Lugupeetud toimetus, viimasel ajal kuulen tihti – nii raadios kui ka uudistes – Tallinna lahe vee halvast seisukorrast ja sellest, et “Russalka” lähedal ei soovitata ujuda, kirjutab lugeja Aleksandr Tallinnast.
See pole muidugi kellelegi saladus: sadam on sealsamas kõrval ja juba nõukogude ajal teati, et reovett juhitakse merre just selles kohas – mis on juba iseenesest häbiasi. Lõhnad on seal alati sellised, et küsimused on, nagu öeldakse, liigsed.
Hiljuti käis mul külas vana sõbranna Saksamaalt. Jalutasime mööda linna tähtsamaid paiku, sealhulgas ka mööda Reidi teed ja Pirita promenaadi. Ja sattusime selle plakati peale: rõõmsameelne junn hullab lainetes ja kuulutab: „Siin ujun mina!“.
Sõbranna palus mul tõlkida ja selgitada – mida see peaks tähendama?
Ausalt öeldes pole mul Tallinna pärast kunagi nii piinlik olnud! Tuli hakata seletama – nii reoveest (ja seda vaatega pikale, rahvast täis Pirita rannale!), bakteritest kui ka sellest, et seal tõepoolest ujubki „see“ ning see ongi sada aastat vana probleem, kuid ainus lahendus näib olevat plakateid üles riputada.
Sõbranna, viisakas inimene, jättis kommentaarid endale.
Aga mina tahaksin siiski, et mulle kui pealinna põliselanikule selgitataks: miks linn, selle asemel, et tagada kvaliteetne reoveepuhastus ja muuta linlastele atraktiivne ala ohutuks, lubab endale olukorra üle nalja heita? Kui palju raha linna eelarvest selle kahtlase huumori peale kulus?
Kas „linnaisadel“ pole häbi plakatite üle, mis justkui meie kõigi nimel kuulutavad: „Olemegi räpakad ja meile see sobib!“?
Mul oli väga piinlik. Ja sugugi mitte naljakas.
Toimetuselt:
„See plakat valmis koostöös Kesklinna valitsuse ja Terviseametiga,“ kommenteeritakse lugeja kirja Kesklinna linnaosavalitsuses. „Kuna lapsed on reostunud vee suhtes eriti haavatavad, ent vette mineku otsuse teeb nende eest lapsevanem, tekkis vajadus spetsiaalse kampaania järele, mis oleks suunatud just lastele. Plakat on anonüümne ega sisalda logosid, kuna tegemist ei ole ametliku kampaania, vaid ühekordse hoiatusega konkreetses kohas. Eesmärk on juhtida probleemile tähelepanu ja ajendada lapsi ise vanematelt plakati tähenduse kohta küsima.“
Plakati kujundamise ja trükkimisega tegeles Terviseamet ning reklaampinna andis Kesklinna valitsus.
„Kesklinna valitsuse eelarvest selle plakati jaoks vahendeid ei eraldatud,“ teatati valitsusest.
