1. septembrist 2025 jõustub kõigis Euroopa Liidu riikides keeld kasutada ainet TPO – komponenti, mida on kasutatud geellakkides ja sarnastes kosmeetikatoodetes. Kuid TPO keeld on vaid jäämäe tipp. Endiselt on päevakorral hügieeni, instrumentide steriliseerimise, materjalide pädeva valiku ja tehnikute vastutuse küsimused, kes töötavad iga päev klientide käte ja jalgadega. Kuidas näeb täna välja „ohutu maniküür“, milliseid vigu teevad tehnikud ja millele peaksid kliendid tähelepanu pöörama – seda uuris MK-Estonia.
Alates 1. septembrist 2025 kehtib ELis uus keeld: tootjad ja salongid peavad lõplikult loobuma TPO kasutamisest, mis on tunnistatud toksiliseks ja tervisele potentsiaalselt ohtlikuks. Ainet on kasutatud geellakkides ja teistes küünematerjalides.
TPO on lühend nimetusest Trimethylbenzoyl Diphenylphosphine Oxide. Nüüdsest peavad tootjad selle oma toodete koostisest eemaldama ja tehnikud hävitama kõik oma varud, kuna selle kasutamine on samuti keelatud.
Kui valmis on Eesti salongid muutusteks, kuidas nad tagavad steriilsuse, millele peaks klient tähelepanu pöörama ja millistel juhtudel võib tehnik keelduda maniküüri või pediküüri tegemisest?
Kuidas kõik toimub
„Nõuete ja keeldude eesmärk ei ole üksnes järelevalve, vaid eelkõige inimeste tervise kaitse, piirates inimeste kokkupuudet kahjulike ainetega.,“ rõhutab Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist Natali Promet. „Eelkõige kontrollitakse toodete märgistusi, kuid teatud juhtudel võidakse teha tootele ka laboratoorne analüüs. Kui kontrolli käigus leitakse keelatud toode, on Terviseametil kohustus reageerida vastavalt olukorrale ja võimaliku terviseriski ulatusele.“
Tema sõnul tehakse teavitustööd varakult.
„Terviseamet avaldas teate TPO keelustamise kohta oma veebilehel kohe pärast Euroopa Komisjonilt selgituskirja saamist,“ märgib Promet. „Kirjas täpsustati, et alates 01. septembrist 2025 ei ole TPO-d sisaldavate toodete edasine kasutamine lubatud. Teavitustööd oleme teinud nii Terviseameti veebilehe ja meediakanalite kaudu kui ka koostöös erialaliitude ning organisatsioonidega. Ameti ootus on, et valdkonna katusorganisatsioonid jagavad infot ilusektori esindajatele ka omalt poolt edasi. Eesmärk on, et info jõuaks võimalikult paljude iluteenindajateni ja aitaks neil muudatustega arvestada.“
Erilist tähelepanu pööratakse ka rahvusvahelisele kontrollile. „Teeme koostööd Maksu- ja Tolliametiga, et takistada ohtlike ja mittevastavate toodete jõudmist Euroopa Liidu turule,“ selgitab Promet. „Kui Terviseamet avastab turult ohtlikud kosmeetikatooted, kõrvaldatakse need müügilt ning edastatakse vastav info ohtlike toodete kiirteavitussüsteemi Safety Gate, et teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.“
Tegelik risk või liigne paanika?
Iluakadeemia kooli asutaja ja juht, haridusprogrammide kuraator ning enam kui 30-aastase kogemusega küünetehnik Lilia Birjuk suhtub uude keeldu skeptiliselt.
