Paljud noored unistavad oma kinnisvarast, kuid tunnistavad, et see unistus tundub neile kättesaamatu. Põhjustena tuuakse välja ebakindlust tuleviku ees ja pidevalt kasvavaid kinnisvarahindasid. Eksperdid jagavad nõuandeid, kuidas unistus tegelikkusega ühendada ja kust selle elluviimist alustada.
Esimese kodu ostmisele mõeldes kujutavad noored sageli ette ideaalset varianti. Ainus vääriline võimalus tundub olevat kõrgete lagedega korter Noblessneri kvartalis, hubane merevaatega katusekorter, modernne maja kesklinnas või avar eramu linna servas.
Praktikas on sellised valikud noortele aga veel kättesaamatud, mistõttu võib tekkida tunne, et oma kodu mõte on põhimõtteliselt ebareaalne.
Esimene, kuid mitte ainus
LHV panga eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul on kinnisvara väärtus ajalooliselt näidanud kasvutrendi. Ühest küljest vähendab see eluaseme kättesaadavust, kuid teisest küljest suurendab juba soetatud kinnisvara väärtust.
„Viimase viie aasta jooksul on korterite hinnad Tallinnas märkimisväärselt tõusnud. Kui 2019. aasta alguses oli ruutmeetri keskmine hind ligikaudu 1900 eurot, siis 2022. aastal küündis see pea 3000 euroni ja 2025. aasta alguses oli see 2947 eurot. Mediaanhind on samal ajal umbes 2765 eurot ruutmeetri kohta. Seega on hinnad viie aastaga kasvanud ligikaudu 50%,“ märgib Vatsel.
Kinnisvarahindade tõus ei tähenda sugugi, et oma kodu ostmine oleks võimatu või et seda peaks paremate aegadeni edasi lükkama. Vatseli sõnul on enamiku inimeste jaoks tee unistuste koduni pikk ja aastaid kestev protsess ning tarkade otsuste korral saab hinnatõusu enda kasuks pöörata.
„Kõige mõistlikum on esmalt soetada taskukohane eluase ning seejärel elatustaseme paranedes järk-järgult oma unistuste kodu poole liikuda. Esimene eluase ei pea sugugi olema ideaalne, kuid õige esimene samm on osta see võimalikult vara. Isegi kui see pole igaveseks, on korter siiski vara, mille väärtus ajas kasvab. Mida varem kinnisvaraturule siseneda, seda kiiremini loote aluse oma elutingimuste parandamiseks ja koos oma varaga kasvamiseks,“ rõhutab Vatsel.
Ta rõhutab: „Esimene kodu võib täiesti vabalt olla ka väike korter paneelmajas, kus ruutmeetri hind on madalam. Oluline on meeles pidada, et unistuste kodu ei kao kuhugi – selleni võib jõuda samm-sammult. Esimene korter on reeglina alles alguspunkt, mitte lõppeesmärk. Meie praktika näitab, et 95% eluasemelaenudest makstakse tagasi enne tähtaja lõppu. See tähendab, et enamik inimesi ei ela 25–30 aastat ühes ja samas kohas, vaid parandab järk-järgult oma elutingimusi vastavalt oma võimalustele ja vajadustele.“
Sageli lükkavad noored koduostu edasi, oodates „ideaalset“ hetke. Vatseli sõnul on kinnisvara soetamine aga eelkõige pikaajaline otsus ning iga viivitatud aasta tähendab kaotatud väärtuse kasvu potentsiaali. Ratsionaalselt mõeldes saab esimesest kodust tihti oluline hüppelaud edasisteks võimalusteks.
Kust leida raha sissemakseks?
Isegi kui noor otsustab liikuda unistuste kodu poole järk-järgult, alustades soodsamast korterist, jääb õhku kaks põhiküsimust: millist eluaset saan ma endale lubada ja kuidas koguda esimeseks sissemakseks vajalik summa?
Vatseli sõnul on eluaseme valikul oluline arvestada mitte ainult laenu suurusega, vaid ka sellega, et pärast igakuise laenumakse tasumist jääks raha alles ka igapäevasteks vajadusteks, ootamatuteks kuludeks ja puhkuseks.
„Elu ei tohiks keerelda ainult maksete ümber. Kulusid saab realistlikult hinnata, võttes aluseks lihtsa reegli: eluasemekulud ei tohiks ületada 40% igakuisest sissetulekust,“ selgitab ta.
Paljud ostjad seisavad silmitsi küsimusega, kust leida vahendeid esimeseks sissemakseks. Vatsel soovitab säästmisega alustada võimalikult vara.
„Kahekümnendates eluaastates tundub oma kodu kauge unistusena ja paljud lükkavad selle mõtte edasi. Kuid möödub vaid mõni aasta ning soov oma kodu soetada muutub prioriteediks, ent selleks vajalikke vahendeid ikka veel napib. Seepärast on oluline hakata juba täna regulaarselt raha kõrvale panema, et seda tulevikus esimese sissemaksena kasutada,“ märgib ekspert.
Tänapäeval maksab tavaline heas korras kahetoaline korter Tallinnas umbes 120 000 eurot. 15-protsendilise esmase sissemakse puhul tähendab see vajadust koguda ligikaudu 18 000 eurot.
Sellise summa kogumiseks võib kaaluda säästu- või kogumiskonto variante – sõltuvalt valmisolekust riske võtta.
„Kui panna iga kuu säästukontole 260 eurot, koguneb esimeseks sissemakseks vajalik summa 5 aasta ja 10 kuuga. Investeerides aga kasvukonto kaudu, õnnestub vajalik summa koguda tõenäoliselt umbes 5 aastaga,“ selgitab Vatsel.
Tema sõnul annab sihipärane raha kogumine kindlustunde: esimene oma kodu lakkab olemast vaid abstraktne idee ja muutub täiesti reaalseks eesmärgiks, mille poole saab liikuda järk-järgult, samm-sammult.
Vanemate toetus on tohutult oluline
Vanematest saavad esimese kodu ostmisel sageli olulised partnerid.
„Jutt ei käi tingimata ainult rahalisest abist või laenu käendamisest. Vähemalt sama väärtuslikud on kogemused, nõuanded ja motivatsioon. Saate oma lapsele selgitada, milline laenukoormus on mõistlik, kuidas hinnata kinnisvara pikaajalist väärtust ning õpetada teda juba varakult suurte eesmärkide nimel raha koguma,“ märgib Vatsel.
Ta võtab teema kokku: „Unistuste kodu ei kao kuhugi – see ootab noort inimest igal juhul, isegi kui esimene samm on tagasihoidlikum ja algab väikesest korterist. Oluline on tegutseda läbimõeldult: iga samm kinnisvaraturul annab uue kogemuse ja loob tugevama aluse tulevikuks. Nii saabki unistusest samm-sammult tegelikkus, selle asemel et jääda kättesaamatuks eesmärgiks.“
