Muutlikud külmakraadid ja sagedased sulad on Eesti jaoks saanud juba harjumuspäraseks talviseks stsenaariumiks: püsiv külm jääb harva pikemaks ajaks püsima ning lumi asendub sageli vihma ja jäitega. Sellised kõikumised tekitavad lisaraskusi nii linnateenistustele, autojuhtidele kui ka jalakäijatele. Spetsialistide hinnangul tõotab ka eelseisev hooaeg tulla muutlik ja nõuab kõrgendatud tähelepanu. Milliseks kujuneb 2026. aasta talv, kas on oodata tõelist pakast ja milliseid üllatusi see endaga kaasa toob, uuris MK-Estonia.
Hooaja prognoosid ei piirdu enam vaid küsimusega “kas läheb külmaks”. Üha sagedamini huvitab spetsialiste talve iseloom: kui püsivaks osutub lumikate, kui tihti ilmastikuolud vahetuvad ning milliseid riske see taristule ja loodusele kaasa toob.
Pikaajalised arvutused annavad vaid üldpildi, mistõttu on eriti oluline mõista, millised protsessid meie piirkonna talveilma kujundavad ja millele tasub juba praegu tähelepanu pöörata.
Talv teelahkmel
Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak tõdeb, et ilma prognoosimisel terveks hooajaks seisavad sünoptikud silmitsi tõsiste piirangutega.
„Pikaajalised prognoosid on endiselt äärmiselt tundlikud atmosfääriolukorra suhtes, eriti piirkonnas, kus ristuvad erinevad kliimamõjud,“ ütleb ta.
Eesti asub 60. laiuskraadi piirkonnas ja just see muudab ilmastikuprotsessid eriti keeruliseks. Atlandilt saabuvad siia parasvöötme pehmed ja niisked merelised õhumassid, kuid võimalikud on ka sissetungid Arktikast – nii väga külm kontinentaalne kui ka mereline arktiline õhk. Idast saabuvad mõõdukad ja kohati äärmiselt külmad kontinentaalsed õhumassid, lõunast aga soe ja väga niiske troopiline õhk.
Sellise tegurite mitmekesisuse juures, rõhutab sünoptik, ei suuda ilmamudelid piisava usaldusväärsusega määrata, millised õhumassid domineerivad ühe, kahe või kolme kuu pärast.
„Pikaajalised prognoosid tuginevad kliimaandmetele, kuid sõltuvad samal ajal suurel määral prognoositavast atmosfäärisituatsioonist,“ selgitab Taimi Paljak.
Hooajaprognoosi koostamisel analüüsivad spetsialistid kümneid mudelarvutusi ligikaudu pooleteiseks kuuks ette, kuid ainuüksi nende põhjal pole võimalik prognoosi koostada. Sünoptiku sõnul on palju olulisem jälgida prognoositavaid atmosfääriprotsesse piirkonnas, kõrvutada neid sellega, milline oli ilm Eestis analoogsetes olukordades varem, ning vaadelda seda kõike kliimaandmete kontekstis.
Olulist rolli talvise ilma kujunemisel mängivad aktiivsed tsüklonid, mis kannavad edasi õhumasse. Sama tähtis on ka see, kas antitsüklonid suudavad Skandinaavia või Venemaa kohal piisavalt tugevneda, et sulgeda tsüklonitele tee. Nagu Paljak rõhutab, sõltub talve iseloom suuresti just sellest.
„Kui selliseid protsesse oleks võimalik usaldusväärselt pikaks ajaks ette prognoosida, võiksime eelseisva talve kulgu kirjeldada palju kindlamalt,“ nendib ta.
Sula, lumi ja ilmastikuriskid
Tõenäoliselt püsib ilm muutlikuna ka jaanuaris-veebruaris, välistatud pole tormituuled. Pikk ja püsiv talvekülm Taimi Paljaku hinnangul vaevalt pikaks ajaks püsima jääb. Pigem kõigub temperatuur suurtes piirides, lund sajab maha omajagu, kuid sulaperioodidel see vajub ja sulab taas.
