Euroopa Liit kiitis neljapäeval heaks 19. sanktsioonipaketi, mille eesmärk on tugevdada survet Venemaale ning takistada tema sõjamasina rahastamist, kirjutab BNS.
Ühe keskse meetmena kehtestatakse alates 2027. aastast keeld osta, importida või üle anda Euroopa Liidule Venemaalt pärit või sealt eksporditud veeldatud maagaasi. Samuti laiendatakse atsükliliste süsivesinike keeldu ehk kaotatakse ära erand muu hulgas isobutaanile, millele Eesti on juba kehtestanud riikliku sanktsiooni.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitab uus sanktsioonipakett, et Euroopa ei väsi ega tagane. „Euroopa Liit tõstab teadlikult ja järjekindlalt agressiooni hinda Venemaa jaoks ning jätkab tööd selle nimel, et tõkestada sanktsioonidest möödahiilimist.“
„Sanktsioonidega vähendame märkimisväärselt tulusid, mida Venemaa teenib energiakandjate pealt ja tõkestame seeläbi Venemaa sõjamasina rahastamist,“ ütles välisminister Tsahkna ning lisas, et Venemaa energiasõltuvusest vabanemine on Euroopa Liidu huvides, sest Venemaal on kombeks kasutada energiaeksporti relvana.
Keelati turismiteenuste osutamine Venemaal, et vähendada Venemaa tulusid ja vältida mittevajalike reiside soodustamist Venemaale olukorras, kus Euroopa Liidu kodanikel on suurenenud oht põhjendamatuks kinnipidamiseks.
Samuti keelati osalemine, ühisettevõtete loomine, rahastamine ja uute lepingute sõlmimine Venemaa erimajandus- ja innovatsioonitsoonide ettevõtetega.
Euroopa Liidu sanktsiooninimekirja lisati üle 117 laeva, millele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise ja teenuste osutamise keeld. Euroopa Liit on nüüdseks kehtestanud sanktsioonid enam kui 560-le peamiselt Venemaa naftat vedavale laevale.
Finantssektoris kehtestati tehingukeeld viiele Venemaa pangale ning piirangud krüptovara teenuste osutamisele Venemaa kodanikele.
Kaubanduse valdkonnas lisati sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja 45 üksust, sealhulgas mitmed kolmandate riikide ettevõtted, mis hõlbustavad varilaevastiku tegevust või varustavad Venemaa sõjatööstust.
Kehtestati ka täiendavad sanktsioonid kaupadele ja tehnoloogiale, mida kasutatakse Venemaa sõjatööstuses, sealhulgas haruldased metallid, sool, tsement ja kummitooted. Kehtestati täiendavad ekspordikeelud kaupadele, mis aitavad kaasa Venemaa tööstusvõimekuse tõstmisele, sealhulgas soolale, väävlile, grafiidile, metallimaakidele, kummitoodetele ning laborites ja ehituses kasutatavatele keraamilistele materjalidele.
Venemaa diplomaatidele ja konsulaartöötajatele, kes on akrediteeritud mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki, kehtestatakse teavitamiskohustus, kui nad plaanivad reisida või transiidina läbida teist Euroopa Liidu liikmesriiki. Täiendavalt võib iga liikmesriik kehtestada ka loa taotlemise kohustuse lisaks teavitamisele.
Sanktsiooninimekirja lisati 63 nime, nende seas Venemaa sõjatööstust ja sõjamasinat toetavat ettevõtet ja nende rahvusvahelist partnerit, kes aitavad sanktsioonidest mööda hiilida ning Kremlile tulu teenida. Samuti on nende seas Ukraina laste küüditamises osalejad ja desinformatsiooni levitajad.
„Venemaa peab mõistma, et rahvusvahelisel areenil ei ole kohta riigil, kes rikub jõhkralt rahvusvahelist õigust ja ründab suveräänseid riike,“ ütles Tsahkna. „Me ei peatu enne, kui Venemaa on täielikult vastutusele võetud, on taandunud Ukrainast ja kompenseerinud tekitatud hävingu. See ei ole lihtsalt sõnum – see on lubadus.“
Tsahkna kinnitas, et töö järgmise, 20. sanktsioonipaketi kallal on juba alanud. „Me ei lepi poolikute lahendustega. Iga uus pakett tugevdab meie sõnumit: Ukraina ei ole üksi ja Venemaa ei pääse karistuseta.“ 20. sanktsioonipakett peab sisaldama meetmeid Venemaa suurimate energiaettevõtete vastu, lisaks tuleb keskenduda kolmandatele riikidele, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.
