Ühtede jaoks on naabri rõdult tulev tubakasuits lihtsalt ebameeldiv lõhn, teiste jaoks aga pidev probleem, mille tõttu on võimatu akent avada. Kevadel ja suvel tahaks ju korterisse värsket õhku lasta… Samal ajal on suitsetavate naabrite probleem Eestis jõudnud juba riiklikule tasandile – petitsioon, mis nõuab suitsetamise keelamist rõdudel ja akende juures, kogus 4119 allkirja ning jõudis Riigikogu sotsiaalkomisjoni, kus seda on juba arutanud saadikud, politsei, päästjad ja ametnikud. Kuid vaatamata probleemi tunnistamisele osutus lahenduse leidmine märksa keerulisemaks. Milles peitub asja konks – seda uuris MK-Estonia.
See mure on tuttav paljudele kortermajade elanikele: piisab vaid sellest, et keegi astub sigaretiga rõdule või süütab selle avatud akna juures, kui suits hakkab naaberkorteritesse kanduma. Ning see ei ole ainult olmeline ebamugavus, vaid ka tervise küsimus – eriti siis, kui peres on lapsi, eakaid või allergikuid.
Kehtiv seadus keelab küll suitsetamise trepikodades, koridorides ja teistes üldkasutatavates ruumides, kuid rõdud ja akende ümbrus nende piirangute alla ei kuulu.
Just seetõttu püütakse kortermajades üha sagedamini otsida oma lahendusi antud probleemile. Elanikud arutavad seda küsimust üldkoosolekutel, teevad ettepanekuid sisekorraeeskirjade kehtestamiseks, et keelata rõdudel suitsetamine vähemalt ühe konkreetse maja piires, ning mõnikord kaalutakse isegi trahvide rakendamist rikkujatele.
Praktikas aga selgub kiiresti: alati ei õnnestu kokkuleppele jõuda ning taoliste otsuste juriidiline jõud on vägagi piiratud.
„Kuuma kartuli“ mäng
Selles valguses on teema laienenud kaugele väljapoole üksikute korteriühistute piire. 2025. aasta sügisel algatati petitsioon, mille autorid tegid ettepaneku muuta seadusandlust ning keelata kortermajade rõdudel ja akende juures suitsetamine sootuks.
Algatus kogus 4119 allkirja ja jõudis Riigikokku. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda mitmel istungil ning tunnistas probleemi üldjoontes tõsiseks: passiivne suitsetamine ei ole pelgalt ebameeldivus, vaid tervist mõjutav tegur.
Ometi sai just arutelufaasis selgeks, miks on see küsimus juba aastaid lahendamata jäänud. Koheselt tekkis praktiline küsimus: kes ja kuidas hakkab sellise keelu täitmist kontrollima?
Politsei esindajad andsid mõista, et korrakaitsjad ei saa seda funktsiooni enda peale võtta. Päästjad hoiatasid riski eest, et inimesed hakkavad senisest sagedamini korterites sees suitsetama. Ja kohalikel omavalitsustel napib juba praegu sageli ressursse isegi kehtivate piirangute täitmise jälgimiseks.
Lahendust ei ole
Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo rõhutab, et komisjon toetab põhimõtteliselt olukorda, kus inimestel on tagatud suitsuvaba keskkond. Samas on tema sõnul ellise olukorra loomine komplitseeritud.
Kartus on, et keeld viib korteris sees suitsetamiseni.
„Selle riskid on veel kõrgemad – ventilatsiooni kaudu leviv sigaretihais ja tuleoht,“ märgib Riisalo.
Ta juhib tähelepanu ka asjaolule, et probleem ei piirdu järelevalvega. Oluliseks jääb ka küsimus vastutusest alternatiivsete suitsetamistingimuste loomise eest.
Tema sõnul ei ole praegu selge, kelle ülesanne on luua võimalused suitsetajatele, et ei peaks seda tegema avalikes ühisruumides või teisi elanikke häirivalt.
Vastates küsimusele, kas on ratsionaalne kehtestada piiranguid, mida on keeruline kontrollida, selgitab Riisalo: komisjon ei arutanud niivõrd keeldu ennast, kuivõrd sobiva keskkonna kujundamise võimalusi.
Eelkõige oli jutt spetsiaalsete suitsetamiskohtade loomisest, kuid selline kohustus langeks tema sõnul kohalikele omavalitsustele ja muutuks neile lisakoormuseks.
Mis puudutab aga isikuvabaduse ja naabrite puhta õhu õiguse vahelist piiri, siis märgib Riisalo, et komisjon ei käsitlenud seda küsimust eraldiseisva praktilise probleemina.
„See on pigem õigusteoreetiline vaidlus, mida komisjon sellisel kujul ei arutanud.,“ selgitab ta.
Hinnates seadusemuudatuste väljavaateid, ei pea ta neid lähiajal kuigi realistlikeks. Tema sõnul kuulub seaduseelnõu väljatöötamine valitsuse pädevusse ning arvestades poliitikute tihedat graafikut ja lähenevaid Riigikogu valimisi, on tema hinnangul muudatuste tegemiseks ja uute reeglite väljatöötamiseks aeg väga napp.
Riisalo osutab, et seisukoha kujundamine sõltub nüüd täitevvõimust.
