Ilmselt on igaühel elus ette tulnud olukordi, kus midagi on kaotatud või hoopis leitud. Paraku ei tea sugugi kõik, kuidas sellises olukorras õigesti käituda. MK-Estonia uuris, kuhu tuleks leiust teatamiseks pöörduda, kust otsida kaotatud asju ning mida inimesed kaotavad kõige sagedamini ja mida kõige harvemini.
Kui kaob midagi tõeliselt väärtuslikku või olulist, tekib segadus – kust otsida, kuhu joosta, kes aitab? Võib tunduda, et mingit mõtet tegutseda polegi, eriti kui kaotatud on raha, tuleks lihtsalt leppida ning otsimisest loobuda. Kuid see on vale.
Politseisse võib ja peab pöörduma
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kommunikatsiooniosakonna esindaja sõnul tasub sinna kindlasti pöörduda, kui midagi on kaduma läinud: on suur tõenäosus, et kaotatud ese on juba leitud ja lähimasse jaoskonda toimetatud.
„Kogemus näitab, et enamik inimesi suhtub leidudesse vastutustundlikult ja omakasupüüdmatult – politseijaoskondadesse tuuakse nutitelefone ja muid seadmeid, jalgrattaid, rahakotte, kotte, võtmeid ja palju muid leide, sealhulgas suuri sularahasummasid,“ öeldakse ametist.
2025. aastal oli suurim leitud ja politseile üle antud summa 27 570 eurot. Kokku anti 2025. aasta jooksul PPA eelarvebüroole avalikest kohtadest leitud raha üle 152 korral, sealhulgas ka muus valuutas peale euro.
Sageli postitavad inimesed, kes on leidnud kellegi isikut tõendavad dokumendid, neist sotsiaalmeediasse fotosid. Seda ei tohi kindlasti teha, kuna nende dokumentide andmeid võivad kurjasti ära kasutada petturid.
„Juhul kui olete kaotanud ID-kaardi või elamisloakaardi, tuleb sellest viivitamatult politseile teatada. Sotsiaalmeedias võib omaniku leidmiseks avaldada leiust foto ilma isikuandmeteta (näiteks suletud rahakott, võtmed, ehted, vihmavari),“ selgitatakse PPA-s.
Politsei ei pea täpset statistikat selle kohta, kui palju esemeid igas jaoskonnas hoiul on, kuid eeldatavalt on enim leide suurtes linnades – lihtsalt seetõttu, et seal elab rohkem inimesi ja liigub rohkem turiste.
„Varem oli kõige rohkem hajameelseid inimesi lennujaamas – väga palju asju läks kaduma turvakontrolli alas. Eriti tihti unustati maha halle sülearvuteid või tahvelarvuteid, mis olid kastidega sama värvi,“ märgiti ametis. „Kuid pärast uute skannerite paigaldamist pole enam vaja tehnikat seljakottidest välja võtta ja lennujaamast leitud asjade hulk vähenes kordades.“
Huvitav fakt: Hiiumaa on koht, kus ei lähe peaaegu midagi kaduma. Eelmisel aastal registreeriti kohalikus politseijaoskonnas vaid neli leitud eset ja need kõik kuulusid turistidele, tänavu aga vaid kaks. Kohalikud elanikud tunnevad üksteist nii hästi, et praktiliselt iga leid jõuab kohe omanikuni, ilma politseid kaasamata.
„Juhtub ka nii, et leidjal tekib kiusatus leid endale jätta. Kuid keeldumine leitud asja tagastamisest on seaduse silmis rikkumine ja seda käsitletakse võõra vara omastamisena,“ rõhutati ametis. „Karistuseks võib olla rahatrahv või arest.“
Eri aegadel on Tallinnas politseilaost leitud kark, muruniidukeid ja pärast laulupidu – muusikainstrumente.
Lennujaamas kaotatakse kõige sagedamini riideid
„Lennukist või reisiterminalist leitud esemed toimetatakse Tallinna lennujaamas asuvale Politsei- ja Piirivalveameti korrapidajale või infosse,“ räägib Tallinna lennujaama turunduse projektijuht Katrin Talvak. Mingeid dokumente seejuures vormistama ei pea, kuid vajadusel võib lennujaama töötaja esitada täpsustavaid küsimusi leitud eseme asukoha ja muude asjaolude kohta.
