurot lisakulu. «Võib nii kõrvutada küll, et tarbijad peavad nüüd maksma 20 miljonit eurot rohkem, sest Elering ei taha maksta viit miljonit olukorras, kus teenib aastas 160 miljonit ülekoormustasult,» sõnas Sild.
Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu ütleb, et pigem tõusevad fikseeritud elektripakettide hinnad kümme protsenti. «Praktikas tähendab Eleringi ettepanek seda, et turul oleks edaspidi oluliselt vähem võimalusi hinnariske maandada, samas kui vajadus hinnakindluse järele ajas ei vähene, vaid pigem suureneb. Kui riskimaandamise võimalusi vähendatakse, kandub see paratamatult edasi hindadesse ning lõppkokkuvõttes maksab selle kinni tarbija. Turuosaliste hinnangul võib mõju fikseeritud pakettide hinnale ulatuda umbes 10 protsendini või enamgi. Praegu püütakse nii suure mõjuga ettepanekut teha ilma avalikult esitatud põhjaliku, läbipaistva ja kontrollitava mõjuhinnanguta,» ütles Nõu.
Portfellijuht viitas, et Eleringi käitumine on arusaamatu olukorras, kus talle on pandud riigi poolt ootus, et riigifirma peab tagama konkurentsivõimelist hinda. «Seda enam, et riik on Eleringile 2025. aasta uuendatud omanikuootustes pannud väga selge rõhu tarbija huvidele ja energia lõpphinna konkurentsivõimele. Omanikuootustes on kirjas, et Eleringi investeeringud ja tegevused peavad arvestama konkurentsivõimelist energia lõpphinda, et Elering peab looma elektri- ja gaasituru läbipaistva ja efektiivse toimimise tingimused ning et energia lõpphind Eestis peab tarbijagruppide lõikes olema konkurentsivõimeline võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega. Samuti on ministeerium rõhutanud, et Eleringi eesmärk on lisaks varustuskindlusele hoida energia lõpphind konkurentsivõimelisena. Praegune ettepanek liigub sellest eesmärgist paraku vastupidises suunas, sest vähendab hinnakindluse võimalusi ja suurendab survet inimeste elektriarvetele,» ütles Nõu.
Enefit OÜ juhatuse liige Tiit Hõbejõgi ütles, et Eleringi ja Fingridi ettepanek konkurentsiametile tähendab seda, et senisest rohkem arvestatakse nende endi majanduslike huvidega ning osa riske liigub rohkem elektrimüüjate ja tarbijate kanda. «Eesti ja Soome vahelise hinnavahe maandamiseks kasutatakse FTRisid ehk finantsinstrumente, mis aitavad elektrimüüjatel pakkuda klientidele fikseeritud hinnaga pakette. Eleringi ja Fingridi hinnangul on neid instrumente seni pakutud liiga soodsalt ning seetõttu soovitakse tingimusi muuta. Kui FTRid muutuvad kallimaks või neid on turul vähem, muutub kallimaks ka fikseeritud hinnaga elektripakettide pakkumine. See võib vähendada tarbijate huvi fikseeritud pakettide vastu,» sõnas Hõbejõgi.
Hõbejõgi selgitas, et kui nõudlus väheneb, võib hinnamõju jääda tagasihoidlikuks ning fikseeritud pakettide hinnad püsida praeguse lähedal. «Kui aga ebakindel turuolukord suurendab inimeste soovi elektrihinda fikseerida, võivad fikseeritud paketid märgatavamalt kallineda, sest elektrimüüjad peavad oma riske maandama senisest kallimate lahendustega. Kui suureks hinnamõju lõpuks kujuneb, sõltub nõudluse ja pakkumise tasakaalust turul,» lisas Hõbejõgi.
