Aastavahetuse ja jaanuari sündmused tõestasid ilmekalt, kui haavatavad võivad olla isegi tavapäraselt töökindlad süsteemid. Kui Eestis esines sel perioodil katkestusi veevarustuses, elektrivõrgus ja sides, siis mitmeid Euroopa riike tabasid aga ulatuslikud elektrikatkestused ja transpordikaos. Kokkuvõttes näitasid need juhtumid, et baastaristu süsteemid on omavahel tihedalt seotud ja nende toimimine sõltub paljuski valmisolekust reageerida ebastandardsetele ja ekstreemsetele olukordadele. Kui valmis on sellisteks väljakutseteks Eesti – uuris MK-Estonia.
Viimased nädalad tuletasid Eesti elanikele meelde, kui märkamatuks jääb baastaristu töö selle hetkeni, kuni see üles ütleb. Veevarustuse häired Tallinnas aastavahetusel, elektrikatkestused Harjumaal ning ulatuslikud tõrked teistes Euroopa riikides tekitasid ühiskonnas palju vastukaja ja küsimusi: kui kindlad on tegelikult meie elutähtsad teenused?
Erilise tähelepanu all olid sündmused Saksamaal, kus energiataristu süütamise tagajärjel jäid kümned tuhanded majapidamised mitmeks päevaks elektri ja kütteta. Samuti probleemid Euroopa lennuliikluses: jaanuari alguses tühistati või hilines ilmastikuolude ja tehniliste rikete tõttu sadu lende Hollandis, Leedus ja Kreekas.
Olgugi et põhjused olid erinevad – alates ekstreemsest ilmast kuni tehniliste rikete ja kuritahtliku tegevuseni – puudutasid kõik need intsidendid kriitilist taristut, mille vastupidavusest sõltub otseselt meie igapäevane elukorraldus.
Vett ei ole!
Aastavahetuse eel teatas Tallinna Vesi – kriitikute hinnangul liiga hilja! – rekordkõrgest veetarbimisest ja rasketest ilmastikuoludest. Elanikke aga ei hoiatatud ette ei võimalikust surve langusest ega ammugi mitte vee täielikust kadumisest. 31. detsembri õhtuks hakkas surve veevõrgus järsult langema ning mõnes piirkonnas katkes veevarustus täielikult.
Probleemid venisid mitme tunni pikkuseks, puudutades eelkõige linna tihedalt asustatud piirkondi. Kuigi 1. jaanuari hommikuks õnnestus veevarustus taastada, näitas olukord ilmekalt, kui haavatav võib süsteem olla tippkoormuse hetkel. Mõnes pealinna piirkonnas esines veega probleeme ka järgnevatel päevadel.
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu märgib juhtunut hinnates, et kuigi konkreetne veekatkestus oli oma tehnilistelt põhjustelt ja ka mõjutatud elanike arvu poolest erandlik, ei saa seda käsitleda üksnes üksikjuhtumina. Ta viitab, et veekatkestusi, joogivee kvaliteedinõuete ületamisi ja muid häiringuid on esinenud teistelgi vee-ettevõtetel. Tema sõnul tähendavad muutunud julgeolekuolukord, äärmuslike ilmaolude sagenemine ja taristu vananemine seda, et sarnaste häiringute risk pigem laieneb ja süveneb.
„Seda juhtumit tuleb vaadelda hoiatusmärgina, mis osutab vajadusele tugevdada veevarustuse toimepidevust kogu riigis,“ rõhutab ta.
AS-i Tallinna Vesi esindaja Kristiina Tamberg rõhutab, et 31. detsembril ei katkenud veevarustus Tallinnas täielikult mitte hetkekski. Tema sõnul oli tegemist madalamast veesurvest tingitud veevarustuse häiretega.
Tamberg toob välja, et aastavahetusel tekkinud eriliselt intensiivne nõeljää esinemine on erakorraline loodusjõud ja esines sellisel määral Ülemiste järvel 50 aastat tagasi. Ta rõhutab, et antud juhtumi puhul ei jõudnud olukord siiski ülelinnalise veekatkestuseni, vaid piirdus väiksema veesurvega veesüsteemis, mis mõjutas osasid tarbijaid.