Politsei- ja Piirivalveameti korrapidajale antakse üle leitud esemed, mille väärtus on hinnanguliselt üle 50 euro ning dokumendid, rahakotid, tehnika jne. Lennujaama infoletti jõuavad leiud, mille väärtus on leidja hinnangul alla 50 euro ning riided, kaustad, raamatud jne
„Lennujaamast leitud esemeid hoiustatakse üldjuhul kuni 14 päeva. Kui omanik võtab meiega ühendust, võib kokkuleppel hoiustada asju ka kauem vastavalt kokkuleppele,“ selgitab Talvak. „Esemed, mille vastu ei ole 14 päeva jooksul huvi tuntud hävitatakse või annetatakse heategevusele.“
Lennujaama esindaja sõnul leitakse kõige sagedamini riideesemeid – kindaid, mütse ja muid asju, mida on väga kerge tähelepanuta jätta. Kaotatud asjade seas võib leida ka ootamatumaid asju nagu näiteks: röntgenpilte, hakklihamasin, kargud, laste kärud.
Kuna kaotatutud esemete kirjeldust üheski keskkonnas avalikult ei avaldata, siis üldjuhul pöörduja esitatud eseme kirjeldus on piisavalt detailne oskamaks seda kirjeldada ja teab, millal võis ese kaduma minna.
Juhul kui asja omanik on Eestist juba lahkunud, võib kaotatu tagasisaamine võtta rohkem aega.
„Reisiterminali 0-korrusel asuvad meil pagasikapid kuhu reisijad saavad jätta oma üleliigsed esemed, mida reisile kaasa võtta ei soovi, kuhu võib kokkuleppel ka leitud esemeid pikemaks ajaks hoiule jätta,“ lisab Talvak.
Tallinna lennujaama infoinfolaud:
▪ Tel (+372) 605 8888
▪ E-post: info@tll.aero
Politsei- ja Piirivalveameti korrapidaja lennujaamas: tel (+372) 619 1290
Kaotasid laeval – otsi mere tagant
Ettevõttest Tallink märgitakse, et kuna nende laevadega reisib ning hotellides peatub aastas miljoneid inimesi, jääb ikka teinekord mõni ese kajutisse või hotellituppa maha, seetõttu ongi olemas kindel süsteem, kuhu leitud asjad liiguvad
Tallink Silja Line teeb laevadelt leitud esemete omanikule tagastamisel koostööd Soome Leiubürooga (Suomen Löytötavarapalvelu). Just sinna antakse üle laevadele unustatud esemeid, mille kadumisest ei teavitata laevareisi ajal või vahetult pärast seda.
Laevareisi, eriti pikema kruiisi ajal jõuavad laevalt leitud esemed esmalt laeva infolauda. Sealt saab need reisi jooksul ka kätte.
Kui midagi leitakse pärast reisi lõppu (näiteks kajutite koristamise ajal), liiguvad esemed Vantaas asuvasse Soome Leiubüroosse. Teenus on tasuline ja büroo võtab omanikele tagastatud esemete eest tasu, kusjuures on olemas asjade saatmise ja pikaajalise hoiustamise teenused – info on saadaval büroo kodulehel.
Vastutust andmete kontrollimise ja eseme tagastamise eest kannab büroo, kellel on selleks puhuks oma sisekorraeeskirjad. Kui 3 kuu jooksul keegi leiu järele ei tule, lähevad esemed oksjonile.
„Kõige lihtsam reegel on see, et pöörduda võimalikult kiiresti pärast asja kadumise avastamist lähimate Tallinki klienditeenindajateni. Laeval olles infoletti, laevalt maha tulnuna Tallinki töötajate poole terminalis. Hotellides tuleks pöörduda samuti infoletti või kui ollakse juba hotellist lahkunud, siis võtta konkreetse hotelliga ühendust.
Ka meie kontaktikeskusest (640 9808) saab nõu, kuhu pärast eseme kadumise avastamist esmajärgus pöörduda,“ ütleb Katrin Arvisto, sotsiaalpartnerluse ja meediasuhete juht.
Samadest reeglitest peaks tema sõnul juhinduma ka kaotatud asja leidja ehk andma asja üle: pardal infoletti, hotellis vastuvõttu, terminalis laevafirma esindajatele.
Arvisto selgitab, et kui kadumine avastatakse hiljem, saab Soome Leiubürooga, kuhu lõpuks jõuavad kõik laevadelt leitud esemed, ühendust võtta Tallinki kontaktikeskuse kaudu või otse.