Hetkel peavad spetsialistid tõenäoliseks stsenaariumi, kus ilmastikuolud vahetuvad sageli. Mööduvad sajualad toovad regulaarselt nii lund ja lörtsi kui ka kohati vihma, mistõttu lumikate õheneb sageli.
Kliimamuutused on sünoptiku sõnul eriti märgatavad just talvel.
Talvine keskmine õhutemperatuur oli aastatel 1991–2020 –2,6 °C, samas kui aastatel 1981–2010 oli see –3,3 °C. Kui võrrelda perioodiga 1961–1990, on talv muutunud juba 2,0 °C soojemaks. Temperatuur on tõusnud kõigil talvekuudel, seejuures kõige märgatavamalt detsembris.
Mis puudutab sademeid, siis talveperioodi lõikes tervikuna selgeid muutusi ei täheldata. Küll aga on talvekuudest muutunud niiskemaks veebruar. Detsembris on sademete hulk jäänud muutumatuks, jaanuaris aga täheldatakse väikest langust.
Olulised muutused on toimunud ka lumikattes: lumega päevade arv väheneb, lüheneb püsiva lumikatte kestus (püsivaks loetakse lumikatet, mis püsib vähemalt 30 päeva). Lumi sajab maha hiljem ja sulab varem.
„Ekstreemsed ilmastikunähtused on kõige iseloomulikumad just sellistele muutlikele talvedele. Külmade ja soojade perioodide sage vaheldumine suurendab jäiteohtu ning tsüklonite möödumisel Eesti lähedalt on võimalikud tugevad tuuleiilid, lumesajud ja tuisud,“ selgitab Paljak. „Soojenemine algab reeglina tuule tugevnemise ja lumesajuga, misjärel võivad sademed üle minna jäävihmaks, lörtsiks ja vihmaks, tekitades väga suure libeduseohu.“
Lisateguriks on endiselt Atlandi ookean: tavapärasest soojem vesi loob soodsad tingimused eriti aktiivsete tsüklonite tekkeks.
Loodus ei eksi, kuid annab aegsasti märku
Eesti Ornitoloogiaühingu ornitoloogi Jaanus Aua sõnul talv Eestisse siiski tuleb.
„Talv tuleb. Ja pärast udust-halli ja lörtsist detsembrit võib täiesti oodata üsna karget ja lumerohket jaanuarit ning veebruarit,“ ütleb ta.
Samal ajal rõhutab ornitoloog: ilma muutlikkus on meie laiuskraadidel vägagi tavapärane. Tema sõnul on kliimamuutused lisanud harjumuspärasele pildile vaid uusi varjundeid – eeskätt äärmiselt kiired temperatuurikõikumised, mis muudavad pikaajalised prognoosid äärmiselt keeruliseks isegi kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid kasutavate sünoptikute jaoks.
„Loodus on oma reaktsioonides vahetum, kuid ka selles maailmas juhtub vigu,“ märgib Aua.
Linnuvaatlused annavad tema sõnul juba praegu mõtlemisainet. Ränne pole veel lõppenud: lõuna suunas jätkavad liikumist siisikesed ja rohevindid, samuti rasvatihased. Samal ajal osutus leevikeste läbiränne Eestist sel sügisel väga massiliseks, olles seejuures ebatavaliselt kiire ning mahtudes umbes poolteise nädala sisse detsembri alguses.
„Ja need on vaid mõned näited,“ rõhutab ornitoloog.
Vaatamata ilma üldisele ebastabiilsusele ei tasu tema arvates pehmet talve oodata.
„Ilm võib olla muutlik, kuid lumest ja käredast pakasest meil seekord pääsu pole,“ ütleb Aua.