„Arutame õpilastega TPO keeldu, kuid mitte sellises võtmes, nagu seda praegu esitletakse,“ rõhutab ta. „Minu 30-aastane tehniku- ja 25-aastane koolitajakogemus, ligi kolm aastakümmet isiklikku kunstküünte kandmist ja sügavad teadmised polümeeride keemiast lubavad mul väita: ükski geelide koostisosa, olgu see ohtlikuks tunnistatud või mitte, ei suuda tungida läbi küüneplaadi. See koosneb surnud keratiinisoomustest.“
Tema sõnul ei imbu isegi tundide kaupa küünel hoitud polümeriseerimata geel ülemistesse kihtidesse.
„Seda enam, et materjali pealekandmisest kuni täieliku polümerisatsioonini kulub vaid 1,5–2 minutit. Reaktsiooni tulemusel muutub see tahke struktuuri osaks. TPO kogus koostistes oli imeväike – kuni 5%, ja sellest ei piisa, et põhjustada neid tagajärgi, mida talle omistatakse: kantserogeensus, mutageensus või negatiivne mõju reproduktiivsüsteemile,“ selgitab ta.
Birjuk rõhutab, et igasuguste vahenditega tuleb töötada ohutusnõudeid järgides.
„Esiteks ei ole olemas absoluutselt hüpoallergeenseid materjale. Teiseks peab kokkupuude olema ainult küüntega. Geel ei tohi sattuda nahale, küünenahale ega selle alla,“ ütleb ta.
Spetsialist viitab ka teaduspublikatsioonidele: „2023. aastal klassifitseeris Euroopa Komisjon TPO ümber kategooriasse 1B – kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline. Otsus tehti uuringute põhjal, kus rottidel täheldati reproduktiivtoksilisust väga suurte annuste – 600 mg/kg päevas suukaudsel (!) manustamisel. Need kogused ületavad kümneid ja sadu kordi kõike, millega inimene kosmeetikas kokku puutuda võib. Kuid ELi normid on ennetavat laadi: kui aine on potentsiaalselt ohtlik, eemaldatakse see ringlusest, isegi kui tegelik risk on minimaalne.“
Eksperdid, tema sõnul, rõhutavad, et tegelik oht TPO kasutamisel maniküüris on äärmiselt madal.
„Ei kliendid ega tehnikud ei hinga seda ainet sisse ning pärast geeli kõvenemist on kokkupuude nahaga minimaalne,“ täpsustab ta.
Birjuk märgib, et keeld on tekitanud aktiivsust tootjate laborites, kes otsivad kiiruga asendajaid.
„Täna kasutatakse analooge, mida ei klassifitseerita ohtlikuks, ja need tagavad sarnase kõvenemisefekti. Kuid garantiid, et mõne aasta pärast lugu ei kordu, ei ole. Veelgi enam, minu kogemus ei luba välistada ka turunduslikku komponenti: võimalik, et otsuse taga on mõjukate tootjate huvid,“ võtab ta kokku.
Keemia ja hügieen
„Jah, minu koolitusprogrammis on TPO keelustamise teema käsitletud,“ ütleb EB Nails ilukooli asutaja ja koolitaja Erika Bernjakov. „Juba viimased neli aastat on olemas eraldi keemia plokk. Geeltoodete keemia tähtsust olen rõhutanud juba ammu enne seda, kui Eestis üldse hakati rääkima HEMA või nüüd TPO keelustamisest.“
Ta selgitab, et on olemas Euroopa Komisjoni andmebaas CosIng (INCI). Seal on kogu teave kosmeetikatoodetes kasutatavate koostisosade ja kõigi normatiivdokumentide kohta. Erika Bernjakov kasutab seda allikat ise ja soovitab ka teistel sinna regulaarselt pilk peale heita.
„Viimasel augustikuisel kohtumisel Terviseametiga arutasime seda andmebaasi TPO teema kontekstis põhjalikult. Samuti 2026. ja 2027. aastatel tuleb juurde keelatud aineid kosmeetikatoodetes, nii et kindlasti on hea teada, et sellest andmebaasist saab infot otsida ja eeldan, et kosmeetikatoodete tootjad on juba nendest ainetest täna teadlikud,“ märgib ta.
