Töötan kaupluses müüjana ja meie juhtkond jälgib väga rangelt, kui palju aega töötajad tualetis veedavad, kirjutab toimetusele lugeja.
Kui nende arvates käid ära liiga tihti või viibid ära mõne liigse minuti, tuleb pärast kuulata märkusi: et me kulutavat tööaega ei tea millele. Mõnikord hakatakse eelnvalt isegi lugema, mitu minutit sa vahetuse jooksul töökohalt eemal olid. Nende jaoks, kes suitsetavad, on rangelt kehtestatud – kaks minutit ja mitte rohkem.
Tualeti külastamiseks täpset ajalimiiti ei ole, kuid võid olla kindel, et kui sa end sinna lukustad, hakkab kellelgi taimer tiksuma. See on eriti valus teema menstruatsiooni ajal.
Sellistel päevadel tuleb tõesti sagedamini tualetis käia ja mõnikord seal rohkem aega veeta. Selgitada juhtkonnale iga oma eemaloleku põhjuseid, arutada nii isiklikke asju – see on alandav. Kuid ka mitu tundi kannatada ei suuda ma füüsiliselt. Hiljuti veel ähvardati meid, et liiga sagedaste või pikkade suitsupauside ja tualetikülastuste eest võidakse ilma jätta osast boonustest.
Seetõttu tahaksin aru saada: kas tööandjal on õigus piirata tualeti külastamise aega või kehtestada, mitu võib töötaja vahetuse jooksul seal veeta? Kas ta võib nõuda selgitusi, miks ma käisin tualetis tavapärasest tihedamini, ning jätta selle eest ilma preemiast või pidada raha palgast kinni?
Toimetuselt:
Kuidas selgitatakse Tööinspektsioonis, ei ole tööandjal õigust piirata tualeti külastamist ega kehtestada, kui palju aega võib töötaja seal veeta. „Inimestel on erinevad füsioloogilised vajadused, seetõttu peab töötajal olema võimalus kasutada tualetti siis, kui see on vajalik,“ kinnitatakse ametkonnas. „Töölepingu seadus ei näe töötaja jaoks üldse ette sellist mõistet nagu „trahv“. Leppetrahvi kehtestamine töösuhetes on lubatud vaid seadusega ettenähtud juhtudel: saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu rikkumise, tööle asumisest keeldumise, omavolilise töölt lahkumise ning samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.“
Ametnikud lisavad: „Ülejäänud juhtudel ei tohi leppetrahvi kokkulepet sõlmida. Seega, isegi kui töölepingus on ette nähtud „trahv“ tööajal liiga sagedase või pikaldase tualeti külastamise eest, on selline punkt seadusega vastuolus ja tühine.“ Lisaks sellele ei saa Tööinspektsiooni esindajate sõnul tööandja oma äranägemisel alluvate palgast mingeid summasid kinni pidada. Selliseks kinnipidamiseks on vaja töötaja kirjalikku nõusolekut. „See käib ka boonuste kohta: kui boonus on palga osa, ei saa tööandja pidada seda oma „heaks tahteks“ ja seda karistusena omavoliliselt vähendada. Ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta ei ole tööandjal õigust palgast kinni pidada ka eeldatava kahju summat,“ rõhutatakse ametkonnas. Kui tööandja pidas siiski raha kinni või vähendas sel viisil palka, võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni poole, mis vaatab juhtumi asjaolud läbi ja annab neile õigusliku hinnangu.
