BNS teatab, et Euroopa Parlament arutas täiskogul komisjoni ja nõukogu esindajatega ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste hetkeseisu; parlamendi raportöör Siegfried Mureşan Rumeeniast hoiatas, et parlament ei kavatse nõustuda väiksema eelarvega, sest see nõrgestaks Euroopat eelseisvatel aastatel ega võimaldaks ELil saavutada oma eesmärke, reageerida kriisidele või tegeleda ootamatustega.
Mureșan kordas, et komisjoni esialgne eelarveettepanek on hoolimata kasvavatest probleemidest lõppeva eelarveperioodi omaga samal tasemel. Komisjoni ettepanek aastateks 2028–2034 moodustab 1,15 protsenti liikmesriikide kogurahvatulust, samas kui kehtiv mitmeaastane finantsraamistik moodustas selle esitamise ajal 1,14 protsenti liikmesriikide kogurahvatulust. „Eelarve vähendamine vaid nõrgestaks Euroopat,“ rõhutas ta. Mureșan toonitas samuti, et kuigi liikmesriikide eelarved on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 68 protsenti absoluutarvudes, ei ole EL tervikuna nendega sammu pidanud, st ettekujutus ELi üha paisuvast eelarvest on vale.
Parlamendi teine raportöör Carla Tavares Portugalist ütles, et Euroopa ees ei seisa enam ajutised kriisid, vaid struktuursed probleemid ning ELi vastus neile peab olema samuti struktuurne ja kaugelevaatav. Rääkides parlamendi seisukohast, ütles ta: „Me ei nõua lihtsalt rohkem raha. Me nõuame ELile määratud kohustustega kooskõlas olevat eelarvet.“
Tavares märkis, et üldiselt nõustuvad kõik, et Euroopa peab kulutama prioriteetsete probleemide lahendamiseks konkurentsivõime, energiasõltumatuse, julgeoleku, kliima, hariduse ja tervishoiu valdkondades rohkem raha. Kuid mõned liikmesriigid nõuavad nõukogus siiski väiksemat eelarvet ja keelduvad uutest omavahenditest. „Me tahaksime justkui küll esmaklassilist Euroopat, aga teisejärgulise eelarvega! See ei ole mingi ambitsioonikus, vaid vastuolu. Ja see kahjustab eurooplasi,“ hoiatas ta. „Meil ei ole valida odavat Euroopat või kallist Euroopat. Valida on kas lõpututes kriisides sumpav alarahastatud Euroopa või probleeme ennetada suutev, inimestesse ja ettevõtetesse investeeriv ning oma tulevikku kujundada suutev Euroopa,“ ütles ta lõpetuseks.
Enamik fraktsioonide esindajatest avaldas täiskogul samuti toetust parlamendi seisukohale, mis võeti vastu 2026. aasta aprillis. Parlament soovib selles tugevat, realistlikku ja tulevikku vaatavat eelarvet, mis on kooskõlas ELi eesmärkidega ning mida rahastatakse uutest allikatest. ELi pikaajaline eelarve peab olema kodanike huvides, vähendama ebavõrdsust ning tagama piisava raha kõigile peamistele poliitikasuundadele, sealhulgas põllumajandus-, regionaal-, ühtekuuluvus- ja sotsiaalvaldkonnale. Samas tuleb parandada ka eelarve kasutamise läbipaistvust ja vastutust.
Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne kinnitas, et ELi eesistujariik Iirimaa esitab laupäeval nõukogu uue läbirääkimisseisukoha kavandi. „Tahame jõuda kokkuleppele sammukese lähemale, kuid kompromiss eeldab keerulisi otsuseid,“ ütles ta.
ELi eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinik Piotr Serafin rõhutas, et mõned riigid vaatavad ELi eelarvet jätkuvalt nii nagu raamatupidajad bilanssi: kui palju ma ettevõtmisesse sisse panen ja kui palju sellelt teenin. See lähenemisviis oli minevikuski ekslik, kuid kaasaegse eelarve puhul ei tööta see üldse,“ ütles Serafin. Ta märkis, et ELi eelarvest lahendatakse ühiseid probleeme, mida liikmesriigid ei saa üksi hallata või mis läheksid eraldi tegutsedes kõigi jaoks rohkem maksma.
Parlament võttis oma seisukoha uue mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 küsimuses vastu 2026. aasta aprillis. Selles nõudis parlament komisjoni algselt välja pakutud eelarve suurendamist ligikaudu 10 protsenti, et investeerida peamistesse prioriteetidesse nagu kaitse ja julgeolek, konkurentsivõime ning ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika. Samuti soovis parlament näha ette ELi eelarve tugevdamiseks uued tuluallikad, sh digiteenuste maksu, veebipõhiste hasartmängude maksu, süsiniku piirimeetme (CBAM) laienduse ja krüptovara tulumaksu. Rohkem kui 93 protsenti ELi eelarvest läheb otse ELi programmidesse, millega toetatakse inimesi ja projekte kõigis liikmesriikides, ning vähem kui seitse protsenti kulutatakse haldusele.
Liikmesriigid soovivad aga nõukogu esialgse seisukoha järgi komisjoni välja pakutud eelarvet kahe protsendi võrra vähendada. Nõukogu eesistujariik Iirimaa plaanib avaldada laupäeval, 10. oktoobril oma uue läbirääkimispaketi. ELi järgmine pikaajaline eelarve vajab nii nõukogu kui ka parlamendi heakskiitu.