Tema sõnul töötas aastavahetuse ööl ettevõtte kriisimeeskonnas üle 40 inimese, kelle ülesandeks oli kriis võimalikult kiiresti ületada ja tavapärane veevarustus taastada.
Kommenteerides ennetavaid meetmeid, rõhutab Tamberg: ilmastikuolude kujunemist nii erakordseks ei olnud võimalik ette näha.
„ Seda on kinnitanud ka teadlased ja looduseksperdid, kellelt oleme arvamust küsinud ja kes on oma kommentaare jaganud ka meedias,“ märgib ta. „Vabandame tarbijate ees aastavahetusel tekkinud ebamugavuste pärast ja teeme kindlasti juhtunu kohta põhjaliku analüüsi koos ennetusmeetmete tugevdamisega tulevikuks.“
Rääkides elutähtsatest asutustest, rõhutab ta: intsidendi ajal oli haiglatele veevarustus tagatud, nendega hoiti eraldi kontakti ja igale asutusele leiti sobiv lahendus.
Tamberg märgib, et ettevõte ei saa anda tulevikuks absoluutseid garantiisid, kuid analüüsib toimunut põhjalikult.
„Teeme järeldused lähima kuu jooksul ja hindame, kuidas olla sarnasteks harvadeks olukordadeks veelgi paremini valmis,“ rõhutab ta.
Mis puudutab hüvitisi, täpsustab Tamberg, et kui lepingulistel klientidel on tekkinud tõendatud kahju väiksema veesurve tõttu ööl vastu 31. detsembrit, on Tallinna Vesi kindlasti valmis võtma selle eest vastutuse ja palub neil klientidel ettevõttega ühendust võtta.
Kui tuled kustuvad
Jaanuari alguses tabasid Tallinna ja Harjumaa elanikke ka ulatuslikud elektrikatkestused: öötundidel jäi elektrita üle kaheksa tuhande majapidamise, mõnes piirkonnas kordusid katkestused lühikese aja jooksul isegi mitu korda.
Põhjuseks oli elektrivõrgu tehniline rike, kuid paljude tarbijate jaoks olid selle tagajärjed vägagi tuntavad – alates valgustuse ja kütte puudumisest kuni võimatuseni kasutada elektriseadmeid ja sidevahendeid.
Ehkki elektrivarustus õnnestus taastada mõne tunni jooksul, tõmbas juhtunu taas tähelepanu energiasüsteemi toimepidevusele külma ja tippkoormuste tingimustes. Elekter jääb praktiliselt kõigi teiste süsteemide – sidest ja internetist kuni veevarustuse ja transpordini – toimimise aluseks, mistõttu tekitavad isegi lühiajalised katkestused küsimusi võrgu valmisoleku kohta keerulisemateks stsenaariumideks.
Kommenteerides ööl vastu 6. jaanuari toimunud elektrikatkestusi, rõhutab Eleringi kriisivalmiduse üksuse juht Hannes Kont, et tegemist oli lokaalse maakaabli rikkega jaotusvõrgu tasandil . Tema sõnul ei mõjutanud see intsident Eesti elektrisüsteemi terviklikku toimimist ega ülekandevõrgu tööd.
Nagu Kont selgitab, liigub elekter ülekandevõrgust jaotusvõrku, ehk madalama pingega võrku, mida Eestis haldab suurimas mahus Elektrilevi. Just jaotusvõrk toimetab elektri põhivõrgust vahetult tarbijate kodudeni.
„Kui rike tekib sellel tasandil, mõjutab see tavaliselt küla, alevikku, tänavat või mõnda maja,“ märgib ta.
Kont juhib tähelepanu ka sellele, et jaotusvõrgus on pinged madalamad kui põhivõrgus ning liinide ja kaitsevööndite suurused väiksemad, mistõttu rikkeid (nt tormisel ilmal puu langemine liinidele) võib tulla ette sagedamini kui ülekandevõrgus.