Rääkides alternatiivsetest asendajatest, selgitab koolitaja: „Tegelikult on turul juba aastaid mitmeid brände, kes on oma koostistes hoidunud HEMA-st ja keelatud TPO-st. Need kasutavad lubatud alternatiive, näiteks TPO-L või TPO-R, mis on Euroopa Liidus heaks kiidetud fotoinitsiaatorid. Ka minu koolitustel kasutame just selliseid brände. Need tooted aga, mis sisaldavad TPO-d, lähevad utiliseerimisse.“
Mis puudutab regulatiivsete muudatuste mõju õppekavadele, siis siin erilisi muutusi toimunud ei ole.
„Minu programm tervikuna ei ole muutunud, kuna kasutasin ka varem HEMA ja TPO vabu brände. Jah, umbes 50 värvilist lakki tuli utiliseerida, kuna need sisaldasid TPO-d. Kuid ma soovitan õpilastel alati mitte osta materjale liiga suurtes kogustes – praktikas ei õnnestu neid nagunii täielikult ära kasutada,“ rõhutab Bernjakov.
Oleksin peaaegu sõrmest ilma jäänud
Kaunid küüned pole enam ammu luksus, vaid osa igapäevasest enesehooldusest. Maniküüri ja pediküüri tehakse nii salongides kui ka kodus, kasutades selleks erinevaid materjale. Kuid välise ilu taga peituvad tihti riskid – alates allergilistest reaktsioonidest komponentidele ja lõpetades halvasti töödeldud instrumentide tõttu tekkivate infektsioonidega.
„Nägin Facebookis postitust, kus tehnik otsis pediküüriks kliente,“ räägib Irina. „Kirjutasin talle. Hind oli ahvatlev – vaid 15 eurot. Mul oli just päev hiljem vaja puhkusele lennata, seega leppisime aja kokku.“
Kui Irina kohale jõudis, selgus, et tehnik võtab vastu kodus.
„Pediküür sai tehtud üpris kiirelt, kuid rõõm oli üürike,” jutustab Irina. Järgmisel päeval läks suur varvas paiste, muutus punaseks ja hakkas valutama, tekkis mädapaise. Kirjutasin tehnikule, aga tema vaid soovitas paistetuse alandamiseks soolavanne teha. Irina tegi vanne, kuid kasu neist eriti polnud. Saabus väljalennu päev.
„Sain vaevu jala sandaali surutud ja nii sõitsimegi lennujaama,” meenutab ta. “See polnud puhkus, vaid piin. Suutsin vavu kõndida. Lõppude lõpuks läksime Türgis arsti juurde, kes avas paise ja ütles, et on tekkinud tugev põletik ja tarvis on antibiootikume. Ta lisas, et kui oleksin päev hiljem tulnud, oleks alanud juba nekroos ja kõik oleks võinud lõppeda varba amputeerimisega.“
Kui Irina sellest tehnikule kirjutas, vastas too: „Noh, ma ei tea, kust te selle infektsiooni võisite saada! Te ju nägite, et ma võtsin kõik instrumendid teie ees sterilisaatorist välja.“
„Tal oli tõepoolest selline väike valge seade, kust ta minu ees instrumendid välja võttis,“ lisab Irina. „Aga kui hiljem oma varba terveks ravisin ja Tallinnasse tagasi tulin ning selle loo oma küünetehnikule rääkisin, vastas tema, et need on odavad Hiina seadmed, mis tegelikult korralikult ei steriliseeri. Parem on valida tehnikud, kellel on autoklaav või kvaliteetne kuumaõhusterilisaator. Mitte see väike hiina „kirstuke“, mis on sõna otseses mõttes igal teisel.“
Ohud katte all
Erika Bernjakovi sõnul ei ole autoklaavi ja kuumaõhusterilisaatori kasutamine ilutööstuses Eestis Terviseameti nõuete kohaselt kohustuslik.
