Piiri sulgemine Venemaaga võib jätta piiriäärsete alade elanikud tööta

Võimalik piiri sulgemine Eesti ja Venemaa vahel mõjutab lisaks neile, kes seda regulaarselt ületavad, ka piiriregioonide ettevõtteid. Osa ettevõtteid võib silmitsi seista töötajate puudusega, bussivedajad peavad liine kärpima ning kohalikud omavalitsused riskivad osa tulude kaotamisega, vahendab BNS viitega Postimehele.

 viis Tartu Ülikool siseministeeriumi tellimusel läbi Koidula piiripunkti võimaliku sulgemise sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu. Uuring näitas, et märkimisväärne osa Setomaal ja naaberpiirkondades töötavatest inimestest elab teisel pool piiri — Venemaal.

Tol hetkel töötas piirkonna kümnest suuremast ettevõttest kaheksas märkimisväärne arv Venemaal elavaid Eesti kodanikke.

Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul ei ole olukord möödunud kolme aasta jooksul oluliselt muutunud. Seetõttu annab piiri sulgemine väikesele vallale tuntava hoobi.

«Rääkisin just Värska sanatooriumiga, kuhu Venemaalt käib tööle 13–14 inimest. Kokku on seal üle saja töötaja, nii et see on üsna suur osakaal. Lisaks töötab palju selliseid inimesi hooldekodudes ja puidutöötlemisettevõtetes. Nendele ettevõtetele võib piiri sulgemine saada ületamatuks probleemiks, sest ma ei tea, kust nii kiiresti töötajatele asendust leida,» rääkis Kudre.

Ta lisas, et piiri sulgemine võib tuua kaasa töökohtade koondamise tollis. Tööta jäämisega riskivad ka piiri ootealade ning Luhamaa ja Koidula kohvikute töötajad.

Töökohtade kaotus annab löögi ka ühe Eesti väikseima valla eelarvele.

«Olukord on keeruline. Valla eelarvet oli juba praegu raske kokku panna, aga nüüd läheb veelgi raskemaks. Tahaksin väga, et riik leiaks meie jaoks kas või mingeid ajutisi toetusmeetmeid,» ütles Kudre.

Bussifirmad valmistuvad liinide sulgemiseks

Praegu teostavad bussivedusid Eesti ja Venemaa vahel Lux Express Estonia, Ecolines Estonia, Anniston, Baltic Shuttle, ESVIL-Reisid ja Presto.

Ecolines Estonia tegevjuht Elis Kovaljov tunnistas, et ettevõte on piiri võimalikuks ootamatuks sulgemiseks moraalselt valmis.

«Eesti hoidis piiri niigi kaua lahti. Soome sulges selle ju peaaegu ühe päevaga,» märkis ta.

Ecolines kuulub Eesti ja Venemaa vaheliste liinide kolme suurima vedaja hulka. Ettevõtte bussid sõidavad Peterburi Luhamaa kaudu.

Vaatamata sellele, et sõit Pihkva kaudu võtab omajagu aega, müüakse selle liini piletid välja. Märkimisväärne hulk pileteid on juba müüdud ka eelseisvaks pühadeperioodiks.

Praegu ei ole Ecolines piletite müüki Venemaale peatanud, oodates valitsuse otsust. Piiri sulgemise korral püüab ettevõte Venemaa suunda teenindavad juhid teistele liinidele tööle suunata.

Venemaal Ecolinesi kaubamärgi all tegutseva transpordiettevõtte Amron turundusdirektor Andrei Volkov rääkis Vene väljaandele Kommersant, et Vene-Eesti piir oli jäänud Vene reisijatele ainsaks avatud aknaks Euroopasse.

«Kuid turismiga ei ole sel igal juhul pistmist. Meie peamised reisijad neil liinidel on topeltkodakondsusega inimesed või need, kelle lähisugulased elavad Euroopa Liidus. Nende jaoks on olukord väga kriitiline. Näiteks uusaastareisidele on meil praegu müüdud juba pooled kõigist kohtadest. Nüüd peavad inimesed sõitma sugulaste juurde Istanbuli kaudu, mis läheb neile kolm kuni viis korda kallimaks,» selgitas Volkov.

Lux Express: Venemaa suund moodustab ärist väikese osa

Praegu teeb Lux Express iga päev kaks bussireisi Tallinna ja Peterburi vahel mõlemas suunas ning ühe reisi Riia ja Peterburi vahel läbi Narva–Ivangorodi piiripunkti.

Lisaks teevad ettevõtte bussid kaheksa reisi nädalas Tallinna ja Peterburi vahel läbi Luhamaa ja Koidula piiripunkti.

Lux Express Groupi juhi Ingmar Roosi sõnul on aga reiside arv Peterburi ja reisijate hulk sel suunal pidevalt vähenenud. Praegu moodustavad Venemaa liinid vaid tühise osa ettevõtte tegevusest.

«2026. aasta esimese kümne kuuga moodustasid Eestist ja teistest Euroopa Liidu riikidest Peterburi suundunud reisijad vaid paar protsenti Lux Expressi reisijate koguarvust,» täpsustas Roos.

Ühtlasi on ettevõte müünud umbes 2200 piletit Venemaa reisidele, mis on kavandatud perioodiks alates 1. detsembrist. Sellest teatas Ingmar Roos portaalile Delfi.

Kaubavedajad on tegevust juba koomale tõmmanud

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juhi Ermo Perolaineni sõnul ei avalda piiri võimalik sulgemine idasuunalistele kaubavedudele enam olulist lisamõju.

«Enne sõda tegeles vedudega Venemaale üle 500 Eesti ettevõtte. Täna on neist alles jäänud ligikaudu kümme protsenti — need, kes otsustasid jätkata tööd omal riisikol. Piiri sulgemise teema on ka varem üleval olnud ja me hoiatasime ettevõtteid, et ühel päeval võidakse see sulgeda sõna otseses mõttes ühe päevaga,» rääkis Perolainen.

Ta märkis, et paljud idasuunal tegutsevad Eesti vedajad kasutavad juba Läti piiripunkte, kus piiriületus toimub märgatavalt kiiremini.

«Seetõttu kaldun arvama, et kaubavedajatele piiri sulgemine suurt mõju ei avalda,» lisas ta.

Maksu- ja tolliameti tollikontrolli andmetel sisenes oktoobris Koidula ja Luhamaa piiripunkti kaudu Eestisse kokku 788 veokit ning väljus 462.

Perolainen rõhutas, et viimased aastad on olnud autoveonduse sektorile äärmiselt rasked.

«Kui kaotatud on üle 90 protsendi idaturust, õnnestub osal ümber orienteeruda teistele turgudele, osal mitte, ning väga paljud on pidanud tegevuse lõpetama. Kuid siin pole midagi kaaluda. Julgeolekuriskid ja ettevõtlus on võrreldamatud asjad,» võttis ta teema kokku.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Последние

Свежий номер