„Eesti ja Soome või Eesti ja Rootsi vahet seilavatelt laevadelt leitud dokumendid (passid, ID-kaardid, juhiload) antakse üle toimetatakse Eesti Politsei- ja Piirivalveametisse. Kui tegu välisriigi dokumentidega, jõuavad need PPAst edasi vastavale saatkonnale Eestis,“ lisab ettevõtte esindaja.
Tema sõnul unustatakse kõige sagedasemad laevale hügieenitarbeid, erinevaid riideesemeid ning jalanõusid. Lisaks on leitud prille, kuuldeaparaate, mobiiltelefone ja tahvelarvuteid, käimist toetavaid abivahendeid, proteese, dokumente ja kaisukaid või muid mänguasju.
Suomen Löytötavarapalvelu (Soome Leiubüroo)
▪ https://loytotavara.net/en/
▪ +358 600 41006 (ööpäevaringselt)
▪ Vantaa, Porttikaari 7, 01200.
Tallinki klienditeenindus
▪ Tel +372 640 9808
Reisiparvlaevade operaator Viking Line teeb samuti koostööd Soome Leiubürooga. Laevalt leitud asjad toimetatakse sinna kord nädalas. Viking Line’i terminalist leitud esemeid hoitakse terminalis 2–3 nädalat.
Laeva poodi unustatud kaubad saab kätte infoteenistuse kaudu kahe nädala jooksul. Seejuures reisi ajal laeva poodidest ostetud ja laevale unustatud kaupu leiubüroosse ei saadeta – sel juhul tuleb ühendust võtta ettevõtte klienditoega.
Viking Line’i infotelefon: 1719
Kui unustasite mõne eseme Tallinna Sadama terminali, võib saata e-kirja aadressile info@ts.ee märkega „Lost & Found“. E-kirjas märkige eseme kaotamise kuupäev ja kellaaeg, terminal, eseme(te) kirjeldus ja omaniku kontaktandmed.
Vagun liigub, asi jääb
„Eesti Raudteel on leitud ja kadunud asjadega seoses juhtumeid võrdlemisi vähe – aastas on meil väga üksikud juhtumid, kui midagi ooteplatvormidelt leitakse või meie poole seoses eseme kadumisega pöördutakse. Seda eelkõige seetõttu, kuna ettevõte haldab raudteeinfrastruktuuri ehk taristut, reisijate poolt rongidesse jäetud esemeid käsitleb aga Elron,“ selgitab AS Eesti Raudtee kommunikatsioonispetsialist Elisa Maria Kupper.
Praktika on näidanud, et perroonilt leitud esemed antakse samuti enamasti Elroni klienditeenindusse.
„Üldjuhul oleme ka ise leitud eseme Elroni Balti jaama infokassasse viinud, kuna enamasti on leitud asjad just rongireisjate omad,“ ütleb Kupper. „Leitud asju hoiustab Elron Balti jaama infokassas 1 kuu.“
Kupperi sõnul on kõige tavalisemad näiteks perroonile unustatud joped või telefonid.
„Kui ooteplatvormilt leitakse väärtuslik ese või kaob mõni ese ära, soovitame kindlasti võtta ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga. Samuti võib kirjutada meie üldmeilile raudtee@evr.ee ning leitud asjadega on tegelenud meie turvaosakond,“ soovitab Eesti Raudtee esindaja. „Samuti kui keegi on midagi unustanud või kaotanud perroonil, siis on inimestel võimalus helistada Eesti Raudtee Juhtimiskeskusesse, mis töötab ööpäevaringselt. See on koht, kus kõik saabunud informatsioon registreeritakse ning võimaluse korral püütakse olukorrad ka kiirelt lahendada.“
Eesti Raudtee juhtimiskeskus:
▪ Tel +372 615 8778 (ööpäevaringselt)
Info Elroni rongidest leitud asjade kohta:
▪ Tel +372 646 4391 (E–R 8:00–21:00)
▪ Balti jaama infokassas (E–R 8:00–21:30)
Bussis ei kao ainult telefonid
„Meil on leitud esemete hoidmiseks spetsiaalselt eraldatud riiul, kuhu koristaja (harvem bussijuhid) panevad pärast reisi unustatud asjad. Väärtuslikke dokumente, telefone ja sülearvuteid hoiame lukustatavas kapis,“ ütleb ettevõtte Baltic Shuttle esindaja. „Kõigi leitud asjade kirjeldused postitatakse ühisesse vestlusgruppi (kus on juhid, koristajad ja dispetšer) ning esemele kleebitakse silt leidmise kuupäeva, bussi numbri ja reisi numbriga. Tavaliselt helistavad reisijad infotelefonile ja kui omanik välja ilmub, suunab dispetšer ta meie baasi või – kui klient ei asu Tallinnas – saadame asja bussijuhiga teele või paneme posti.“
Tavaliselt toimub revisjoni iga 1–2 kuu tagant ning asjad, mis on kontoris seisnud üle kuu aja, visatakse ära. On olnud juhtumeid, kus leidu hoiti umbes aasta, kuid see on võimalik vaid juhul, kui kaotaja on ühendust võtnud ja teatanud, et satub järgmine kord Tallinnasse alles pika aja pärast.