Viimase kümnendi jooksul on ornitoloogi sõnul tekkinud omajagu linnuliike, kes üritavad üha sagedamini Eestis talvituda, kuigi varem lendasid lõunasse.
Suurtest lindudest paistavad eriti silma pardid ja luiged, kes on viimastel aastatel muutunud tavalisteks ja arvukateks talvitujateks – kuid nii pole sugugi alati olnud.
Veelindude seas nimetab ta ka hüüpi, tait, hallhaigrut ja kormorani, kuid rõhutab, et nende arvukus kõigub tugevalt ja sõltub eelkõige sügisese ilma iseloomust.
Metsalindude seas kuuluvad regulaarsete talvitujate hulka nüüd musträstas ja metskurvits: esimene peamiselt linna- ja aiapiirkondades, teine Lääne-Eestis ja saartel. Kui aga rääkida päris väikestest lindudest, siis viimastel aastatel on ootamatult fikseeritud isegi käblikuid.
Aua sõnul kohtab üksikuid talvituma jäänud isendeid paljudel liikidel ja ühest selgest trendist on siin raske rääkida.
„Kuid meie talvede soojenemise märk on ilmne,“ nendib ta.
Miks on „normaalne talv“ loodusele oluline
Rääkides sooja või lumevaese talve võimalikest tagajärgedest, märgib ornitoloog, et loodus on juba praegu teatud segaduses.
„Kuigi soojad talvekuud näivad esmapilgul elu kestmist soosivat, pole see loodusele kui terviksüsteemile kuigi tervislik,“ ütleb Aua, rõhutades, et eelkõige puudutab see evolutsiooni käigus välja kujunenud genofondi.
Tema sõnul jäävad sellistes tingimustes ellu ka nõrgemad isendid ning loodusliku valiku nõrgenemine vähendab loodussüsteemide elujõulisust. Teisest küljest võivad paljud putuktoidulised talvituvad liigid hukkuda pikaajaliste külmaperioodide tagajärjel ning sellised kaotused – mis ulatuvad üksikjuhtudel katastroofi piirini – ei saa jätta mõjutamata lindude arvukust.
Kuigi loodus on võimeline kohanema ja mõnikord suuri kaotusi kümmekonna aastaga taastama, võiks teisest küljest need kaotused ka olemata olla.
„Niinimetatud normaalne talv on meie loodusele siiski kõige tervislikum variant,“ rõhutab ornitoloog.
Ilm muutub kiiremini kui instinktid
Mõtiskledes praeguste eelduste sarnasuse üle eelmiste talvedega, märgib Jaanus Aua, et vaatamata kliima teatud tsüklilisusele ei kordu aastad kunagi detailides. Kui veel umbes kolmkümmend aastat tagasi vaheldusid ilusad suved ja karmid talved teatud regulaarsusega, siis tänaseks on need mudelid märgatavalt nihkunud.
„Kliimamuutused on meie reaalsus,“ nendib ta.
Seejuures ei tähenda „ilmastikupendli“ kiirendatud liikumine ühest äärmusest teise tema sõnul veel kaost. Muutlikkus ja suured regionaalsed kontrastid on meie kliimale alati omased olnud ning loodus on sellega paljuski kohanenud. Siiski võib muutuste mõju erinevatele ökosüsteemidele olla väga erinev ning reaktsiooniaeg kriitilise seisundi saavutamiseni osutub vahel äärmiselt lühikeseks.
Aua nimetab linde pragmaatikuteks: oma käitumises ja rändes sõltuvad nad vähem pikaajalistest kliimatsüklitest ning reageerivad kiiremini ja vahetumalt.
Jah, sarnaseid uduseid ja lumevaeseid detsembripäevi on ette tulnud ka varem. Kuid tema sõnul on enamik selliseid talvi lõpuks tipnenud üsna karmi veebruari ja märtsiga.
Just seetõttu arvab ornitoloog, et eelseisva talve hindamiseks ei piisa vaid ilma jälgimisest.
