Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKO) ja Pühtitsa klooster on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebused kirikute ja kihelkondade seaduse muudatuste kohta, mis sätestavad, et kui kirik ja klooster ei katkesta sidemeid Vene Õigeusu Kirikuga 28. detsembriks, kavatseb siseminister taotleda kohtult nende sundlõpetamist, teatab BNS.
„Seadus räägib hartadest ja sidemetest. Siseministeeriumi tegelik soov on aga see, et kohalikud õigeusklikud loobuksid oma usulistest sidemetest kirikuga, mis on eksisteerinud üle tuhande aasta,“ usuvad ECP ja klooster.
„Kirikult ja kloostrilt nõutakse enamat kui lihtsalt paberimajanduse kordaajamist,“ ütles neid esindav advokaat Artur Knjazev. „Õigeusus ei saa kiriku reegleid ümber kirjutada ja samal ajal õigeusklikuks jääda. Igaüks, kes seda teeb, hülgab usu, mille ta on alati valinud ja õigeks pidanud. Siseministeerium seab teid valiku ette kahe võimatu variandi vahel: kas valite teise kiriku või me lõpetame teie tegevuse.“
„Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb usuvabaduse seda osa, mis puudutab inimese veendumusi, absoluutse õigusena. Riik saab reguleerida, kuidas usku avalikult väljendatakse. Kuid tal pole õigust sundida inimest oma usku muutma. Just see praegu toimub,“ lisas Knjazev.
8. juunil kinnitas Riigikohtu Üldkoda seaduse, tõlgendades seda nii, et see keelab halduslikud, mitte usulised sidemed. Kuus seitsmeteistkümnest kohtunikust, sealhulgas Riigikohtu esimees, esitasid eriarvamuse, leides, et seadus ei vasta õigusselguse nõudele.
„Seda seaduse „päästmiseks” kasutatud kontseptsiooni seaduses endas ei leidu,“ ütles advokaat Steven-Christo Evestus. „Samal ajal on siseministeerium järjekindlalt nõudnud nii halduslike kui ka usuliste sidemete katkestamist. Kohtu tõlgendus on üks asi ja ministeeriumi tegelik nõudmine hoopis teine. Ministeeriumi enda seisukoha kohaselt kuuluvad kirik ja klooster seadusjärgse keelu alla ning just sellel alusel avaldatakse survet. Selline surve on vastuvõetamatu.“
„Ükski Eesti ametkond pole tuvastanud, et kirik või klooster oleks midagi ebaseaduslikku toime pannud,“ märkis Evestus. „Kohtuotsust, süüdistust ega kohtuprotsessi pole. Karistus on küll olemas, aga tegelikku tegevust pole. Meie kirik ja klooster ei ole kedagi ähvardanud, ei saa kedagi ähvardada ega soovi seda teha. Sellest hoolimata sekkutakse nende usulisse identiteeti.“
„Kloostris elab umbes 90 nunna, kelle keskmine vanus on üle kuuekümne. Nunnad on seal palvetanud üle 135 aasta. Nad palvetavad alati meie Eesti eest. Kui riigi julgeolekut saavad õõnestada üheksakümne eaka naise palved, siis pole probleem nunnades. Probleem on milleski muus,“ ütles Knjazev.
Kirik jätkab dialoogi Siseministeeriumiga. Ministeerium ei kutsunud kloostrit eraldi kohtumisele.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõustusid 27. juunil 2024. Seadus annab usulistele ühendustele kuus kuud aega oma põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse uute nõuetega vastavusse viimiseks. Vaimulikele esitatavad nõuded jõustusid ilma üleminekuperioodita.