“Seetõttu arutame neid küll kursustel, aga ma ei kohusta õpilasi neid kindlasti kasutama. Küll aga valmistavad õpilased iga päeva alguses ise kõrgtaseme desinfektsioonilahuse ning päeva lõpus õppijad puhastavad ja desinfitseerivad oma instrumendid ja töökohad,” märgib ta.
Kõige levinumatest probleemidest, millega pärast maniküüri või pediküüri arstide poole pöördutakse, rääkides toob Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoloog dr Ingel Soop välja: „Kõige sagedasem on krooniline kontaktallergia küünte ümber, sellest tulenev naha ketendus, lõhed, küünte rabedus ja murdumine, küünevallide põletikud. Äge kontaktdermatiit küüntel kulgeb tugevama põletiku ja punetusega, võib kaasneda küünte eemaldumine (ka osaliselt). Sageli on küünte allergiaga seotud probleemiks lööbed näopiirkonnas, eriti silmalaugudel, kus seos lööbe ja tekitaja vahel pole nii selge.
Infektsioone (bakteriaalset või seeninfektsiooni) maniküürist tingituna näeb õnneks oluliselt harvem.“
Erilist tähelepanu pöörab arst sümptomitele, mille ilmnemisel peaks küünetehnik oma kliendi arsti juurde suunama: “Igasugune sõrmeotste ketendus, lõhed, pragunemine; punetus ja turse on indikaatorid arstile suunamiseks. Küüneseene korral on näha küünte lahtitulemist, küüneplaadi all on puderjat massi, kollakaid pikitriipe. Rauavaegus võib küüned muuta kergesti lõhenevaks ja murduvaks. Kindlasti tuleb julgustada klienti pöörduma arsti poole igasuguse küüneplaadi aluse nahamoodustise korral ning pruunide pikitriipude tekkel küüneplaadil, kuna need võivad olla viited nahakasvajale.”
Küsimusele pediküüri riskide kohta vastab doktor: „Põhimõttelisi erinevusi maniküüriga võrreldes ei ole. Komplikatsioonid on samad, mis käte maniküüri korral. Eraldi võiks välja tuua seeninfektsiooni leviku osas hoolikat jälgimist, kuna varvaste küüneseen on oluliselt sagedasem kui kätel.“
Rääkides instrumentide steriliseerimisest, rõhutab dermatoloog: „Steriilsuse tagamiseks on kaks varianti – ühekordsed töövahendid või Euroopa standardnõuetele vastavad sterilisaatorid. Terviseameti nakkuskontrolli juhise alusel on lubatud nii klaaskuulisterilisaatorid kui autoklaavid, UV-sterilisaatorid ei ole soovituslikud; konkreetse toote osas on vajalik jälgida tootjapoolseid märgiseid.“
Doktor Soop juhib tähelepanu, et suurimas riskirühmas on teatud haigustega inimesed:
„Need on patsiendid diabeedi, vereringe puudulikkuse ja immuunpuudulikkusega, kes on igasuguse mehaanilise vigastusega kaasneva infektsiooni osas enam ohustatud. Teine oluline grupp on paljude kontaktallergiatega patsiendid, kellel on sensibiliseerumise ja allergia väljakujunemise tõenäosus suurem.“
Küsimusele küünehooldusvahendivastaste allergiate levimuse kohta märgib dr Soop:
„Erinevad reaktsioonid ei ole haruldased. Igapäevatöös tuleb neid siiski regulaarselt ette, aga täpseid numbreid on raske anda. Kirjanduse andmetel patsientide haaratus varieerub ~3–6% vahel, kuid sinna alla lähevad kõik lakkidega seotud allergiad (sh kodused lakid, laki eemaldid, geel- ja akrüüllakid jne).“
Arsti sõnul on kontaktallergiate, sh küünetoodetest põhjustatud reaktsioonide esinemissagedus on tõusutrendis – seda kinnitavad ka meediakajastused ja teadusartiklid.
