Laupäeval anti Tartu Vanemuise kontserdimajas 14. korda kätte riiklikud hariduspreemiad Pidulikul galal “Aasta õpetaja”, teatab BNS.
Kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti üle elutööpreemia, mille pälvis Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia keskuse juht, mõjukas teadlane Eve Kikas.
Kikas on kolme lapse arengu käsiraamatu koostaja ning enam kui 120 artikli autor. Ta on juhtinud koolipsühholoogide hindamisvahendite väljatöötamist ja ajakohastamist ning panustanud e-vahendite loomisse laste arengu hindamiseks.
Professor Kikas oskab siduda teadustööd praktikaga, mistõttu on tema uuringute tulemused väga olulised kõigile koolis töötavatele spetsialistidele.
Konkursi “Aasta õpetaja” laureaadid kategooriate kaupa:
-
Aasta lasteaiaõpetaja 2023 – Janne Juur, Ilmatsalu Lepatriinu Lasteaed
-
Aasta klassijuhataja 2023 – Jana Söödor, Viljandi Paalalinna Kool
-
Aasta klassiõpetaja 2023 – Heli Prii, Paide Hillar Hanssoo Põhikool
-
Aasta gümnaasiumiõpetaja 2023 – Erkki Tempel, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
-
Aasta huvihariduse õpetaja 2023 – Kaspar Kõiva, Pernova Hariduskeskus
-
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja 2023 – Lauri Tasso, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS
-
Aasta põhikooli aineõpetaja 2023 – Joana Jõgela, Tartu Peetri Luterlik Kool
-
Aasta tugispetsialist 2023 – Lee Erg, Hariduse Tugiteenuste Keskus
-
Aasta õppeasutuse juht 2023 – Tatjana Požogina, Tallinna Suur-Pae Lasteaed
-
Aasta õppejõud 2023 – Anneli Ramjalg, Tallinna Tehnikakõrgkool
-
Aasta hariduse sõber 2023 – Heateo Haridusfond
-
Aasta haridustegu 2023 – IT mitmekesistamise programm TalTechis
President Alar Karis ütles oma kõnes, et Eesti õpetajate tugevus seisneb nende oskuses muutuda nii, et oluline jääks muutumatuks.
“Riiklik õppekava seab suuna, kuid õpetaja otsustab, kuidas selleni jõuda. Juhtumisi annab see võimaluse kohaneda: märgata muutusi ja neile targalt reageerida. See nõuab teadmisi, kogemusi ja valmisolekut võtta vastutust. Meie haridustulemused näitavad, et Eesti õpetajatel on see kõik olemas,” ütles Karis.
Riigipea sõnul on oluline hoida tasakaalu tugevuse ja paindlikkuse vahel, et Eesti haridus jääks tugevaks ka tulevikus.
Karise sõnul tuntakse maailmas suurt huvi Eesti hariduse edusammude vastu ning pärast PISA uuringute tulemuste avaldamist küsitakse ikka ja jälle, milles seisneb meie tugevuse saladus.
“Sellele on raske vastust anda, sest ühest põhjust ei ole. Kuid nendes aruteludes jõuame ikka ja jälle paindlikkuseni. See ongi Eesti õpetaja kutsealane autonoomia,” ütles Karis.
Tema sõnul annab õpetaja iseseisvus võimaluse kohandada õpetamist vastavalt klassile, õpilasele ja olukorrale.
“Riiklik õppekava seab suuna, kuid õpetaja otsustab, kuidas selleni jõuda. Just see annabki võimaluse kohaneda: märgata muutusi ja neile targalt reageerida,” rõhutas president.
Riigipea sõnul eeldab õpetaja kutsealane autonoomia teadmiste, kogemuste ja vastutustunde olemasolu.
Eesti hariduse tulemused näitavad, et meie õpetajatel on kõik need omadused olemas.
“Eesti õpetajate tugevus seisneb oskuses muutuda nii, et peamine jääks muutumatuks,” ütles Karis.
Presidendi sõnul peab haridus aitama kujundada samasugust paindlikkust ka noortel. Haridus peab andma noortele oskuse eristada teadmisi arvamustest, leida info mürast olulist ning olla valmis muutma oma vaateid faktide põhjal.
“Seda ei saa õpetada lihtsalt teadmisi edasi andes. Hea õpetaja ei anna lihtsalt vastuseid, vaid aitab õpilasel endal teadmiseni jõuda,” ütles ta.
Karis lisas, et hea õpetamine eeldab ka inimese tundmist ning mõistmist, kuidas õpilased õpivad, mis neid inspireerib ja mis neid takistab. Seetõttu on aineteadmiste kõrval olulisel kohal ka psühholoogia tundmine.
Tema sõnul on kogu ühiskonna kohustus luua õpetajatele parimad tingimused, et nad saaksid keskenduda oma tööle.
President tänas kõiki Eesti õpetajaid nende tarkuse, paindlikkuse ja vastutustunde eest.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis oma kõnes, et kool ei anna lapsele mitte ainult teadmisi maailma kohta.
“Kool annab talle võimaluse minna kaugemale oma vahetust kogemusest, mõista aega, milles ta ise ei elanud, või näha seoseid, mis pole silmaga nähtavad. Hariduse üks suuremaid saavutusi ongi see, et see vabastab inimese tema enda kogemuse piiratusest. Õpetaja roll ei ole siin lihtsalt teadmiste edasiandmine. Ta aitab lapsel kujundada intellektuaalset iseseisvust – võimet mõelda, kahelda, põhjendada ja otsuseid vastu võtta,” ütles Kallas.
Laureaadid said traditsiooniliselt auhinnaks skulptuuri “Joosep”, mis kujutab poissi, kes hoiab käes maakera, mis sümboliseerib kõiki maailma teadmisi. Tänu teadmistele on kogu maailm meile avatud ja käeulatuse kaugusel. Kõikide kategooriate laureaadid said 10 000 euro suuruse aastapreemia ning elutööpreemia suuruseks oli 65 000 eurot.
Rahaliste preemiatega tunnustati ka kõigi kategooriate nominente. Eesti Haridustöötajate Liit andis laureaatidele üle Tarmo Luiski disainvalgustid sümboliseeriva tänuavaldusena haridustöötajatele, kes toovad iga päev oma teadmiste ja pühendumusega valgust teiste inimeste ellu.
Märtsis võisid kõik soovijad esitada kandidaate konkursile “Aasta õpetaja”. Kokku esitati üle 1600 kandidaadi. Seejärel asusid tööle piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon ning arutelude tulemusel pääses riiklikul tasemel finaali üle 200 õpetaja ja haridustöötaja. Nende hulgast valis riiklik komisjon igas kategoorias välja kolm nominenti ja ühe laureaadi. Piduliku ürituse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