Spetsialist rõhutab, et Elering hindab elektrisüsteemi töökindlust tervikuna ning lähtub nii tavapärases olukorras kui ka kriisideks valmistumisel põhimõttest, et riskid võivad olla mitmetahulised ja samaaegsed.
Seejuures oli Eleringi ülekandevõrgu töökindlus 2024. aastal tema sõnul 99,999%, mis kinnitab, et Eesti ülekandevõrk on väga kõrge varustuskindlusega ning suudab toime tulla ka keerukate ja ootamatute olukordadega.
Nagu Kont rõhutab, on Eleringi ülekandevõrk tihedalt seotud naaberriikide süsteemidega, suurendab tavatingimustes varustuskindlust ja paindlikkust. Samas, märgib ta, on ettevõte valmis ka olukordadeks, kus regionaalsed ühendused on häiritud.
„Eesti elektrisüsteem on võimeline töötama vajadusel ka iseseisvalt,“ ütleb spetsialist. „Eleringi ülekandevõrgu töökindlust mõjutavad harva ilmastikutingimused või riketest tingitud katkestused ning süsteem on üles ehitatud nii, et tagada varustuskindlus ka ootamatutes olukordades.“
Rääkides kriisistsenaariumiteks valmistumisest, märgib Hannes Kont, et Elering viib regulaarselt läbi teste, õppuseid ja erinevate stsenaariumite analüüse, mis hõlmavad ilmastikuolusid, koormustippe, rikkeid ning alajaamade või liinide väljalangemist. Ta selgitab, et ülekandevõrk töötab N-2 põhimõttel, mis tähendab, et ka mitme elemendi rikke korral on süsteemi taastamisvõime tagatud.
Kui võrk vaikib
Isegi ilma ulatuslike avariideta elektri- või telekommunikatsioonivõrkudes võivad tõrked mõjutada digiteenuseid, mida Eesti elanikud igapäevaselt kasutavad. 1. jaanuaril teatasid Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja SK ID Solutions, et tekkis probleem digiallkirjastamisega. Rikke tõttu oli häiritud Smart-ID, Mobiil-ID ja ID-kaardi kasutamine. See mõjutas pankade ja teiste teenusepakkujate tööd. Õnneks kõrvaldati rike mõne tunni jooksul.
Elektrikatkestused tõstatavad paratamatult järgmise küsimuse – mis juhtub sidega, kui vool kaob? Telekommunikatsioonivõrgud sõltuvad samuti otseselt elektrivarustusest, mis tähendab, et nende toimepidevus on kriisivalmiduse kontekstis võtmetähtsusega.
Telia võrgujuht Mihkel Kõiv rõhutab, et elektrooniline side on tänapäeval üks ühiskonna toimimise alustalasid. Tema sõnul käsitleb Telia oma võrgu töökindlust ja kriisivalmidust kui pidevat ja süsteemset protsessi, mitte erakorralist tegevust.
„Meie jaoks pole see erakorraline meede, vaid igapäevatöö püsiv osa,“ ütleb ta.
Kõiv selgitab, et mobiilside tugijaamad on varustatud akutoitega ning osaliselt ka generaatoritega. Seejuures sõltub nende tööaeg elektrikatkestuse korral konkreetsest asukohast, jaama rollist võrgus ja katkestuse ulatusest.
„Lühiajaliste katkestuste korral püsib teenus üldjuhul toimiv, kuid pikaajaliste ja ulatuslike katkestuste korral hakkab side järk-järgult vähenema,“ nendib ta.
Kõiv rõhutab, et Telia vastab riigi poolt HOS määruses sätestatud toimepidevuse nõuetele, mille kohaselt peavad kõneside ja SMS-id olema tagatud 3–6 tunni jooksul.
Ta lisab: „Praktikas suudame neid üldjuhul täita ka oluliselt pikema aja jooksul. Seda on kinnitanud ka viimaste tormide ja ulatuslike elektrikatkestuste kogemus.“
Rääkides olukorra prognoosimisest suurte katkestuste korral, märgib Kõiv, et operaatoritel on tehniline ülevaade võrgu ülesehitusest ja varutoite loogikast, mis võimaldab hinnata võrgu käitumist erinevates stsenaariumides. Samas rõhutab ta, et tegelikku olukorda mõjutavad paljud välised tegurid.