„Täpne komponent, mille vastu allergia tekib, ei ole alati üheselt määratav; kontaktallergia testidele ei jõua kõik patsiendid, kuna testid on aeganõudvad ja pole alati ka vajalikud. Allergia võib tekkida sisuliselt iga komponendi vastu (formaldehüüd, akrülaadid, erinevad estrite ühendid jne), sagedasemaks allergia põhjustajaks peetakse ainet tosylamide-formaldehyde resin (TSFR),“ selgitab Soop.
Samal ajal rõhutab arst:
„Tahan eraldi välja tuua, et TPO on keelustatud mitte otseselt allergiate, vaid potentsiaalse kantserogeensuse riski tõttu. Juba 2012. aastal tuli esmane otsus TPO keelustamiseks, potentsiaalse kantserogeenina on aine klassifitseeritud 2021. aastal ning otsus keelustamise kohta võeti vastu 2023. aasta oktoobris.“
Maniküür luubi all: hallitusest hüperkeratoosini
Kogenud küünetehnik Anastassia Alisievich rõhutab: teadmised küünte ehitusest ja nahast on selle ameti aluseks. „Kui tehnik ei tunne anatoomiat, võib ta teha hulga vigu,“ ütleb ta. „Näiteks küüneplaadi ettevalmistamisel tuleb teha vaid kerge viilimine, et tõsta üles esimese, dorsaalse kihi soomused. Kui aga see kiht läbi viilida, muutub küüs õhukeseks, katte püsivus halveneb, tekivad õhumullid ja nende alla pääseb mustus ning vesi. Selle tagajärjel võib tekkida Pseudomonas aeruginosa – hallitusbakter, mille puhul küüs muutub rohekaks.“
Tehniku sõnul tekivad sarnased probleemid ka pediküüris:
„Kui varbaküünelt eemaldada liiga palju katet, muutub see õhukeseks, hakkab kõverduma ja sisse kasvama, mis viib põletikuliste protsessideni. Samuti võib valest jalataldade töötlemisest – kui meister viilib nahka üle, püüdes siluda lõhesid – areneda hüperkeratoos. See põhjustab omakorda valulikkust, sügavaid lõhesid ja võib viia dermatoloogi sekkumise vajaduseni.“
Alisievich rõhutab: tehnikul ei ole õigust panna diagnoosi, kuid ta peab oskama tähele panna kahtlaseid muutusi.
„Me ei ole arstid ega tohi öelda inimesele, et tal on seen,“ selgitab ta. „Aga kui küüs on paksenenud, muutnud värvi, eritab lõhna või on ebatavalise tekstuuriga, siis ma keeldun maniküüri tegemast ja suunan dermatoloogi poole. Selliseid küüsi millegagi katta ei tohi.“
Tema sõnul reageerivad kliendid erinevalt. Mõni pahandab ja ähvardab isegi teenuse eest mitte maksta, kuid tehniku jaoks on kliendi tervise arvelt riskimine vastuvõetamatu.
„Igal aastal tuleb minu juurde üha rohkem inimesi juba probleemsete küüntega,“ märgib ta.
„Kahjuks tahavad paljud probleemi lahendamise asemel seda varjata. On olnud juhtumeid, kus enne puhkust või kohtingut on klient nõudnud küüne „kinnikatmist“ hoolimata minu hoiatustest. On ka tehnikuid, kes on valmis raha nimel värvima mistahes küüsi, probleemi kindlaks tegemata. Hiljem tulevad need kliendid juba minu juurde.“
Eriti sageli tulevad pediküüri uued kliendid pärast teistes salongides ebaõnnestunud tööd.
„Pediküüri vead juhtuvad regulaarselt. Enamasti on põhjuseks teadmatus, kogenematus või rahaahnus,“ tõdeb spetsialist.