„Need liigid, kes talvituvad kaugel, näiteks Aasias ja Aafrikas, tasub sel juhul sulgude taha jätta ja keskenduda meile harjumuspärasematele talvituvatele lindudele – eelkõige tihastele,“ selgitab Aua.
Sinitihaste ja rasvatihaste massiline lahkumine lõunasse peegeldab ühelt poolt arvukuse loomulikku regulatsiooni pärast edukat pesitsushooaega. Teisalt võisid sellist käitumist tagant tõugata ka instinktidena geenidesse talletatud teadmised eelseisva talve võimalikust karmist iseloomust.
„Kuid see on vaid üks näide,“ rõhutab Aua. „Täpsema prognoosi jaoks on vaja vaadelda kogu pilti tervikuna ja jälgida paljude teiste liikide käitumist.“
„Tavaline talv“ vajub minevikku
Ajalooliselt, meenutab ornitoloog, eristas Eesti talve püsiv ja rikkalik lumikate novembri algusest aprilli alguseni, jaanuaris-veebruaris, vahel ka märtsis, kaasnesid sellega krõbedad külmakraadid. See periood on tema sõnul lõppenud ja normiks on saanud just see ilm, mida me täna jälgime.
Vanad ilmastikumudelid, endine tsüklilisus ja võimalused teha looduslike seaduspärasuste põhjal pikaajalisi prognoose kaotavad järk-järgult aktuaalsust. Kliima muutub ja loodus vastab sellele omal moel, kusjuures paljud neist protsessidest on kumulatiivse iseloomuga.
Aua võrdleb praegust olukorda katsega hüpata rongile, mis on juba jaamast liikuma hakanud: endised teadmised tuleb saata „ajaloo prügikasti“ ja arusaamist toimuvast tuleb püüda käigu pealt.
„Kas loodus annab meile veel võimaluse viimasesse vagunisse hüpata – pole teada,“nendib ta.
Aktuaalne küsimus
Kas seekord saadakse hakkama?
Igal talvel kõlab Tallinnas üks ja seesama küsimus: kas linn on lumeks valmis? Varasemate hooaegade taustal, mil tänavapuhastus põhjustas omajagu nurinat, kinnitavad linnavõimud, et seekord on küsimusele lähenetud põhjalikult.
Nagu Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan märgib, on linn eelseisvaks talvehooajaks varakult valmistunud.
„Kõigis kaheksas linnaosas on sõlmitud lepingud talvise hooldusteenuse osutamiseks, sealhulgas sõiduteede hooldus ning esmakordselt ka kõigi linnale kuuluvate kõnniteede hooldus,“ rõhutab Järvan.
Ta märgib, et lepingupartnerite käsutuses on üle 200 tehnikaühiku lume koristamiseks ja libedustõrjeks. See võimaldab tema sõnul tagada ühtlase hooldustaseme ning ohutuma liiklemise autojuhtidele, jalakäijatele ja jalgratturitele kogu Tallinnas.
Vastutus korra eest selles valdkonnas on jaotatud erinevate linnastruktuuride vahel. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koordineerib magistraalteede, intensiivse liiklusega alade, ühistranspordipeatuste ja jalgrattateede talvist hooldust ning teostab üldist järelevalvet. Linnaosavalitsused korraldavad omakorda kvartalisiseste ja väiksema koormusega tänavate ning avalike ruumide koristust.
Abilinnapea rõhutab, et kõik linna lepingupartnerid teostavad lumekoristust ja libedustõrjet vastavalt linnaga sõlmitud lepingute tingimustele.
Rääkides võimalikest raskustest, juhib Kristjan Järvan tähelepanu sellele, et soojad talved sagedaste suladega esitavad linnale täiendavaid väljakutseid. Pluss- ja miinuskraadide sagedane vaheldumine toob sageli kaasa ilma lumikatteta kiilasjää tekke, mis nõuab suuremat hulka libedustõrjematerjale ja kõrgendatud tähelepanu teenistuste poolt.
