Suve keskel Narva linnapea kohalt tagandatud Katri Raik leiab, et maismaapiiripunktide sulgemine Eesti ja Venemaa vahel on narvalastele suur majanduslik löök, vahendab BNS.
„Eesti-Vene piiri sulgemine ei ole suur üllatus, kuid see on piirilinnale Narvale valus. Inimesed lootsid kogu aeg, et seda ei juhtu,“ märkis Raik.
„Möödunud pühapäeva õhtu oli keeruline paljudes Narva kodudes, kus arutati, kuidas edaspidi külastada oma eakaid vanemaid või lapsi ja lapselapsi Venemaal. Ei ole vaja praegu kraaksuda, et miks nad üldse Venemaal on: piirialadel suheldakse naaberriigiga alati rohkem kui riigi sisemaal. Neil Eesti elanikel, kes on praegu Venemaal, on kaks nädalat aega, et koju naasta. Sest edaspidi saab Peterburist Narva läbi Istanbuli,“ kirjutas Raik sotsiaalmeedias.
Tema sõnul on piiri täielik sulgemine narvalastele majanduslik löök. „Kaubaveod, mis viimastel aastatel käisid läbi lõunapiiri, kaovad täielikult. Vihatud piirijärjekord tõi linna inimesi, kes siin sõid, ööbisid, sõitsid taksoga. Lõpuks oli piirijärjekorras seismine – 10 eurot tunnis – paljude jaoks oluline leivateenistus. Turistide arv väheneb. Sest Põhjamaade turistidele ei meeldi naabrus üha vaenulikuma riigiga. Olgem ausad, piirijärjekord ja vaade sillal seisvatele inimestele olid muutunud omamoodi vaatamisväärsuseks,“ jätkas Raik.
Raiki hinnangul võib piiri sulgemine signaalina veelgi raskendada investorite otsust investeerida Narva ja selle lähiümbrusesse. „Juba täna on tööpuudus Narvas kaks korda kõrgem kui Eestis keskmiselt,“ märkis Raik.
Tema sõnul ei tohi alahinnata ka piiri sulgemisest tulenevat moraalset lööki. „Narva ei ole enam sildlinn, vaid tupik. Euroopa alguses. Tasapisi jõudis see kõhe hilissügisene tunne ka meie kodudesse,“ lõpetas Raik.