„Näiteks ligipääs jaamadele, ilmastik ja elektrivarustuse taastamise tempo,“ rõhutab ta.
Sidekatkestuste suhtes on kõige haavatavamad hõredama asustusega piirkonnad, kus tugijaamade vaheline katvus on suurem ning varutoite võimalused piiratumad.
Telia võrgujuhi sõnul on linnades ja strateegiliselt tähtsates sõlmpunktides võrgulahendused üldjuhul mitmekihilisemad ja paremini dubleeritud. Kogemus näitab, räägib Kõiv, et Eestis on ka teatud “tormikoridorid”, kus loodus paneb sidevõrgud korduvalt proovile.
RIA kriitilise infrastruktuuri küberkaitse osakonna juht Raimo Peterson selgitab, et Eesti digiriigi toimimine sõltub eeskätt internetiühendusest. Tema sõnul on mobiilside roll seejuures toetava iseloomuga.
„Mobiilside on oluline elanikkonna igapäevaseks suhtluseks, kuid digiriigi toimimine tervikuna ei ole kriisiolukorras mobiilsidest otseselt sõltuv,“ märgib Peterson. „Elektrikatkestuste puhuks on enamik riiklikke infosüsteeme varustatud varutoitelahendustega, näiteks UPS-seadmete ja generaatoritega ning nende toimimist on ka regulaarselt testitud õppuste ja kontrollide käigus.“
Õhus ja pausil
Kui vee-, elektri- ja sidekatkestused mõjutavad eelkõige inimeste igapäevaelu, siis transpordisüsteemis omandavad need kiiresti regioonidevahelise ja rahvusvahelise ulatuse. Jaanuari alguses seisis Euroopa silmitsi tõsiste probleemidega lennuliikluses: ilmastikuolude ja tehniliste probleemide tõttu tühistati ja hilines mitmes riigis sadu lende, mis rikkus kümnete tuhandete reisijate plaanid.
Eestis sel perioodil nii ulatuslikke transporditõrkeid ei esinenud, kuid lennunduse toimimine sõltub otseselt terve rea süsteemide toimepidevusest – alates elektrivarustusest ja sidest kuni ilmastikuolude ja rahvusvahelise koordineerimiseni.
Teemat kommenteerides rõhutab Tallinna lennujaama esindaja Margot Holts, et lennujaama stabiilse töö tagamine keerulistes oludes – sealhulgas kriisi- ja hädaolukordades – on ettevõtte fookuses juba ammu.
„Sellise valmisoleku vajalikkust on tõestanud nii koroonakriisiga kaasnenud vaikne taevas kui ka sõda Ukrainas, droonid ja õhupallid Euroopa lennujaamade kohal ning keerulised ilmastikuolud,“ nendib Holts.
Ta rõhutab, et lennujaama eesmärk kõigis sarnastes olukordades jääb muutumatuks – taastada võimalikult kiiresti tavapärane lennuliiklus ning opereerimine. Tema sõnul on selleks välja töötatud kriisiplaanid ning regulaarselt toimuvad harjutused, et leida üles võimelüngad ning oma valmisolekutaset iga aastaga veelgi tõsta.
Rääkides hooajalistest riskidest, märgib Holts, et talvised ilmastikuolud nõuavad alati kõrgendatud tähelepanu, kuna nende mõju on tihtipeale ettearvamatu, ootamatu ning suur.
„Näiteks halb ilm Amsterdamis mõjutab kõiki sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid lende ehk mõju ulatub üle riigipiiride,“ selgitab ta.
Seejuures rõhutab Holts, et Tallinna lennujaam on talve tulekuks alati valmis. Tema sõnul jälgitakse lennujaamas pidevalt ilmaprognoosi, omatakse enda hooldetehnikat koos koolitatud meeskondadega ning vajalikke seadmeid raja seisukorra kontrollimiseks, et tagada õhusõidukite ohutu õhkutõus ja maandumine.