„Asja kaotanud reisijal tuleb helistada infotelefonile, teavitada unustatud esemest ja seda kirjeldada. Kirjelduse järgi teeme omaniku kindlaks ja anname asja talle või tema esindajale üle, vajadusel saame korraldada saatmise postiga ja pikemaajalise hoiustamise,“ selgitab ettevõtte esindaja. „Asja leidnud reisijad annavad selle lihtsalt bussijuhile.“
Kõige sagedamini satuvad leiuriiulile telefonid, kõrvaklapid, laadijad, prillid, mütsid, vihmavarjud, lasteriided ja mänguasjad. Kõige ootamatumad esemed, mis hoiupaika on jõudnud, on kitarr ja elektritõukeratas, meenutab Baltic Shuttle’i esindaja.
Kui unustasite oma asjad Baltic Shuttle OÜ bussidesse:
▪ Tel: +372 56 56 3056
▪ E-post: info@balticshuttle.ee
„Alates 1. novembrist 2019 hoiustab Lux Expressi bussidest ja suurematest bussijaamadest leitud esemeid Cargobus. Leitud esemed tuuakse Cargobusi terminalidesse üle Eesti. Esialgu paigutatakse leid lähimasse terminali, kus seda hoitakse seitse päeva. Seejärel saadetakse see Cargobusi Tallinna terminali, kus hoiustatakse veel kuni 30 päeva,“ ütleb T Grupp OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadriann Raud.
Tema sõnul võetakse omanikuga otse ühendust, kui ta on tuvastatud. Eseme kättesaamisel tuleb tasuda 5,20 € käsitlemistasu. Alates kliendi teavitamise hetkest hoitakse eset 7 päeva tasuta, seejärel lisandub hoiutasu 1,20 € päevas. Vajadusel saab eset saata teise linna Cargobusi transporditeenusega.
Kolmekümne päeva möödudes antakse dokumendid, tehnika ja rahakotid üle politseile, kasutuskõlblikud esemed antakse Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule, ülejäänu hävitatakse.
Kui asi kadus bussis, piisab vormi „Kaotasid midagi?“ täitmisest Lux Expressi kodulehel. Vorm edastatakse automaatselt Cargobusi süsteemi ning nad võtavad ühendust, kui ese on leitud.
Võõra asja leidnud reisija võib selle anda bussijuhile, kes märgib üles väljumise andmed (kuupäev, kellaaeg, marsruut) ja paigutab eseme spetsiaalsesse leitud asjade kasti. Omandi kontrollimiseks võrreldakse kaotuse kirjeldust, marsruuti ja aega leitud eseme andmetega. Vajadusel küsitakse täpsustavaid tunnuseid (nt kirjeldus, värv, sisu vms).
Kõige sagedamini jõuavad hoiule kõrvaklapid ja nende karbid, samuti hooajalised esemed nagu kindad, mütsid, sallid ja vihmavarjud. Kummalisemate leidude hulka on sattunud aluspesu, jalanõud, proteesid ja isegi Peruu lipp lipuvardas.
„Leitud eset saab Cargobusi kaudu postiga saata nii Eesti-siseselt kui ka välismaale, vastavalt hinnakirjale. Lisainfot saab e-posti või telefoni teel,“ märgib Kadriann Raud. „Teiste vedajate bussidesse jäetud esemete eest vastutavad ettevõtted ise.“
Kui unustasite oma asjad Lux Expressi bussidesse:
▪ Tel: 17799
▪ E-post: info@cargobus.ee
Kas leiu võib endale jätta?
Võimalusel tuleks leid jätta sinna, kust see leiti – eelkõige siis, kui tegemist on piiritletud ruumi või territooriumiga. On väga tõenäoline, et asja kaotaja tuleb seda sinna otsima.