Eraldi rõhku paneb linn jalakäijate ja kergliiklejate ohutusele. Abilinnapea sõnul teostab Tallinn nüüd lumekoristust ja libedustõrjet kõigil linnale kuuluvatel kõnniteedel, et tagada ühtne hoolduskvaliteet ja ohutu liiklemine kõigile.
„Talviste hooldustööde tegemisel pööratakse erilist tähelepanu avalikele kohtadele – ühistranspordipeatustele, koolide ja lasteaedade, haiglate ja polikliinikute ümbrusele,“ rõhutab Järvan.
Hoolduslepingute raames kasutavad linna partnerid sobivaid materjale, sealhulgas graniitkillustikku, mis parandab haarduvust ja muudab kõnniteed vähem libedaks.
Info talviste hooldustööde kohta on koondatud veebilehele www.tallinn.ee/lumi. Lisaks avaldatakse vajadusel, sõltuvalt ilmastikuoludest, soovitusi ja kasulikke nõuandeid Tallinna ametlikes sotsiaalmeediakanalites ja veebilehel www.tallinn.ee.
Talve eel pöördus linn elanike poole ka olulise sõnumiga. Nagu märgib abilinnapea, teostab Tallinn alates sellest aastast esmakordselt kõigi linnale kuuluvate kõnniteede ja sõiduteede talvist hooldust. Kõik tööd on planeeritud, lepingud kõigi partneritega sõlmitud.
„Linnale on oluline linlaste turvalisus ja koostöö: rasketes ilmastikuoludes töötavad hooldusbrigaadid ööpäevaringselt, kuid loodame ka elanike mõistvale suhtumisele, kuna rohke saju korral ei saa tehnika olla igal pool korraga,“ ütleb Kristjan Järvan.
Ta kutsub üles varuma keeruliste ilmastikuolude ajal teekonnaks lisaaega ja arvestama teiste liiklejatega.
Koristamata või libedast kõnniteest, samuti liikumist takistavatest lumevallidest saab teatada ööpäevaringselt telefonil 14 410, rakenduse Anna teada kaudu või veebilehel annateada.ee.
Kellele kaevata?
Neljapäeval, 18. detsembril nimetas Tallinna linnavalitsus ametisse pealinna linnaosade uued vanemad. Tööle asusid nad alates 19. detsembrist.
Haabersti linnaosavanemaks nimetati Oleg Siljanov, Kesklinna vanemaks Nikita Groznov, Kristiine vanemaks Ahti Kallikorm, Lasnamäe vanemaks Miroslav Berezovski, Mustamäe vanemaks Marja-Liisa Veiser, Nõmme vanemaks Gerry Konnov, Pirita vanemaks Kaido Saarniit, Põhja-Tallinna vanemaks Manuela Pihlap.
Tallinna linnaosavanemad nimetatakse ametisse kindlaksmääratud ajaks kuni tegutseva linnavalitsuse volituste lõppemiseni. Nende põhipalga suurus määratakse Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2023. aasta määruse nr 11 „Tallinna linna asutuste palgajuhend“ § 7 alusel.
Siljanovi, Groznovi, Berezovski, Veiseri ja Pihlapi palk on 6731,63 eurot (bruto) kuus. Kallikorm, Konnov ja Saarniit hakkavad saama veidi vähem – 6250,80 eurot (bruto) kuus.
Samasugused palgad olid linnaosavanematel ka eelmise linnavalitsuse ajal. Siis töötasid Veiser, kes oligi Mustamäe vanem (alates aprillist 2024), ja Kallikorm, kes juhtis alates 2025. aasta augustist Kesklinna linnaosa.
Varem on olnud mõnda aega samade linnaosade vanemateks Siljanov (2021–2024), Pihlap (2021–2024) ja Saarniit (2022–2024), vahendab Delfi.