„ Ohutus on lennunduses alati prioriteediks number üks,“ rõhutab ta.
Holts märgib, et viimased aastad on toonud endaga kaasa hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid kriise, millega on tulnud tegeleda või millele varasemast rohkem mõelda. Tema sõnul saab igast sellisest olukorrast omaette õppetund.
„Oleme ka pidevas ühenduses teiste lennujaamadega, et kogemusi jagada ning teiste õnnestumistest või komistuskohtadest õppida,“ ütleb ta.
Samas rõhutab Holts, et muutuvad olud on kindlasti toonud päevakorda ka uusi teemasid: „Droonid, õhupallid ja küberohud on täna muutunud olulisemaks kui kunagi varem.“
3 küsimust päästjatele
Erkki Põld, Päästeameti operatiivkorrapidaja
- Kuidas mõjutavad veevarustuse katkestused pääste- ja tuletõrjeteenistuste tööd?
Mõju on kahtlemata olemas, kuid Päästeametil on olemas vajalikud vahendid ja oleme võimaliku kustutusvee puuduse korral alati valmis. Hüdrantide võrgustik asub peamiselt linnades, kuid maapiirkondades või piiratud veevaruga piirkondades kasutame reeglina paakautosid, millest igaüks toimetab kohale umbes 10 m³ kustutusvett. See on igapäevane praktika. Samuti saame ressursse vastavalt olukorrale ümber paigutada või kaasata suuremas mahus lisajõude (näiteks paakautosid) juba algfaasis.
Näiteks Tallinnas korteritulekahjude kustutamisel paakautosid reeglina ei kasutata, kuid viimase veekatkestuse ajal olid paakautod kõikidele taolistele väljakutsetele reageerimisvalmidusse seatud. Nii maandati veepuuduse riski. Lisaks toimetati Tallinna kesklinna Päästeameti pumbajaamaga konteiner, et vajadusel võimaliku suurema tulekahju kustutamiseks merest vett võtta ja see mööda pikemaid voolikuliine sündmuskohale transportida.
- Kas Eestil on olemas tegevusplaan samaaegse vee- ja elektrikatkestuse puhuks?
Iga asutus peab tagama enda toimepidevuse, hindama riske ja töötama välja plaanid. Riiklikul tasandil on riskid hinnatud ja koondülevaadet koordineerib Riigikantselei.
Hädaolukorra tegevusplaanid töötatakse välja sõltuvalt sellest, kelle vastutusalasse konkreetne hädaolukord kuulub. Näiteks Päästeameti puhul on selleks üleujutus tiheasustusalal või ulatuslik tööstusavarii.
- Kas elanikkonna kriisivalmidust võib pidada piisavaks?
2025. aasta novembris läbi viidud küsitlus näitas, et vaid 12% elanikkonnast hindab oma valmisolekut kriisiolukorraks põhjalikuks. Enamik vastanutest (55%) on võtnud tarvitusele vaid mõningad ettevalmistavad meetmed, samas kui kolmandik (33%) pole kriisideks valmistumiseks üldse samme astunud.
Kuigi näeme, et olukord paraneb järk-järgult, on meil siiski veel märkimisväärne arenguruum.
Kommentaar
Janek Murakas, Häirekeskuse kriisijuht
Häirekeskusel on side tagamiseks vajaduse korral kasutada mitmeid alternatiivseid lahendusi. Samas ei ole ka kõige mustema stsenaariumi korral kunagi halb, kui inimesed teavad, kus asuvad neile lähim politseijaoskond või piirivalvekordon, kutseline või vabatahtlik päästekomando ning kiirabijaam.
Mobiilside häirete korral on mõistlik alati proovida helistada ka ilma SIM-kaardita, kuna sellisel juhul valib seade automaatselt saadaoleva võrgu ning numbrile 112 saab helistada ka SIM-kaardita. Lisaks tasub kõne tegemise asemel proovida saata SMS, kuna see on üldjuhul viimane sidekanal, mis rivist välja langeb.