Mis puutub TPO keeldu, ütleb tehnik: „Isiklikult arvan, et see on järjekordne väljamõeldis. Olen läbi töötanud hulga materjale ja artikleid, kuid pole leidnud veenvaid selgitusi. Me ei saa kunagi teada, kellele ja miks seda vaja on. Peale küünetehnikutöö tegelen ma ka küünehooldustoodete tootmisega ning oleme juhiga küsimust põhjalikult uurinud. Tehased muudavad koostisosi juba ammu ja enamik uusi tooteid ei sisalda TPO-d. Võib-olla peame küüsi kuivatama kauem – mitte ühe, vaid kaks-kolm minutit. Aga saame hakkama. Kahju vaid tootjatest, kellel on laos suured varud, mis tuleb utiliseerida.“
Kommentaar
Minna-Mai Bergmann, Regionaalhiagla operatsiooniõde-koolitusõde
Allergilisi reaktsioone esineb ikka, seda nii klientide kui küünetehnikute seas. Enam esineb allergiat just küünetehnikutel.
Peamiselt nii TPO, mis on fotoinitsiaator kui HEMA, mis on akrülaat võivad tekitada allergilist reaktsiooni.
Nitriilkindad on kindlasti vajalik isikukaitsemeede küünetehnikutele, vältimaks kokkupuudet geelitoodetega. Samas kahjustab kliendi küüneplaati ning esineb oht allergiliseks reaktsiooniks, kui geel või akrüül ei ole täielikult kõvastunud, seega on tehniku kasutatavad tooted, sh seadmed ning oskused üliolulised ohutu teenuse osutamiseks.
Levinumad ohud on kontaktdermatiit, küünevallipõletik, bakteriaalsed- ja seennakkused. Kõige enam esineb ilmselt nn “rohelise küüne sündroomi” ehk Pseudomonas aeruginosa infektsiooni, mida põhjustab liigne niiskus kunstküüne all.
Pärast pediküüri on eriti levinud seeninfektsioonid – onühhomükoos (küüneseen) ja jalaseen.
Põletikule viitavate sümptomite (punetus, turse, valu, kuum tunne või ka mäda küüne ümber) korral peaks kindlasti küünetehnik suunama kliendi arstile ning vältima teenuse osutamist.
Bakteriaalsele infektsioonile viitavad nt see, et naturaalne küüs on roheline või sinakas, küüs võib olla lahti. Seennakkusele viitavad kollakas või pruunikad naturaalsed küüned, samuti küüneplaadi eraldumine või paksenemine.
Üliharuldane, kuid väga agressiivsele melanoomi vormile võib viidata tume triip küüneplaadi all, mis ei kasva välja.
Jalgadel esineb kindlasti rohkem infektsioone kui kätel – liigne niiskus kinniste jalatsite kandmisel soodustab patogeenide kasvu. Lisaks esineb rohkem ka sissekasvanud küüsi, mille asjatundmatu korrigeerimine küünetehniku poolt võib viia infektsioonini (halvimal juhul ka amputatsioonini) – eriti diabeedikutel ja eakatel.
„Mäletan juhtumit, kus operatsioonil amputeerisime suure varba diabeeti põdeval naisel, kes oli sissekasvanud küünega pöördunud pediküürija poole ning see haav ja infektsioon, mis tekkis (kas siis oskamatusest või ebapiisavast hügieenist) viis selleni, et pidime varba eemaldama.,“ meenutab Bergmann.
Kommentaar
Elika Brosman, Maksu- ja Tolliameti keeldude ja piirangute üksuse juht
Tolli ülesanne on kontrollida, et tooted vastaksid Euroopa Liidu õigusele ning oleksid ohutud tervisele, keskkonnale, turvalisusele.
„Alates 01.09 jõustuva kosmeetikatoodetes TPO kasutamise keelu osas pöörab MTA tähelepanu selliste toodete impordi järelevalvele,“ märgib ta.