Kui ese leitakse avalikust kohast – pargist, tänavalt, bussipeatusest jms – ja inimene tunneb, et asja omanikuni tagasi toimetamine on tõenäolisem, kui see jääb tema või politsei kätte, või on asja leiukohta jätmine on muul põhjusel ebamõistlik (näiteks ilmastikutingimuste tõttu), siis võib asja kuni omaniku leidmiseni enda kätte hoiule võtta. Kui omanik on teada (näiteks rahakotis on dokumendid), tuleb teda teavitada.
Kui leitud asja väärtus on hinnanguliselt 50 eurot või rohkem ning asja omanik või kaotaja ei ole teada, siis on konustuslik asja leidmisest teavitada ka politseid e-postiaadressil ppa@politsei.ee.
Politseile saadetavas kirjas tuleb märkida leidmise kuupäev ja koht, leiu võimalikult detailne kirjeldus ja võimalusel foto. Elektroonikaseadmete puhul on vaja märkida seerianumber, mobiiltelefonide puhul aga IMEI-kood ja SIM-kaardi number. Samuti tuleb jätta oma kontaktandmed (nimi, telefoninumber või e-post), mille politsei saab vajadusel omanikule edastada.
Võimalusel võtab politsei asja omanikuga ühendust, edastab talle leidja kontaktid ning seejärel saab kokku leppida leitud asja üleandmises.
Leitud väärtusliku asja, mille hind on üle 50 euro, võib anda ka politseile, pöördudes lähimasse politseijaoskonda või piirkonnapolitseiniku poole. Leiu üleandmisel politseile vabaneb leidja oma kohustustest, leidja õigused lähevad üle politseile ning leidjal ei säili õigust leiutasule, tehtud kulutustele ega leiu omandamisele.
Mõnel juhul võib inimene jätta leitud asja enda kätte hoiule ega pea seda politseile üle andma.
Kord on selline:
▪ teavitage politseid ja märkige, et hoiate asja enda käes;
▪ tagage asja nõuetekohane hoidmine;
▪ leitud eseme foto avaldatakse politsei kodulehel;
▪ kui omanik välja ilmub, tuleb asi tagastada;
▪ tingimusel, et aasta jooksul omanikku ei tuvastata, saab eseme leidnud inimene selle omanikuks.
Oluline! See kehtib vaid esemete puhul, mille väärtus on alla 50 euro.
Väärtuslikust asjast politsei teavitamine on kohustuslik! Leitud asja oma kasutusse võtmine või müümine (v.a seadusega ettenähtud korras) on karistatav!
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Kasulik teada!
Maksimaalselt üksikasjalik juhend, kuidas peaks toimima inimene, kes on leidnud mõne väärtusliku eseme, sealhulgas raha, on olemas politsei kodulehel: https://www.politsei.ee/et/teavita-leitud-esemest
Politsei leiubüroos hoiul olevate asjade kirjeldus ja fotod: https://www.politsei.ee/et/leitud-esemed
Politsei leiubüroode aadressid ja kontaktid
Põhja prefektuur:
▪ Kolde pst 65, Tallinn, tel 612 4204
▪ P. Pinna 4, Tallinn, tel 612 4758 ja 612 4852
▪ Tallinna lennujaama piiripunkt – Tartu mnt 101, Tallinn, tel 619 1290
▪ Tallinna leitud asjade keskladu – Rahumäe 6, Tallinn, tel 612 5967
Lõuna prefektuur:
▪ Võru 12, Põlva; tel 799 8350
▪ Räpina mnt 20a, Võru; tel 786 8265
▪ Pargi tn 1, Viljandi; tel 5309 4135
▪ Puiestee 4, Valga; tel 766 8120
▪ Suur tn 1, Jõgeva; tel 776 8454
▪ Riia 132, Tartu; tel 730 8745
Ida prefektuur:
▪ Vahtra 3, Narva, tel 357 6175
▪ Rahu 38, Jõhvi, tel 534 72562
▪ Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel 322 2619
Lääne prefektuur:
▪ A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu, tel 5865 6897
▪ Tallinna 12, Paide, tel 384 9902
▪ Transvaali 58, Kuressaare, tel 454 9703
▪ Sadama 26, Kärdla, tel 440 1480
▪ Savi 2, Rapla, tel 489 2902
▪ Lossiplats 4, Haapsalu, tel 473 2802