Kokku leppida ei õnnestu
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla tuletab meelde: korteriomanike kohus on kasutada nii korteriomandit kui ka hoone kaasomandis olevaid osi heaperemehelikult ja teiste kaasomanike huve kahjustamata. Tema sõnul tähendab see, et kui kaasomanikke häirib teise omaniku tegevus, näiteks suitsetamine, tuleb taoline tegevus viivitamatult lõpetada.
Kuid praktikas, märgib ta, on just rõdudel suitsetamine siiski üks korteriühistute levinumaid muresid, isegi seal, kus püütakse piiranguid kehtestada.
Jaadla rõhutab, et selliseid küsimusi tuleks eelkõige lahendada maja sees – suhelda korteriomanikega, arutada teemat üldkoosolekutel ja panna see kirja ka maja sisekorraeeskirjadesse.
Seejuures, tema arvates, osutuvad sageli ka sellised meetmed ebapiisavaks. Ta osutab, et ühtne poliitika ja seadusega reguleerimine lahendaks tekkinud olukorra kõige tõhusamalt.
Näitena toob ta teiste riikide kogemuse: „Näiteks Leedus võeti vastu seadusemuudatus, millega keelatakse rõdul suitsetamine, kui kasvõi üks samas kortermajas elav inimene on selle vastu.“
Rääkides võimalikest lahendustest, juhib ta tähelepanu kompromissi vajadusele. Tema sõnul võiks suitsetajatel olla eluhoonest kaugemal vastav ala, kus suitsetamine kaaskodanikke ei häiri.
„Heaks näiteks on Eesti kõige kaunima kortermaja tiitliga pärjatud Pallasti 34B Tallinnas, kus omanikud on ühisel jõul majaümbruse kauniks kujundanud ning muu hulgas loonud majast veidi eemale – sinna, kus see kedagi ei sega – ka korraliku suitsetamiskoha,“ lisab ta.
Vastuseta küsimus
Seega on olukord jäänud n-ö õhku rippuma. Ühelt poolt – tuhanded allkirjad petitsioonil ja tõdemus, et probleem on tõepoolest olemas. Teiselt poolt – puudub selge mehhanism, mis võimaldaks seda lahendada uusi riske tekitamata.
Seejuures ei antud MK-Estoniale teada, millised on algatuse menetlemise konkreetsed tähtajad ning millal kujundab oma seisukoha valitsus.
Kuni riik otsib tasakaalu inimese õiguse vahel oma eluruumi käsutada ja naabrite õiguse vahel puhtale õhule, lasub vastutus tegelikkuses jätkuvalt majaelanikel endil. See tähendab, et küsimust, mis on juba riigikokku jõudnud, tuleb endiselt lahendada naabritevaheliste vestluste tasandil.
Kommentaar
Aive Telling, Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht
Mõistame, kui oluline on vähendada kokkupuuteid tubakasuitsuga, ja oleme sellele kaasa aidanud otsustega, millega oleme suitsetamist vähendanud.
Senised kogemused näitavad, et toimivad lahendused eeldavad erinevaid meetmeid ja laiapõhjalist koostööd – suitsu nagu ka suitsetamist ei saa vaid keeldudega piirata. Seepärast plaanime kutsuda ettepaneku arutamiseks kokku ümarlaua.
Praegu saavad näiteks kortermajade elanikud otsustada, kas on lubatud suitsetada korteriühistule kuuluvates ruumides ja maal. Sellise võimaluse näeb ette tubakaseaduse § 30.
Kommentaar
Tuuli Taavet, Päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert
2025. aastal toimus eluhoonetes kokku 408 tulekahju, millest 66 said alguse hooletust suitsetamisest – see on üks kolmest peamisest kodutulekahjude tekkepõhjusest.Eelmisel aastal hukkus hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes 16 inimest ja 14 sai vigastada.
Rõdudel suitsetamise keeld võib teoreetiliselt viia selleni, et rohkem inimesi hakkab suitsetama korterites sees, mis ohutusmeetmete puudumisel võib suurendada tulekahjude riski.
Päästeamet leiab, et rõdudel suitsetamise küsimust ei tohiks lahendada seaduse tasandil, küll aga on mõistlik, kui kortermaja elanikud jõuavad omavahel kokkuleppele ning korteriühistu võtab vastu vastavad otsused, mis arvestavad naabrite õigustega ja tagavad elanike tuleohutuse. Näiteks võib ühistu keelata rõdudel suitsetamise, kui inimesed käituvad konidega hooletult (rõdult alla kukkunud koni võib põhjustada – ja on ka põhjustanud – tulekahjusid).
Suitsetamisega seotud tulekahjude kõige sagedasemateks põhjusteks on kustutamata konid, mis kukuvad kergestisüttivate materjalide (paber, kodutekstiil, pehme mööbel jne) lähedusse, voodis või alkoholijoobes ja väsinuna suitsetamine, samuti ebasobivate tuhatooside kasutamine. Konide kustutamiseks sobib kõige paremini näiteks veega purk.
Riske saab vähendada ka ilma täieliku keeluta, näiteks teavitustöö, suitsuandurite paigaldamise, turvaliste tuhatooside kasutamise ja harjumuse kujundamisega sigaretid alati lõpuni kustutada. Kõige turvalisem on suitsetada õues ja kustutada koni veega purki või veelgi parem – suitsetamisest täielikult loobuda.
