Peaminister Kristen Michal arutab siseminister Igor Taroga Eesti-Vene piiri sulgemise võimalust pärast Venemaa eriteenistuste korraldatud rünnakukatset droone tootva kaitsetööstusettevõtte Threod Systems vastu ning palub selleks vajalikud sammud ette valmistada, kirjutab BNS.
Michali sõnul näitab Threod Systemsi vastu suunatud sabotaažikatse, kui olulised on riigi ja ettevõtete koostöö ning kõrgendatud valmisolek ajal, mil Euroopas püsib diversioonioht.
„Kui Venemaa jätkab Eestis hübriidoperatsioone ning me teame, et Venemaa eriteenistused kasutavad piiriületust inimeste mõjutamiseks, peame olema valmis oma riske maandama. Piiri sulgemine vähendaks ohtu Eesti elanikele ja saadaks selge signaali, et rünnakud Eesti kaitsetööstuse ja kaitsevõime vastu on vastuvõetamatud,“ selgitas Michal.
Peaministri sõnul teavitati Eesti kaitsetööstusettevõtteid võimalikest ohtudest nii enne kui ka pärast Venemaa eriteenistuste diversiooniakti Milremi vastu ning neile anti soovitusi turvalisuse tõstmiseks. Threod Systems järgis neid soovitusi.
„Me ei räägi sellistest ohtudest asjata. Valmisolek loeb ja seekord tasus see end väga selgelt ära,“ ütles Michal.
Peaminister avaldas tunnustust nii ettevõttele kui ka vahejuhtumile reageerinud julgeoleku- ja korrakaitseasutustele.
„See on hea näide sellest, kuidas riik ja ettevõtted saavad ühiselt tegutsedes palju ära teha meie julgeoleku kaitsmiseks,“ sõnas Michal.
Ööl vastu laupäeva pandi toime rünnakukatse Viimsis asuva Threod Systemsi hoone vastu eesmärgiga tekitada plahvatus ja hoone süüdata. Inimesed ega ettevõtte tootmisvõimsused kannatada ei saanud. Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet pidasid kinni kaheksa kahtlustatavat. Prokuratuur esitas kohtule taotluse viie kahtlustatava vahistamiseks.
Kaitsepolitseiameti hinnangul pandi rünnakukatse toime Venemaa sõjaväeluure GRU tellimusel. Kahtlustatavad on Läti elanikud ning uurimise käigus tehakse tihedat koostööd Läti riikliku julgeolekuteenistuse (VDD) ja Läti prokuratuuriga.
Michali sõnul on viimasel ajal olnud palju näiteid sellest, et kaitsetööstusettevõtted ja Ukraina toetamisega seotud organisatsioonid on Venemaa eriteenistuste teravdatud tähelepanu all. Septembris teatas Kaitsepolitseiamet, et augustis Milrem Roboticsi vastu toime pandud süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud diversiooniakt.
Lisaks diversioonidele kasutab Venemaa Euroopa riikide vastu küberrünnakuid, infomanipulatsioone ja muid mõjutusmeetodeid. Nende tegevuste laiem eesmärk on suurendada ühiskondlikku ebastabiilsust, lõhestada lääneriike ja vähendada nende valmisolekut Ukrainat toetada.
„Venemaa eesmärk on panna meid kartma ja kahtlema ning nõrgestada meie toetust Ukrainale. Eesti vastus on vastupidine. Me tugevdame oma julgeolekut, teeme veelgi tihedamat koostööd ettevõtete ja liitlastega, suurendame survet Venemaale ning jätkame Ukraina toetamist,“ ütles Michal. „Eesti on hoitud ja kaitstud. Eesti riigiasutused on valvsad ning meie inimesed ja ettevõtted oskavad tegutseda. Me ei lase end hirmutada.“
Peaminister kutsus reedeks kokku valitsuse julgeolekukabineti, et saada ülevaade viimasest vahejuhtumist ja Venemaalt lähtuvast diversiooniohust ning arutada edasisi samme.
