Otsus võtta eellaste perekonnanimi, tagastada endine nimi pärast abielulahutust või välja valida uus eesnimi tundub olevat rangelt isiklik asi. Kuid pärast selle vastuvõtmist algab täiesti praktiline osa: avalduse esitamine, riigilõiv, aluste kontroll, isikuttõendavate dokumentide kättesaamine ning andmete uuendamine pangas, tööandja juures ja teenuste pakkumise juures. „MK-Estonia“ selgitab välja, kellele see protseduur on kättesaadav, millal otsus on võetud ja mille tõttu võib läbivaatamine venida.
“Olen ammu tahtnud võtta oma isa perekonnanime,” räägib tallinlane Viktor. “Perekonnanimi, mida ma praegu kannan, jäi mulle kasuisalt ja erinevatel põhjustel tahtsin ma naasta oma juurte juurde perekonnanime. Kuid mind peatati alati hirmust: tuleb ju ümber vormistada hulgaliselt document.”
Siseministeeriumi andmetel esitasid Eesti elanikud möödunud aastal 1683 avaldust eesnime, perekonnanime või mõlema muutmiseks. Paljud muutis perekonnanime – peamiselt abielu sõlmimise tõttu, umbes 300 inimest taotles uut eesnime.
Perekonnaliigne põhjustel
“Enda nime muutmine on kaalukas otsus, mille soovitame inimesel põhjalikult läbi mõelda,” hoiatab Siseministeeriumi esindaja Kristi Sobak. “Nime muutmiseks peab olema mõjuv põhjus, mis on kooskõlas nimeseaduse eesmärkidega ning pandud kirja arusaadavalt ja ammendavalt.”
Perekonnanimedega on asi lihtsam, kuid ka siin on oma nüansid. Sageli on soov seda seostatud näiteks sooviga vanemate, vanavanemate, vanavanemate, abikaasa või registreeritud partnerite perekonnanimi. Inimesed samuti sageli võtta tagasi abielu perekonnanime pärast abielulahutust või abikaasa surma, lühendada topelt- või mitmeosalist perekonnanime või viia selle kirjapilt vastavusse tegeliku kasutuse või transliteratsiooni reeglitega. Samuti võivad vanemad ja lapsele oma ühise perekonnanime, mis on võetud alles pärast tema sünni registreerimist.
Põhjendatud korral lubatakse perekonnanime muuta ka muudel juhtudel: kui see on jaoks või hääldamiseks liiga keeruline, ühtib teise inimese täisnimega, tekitada majanduslikke või sotsiaalseid kohustusi või soovib inimene vormilt eestipärase perekonnanime.
Piirangutest ministeeriumi järgmised tingimused:
-
välismärgimaine eesnimi peab olema kasutusel eesnimena teises riigis;
-
iseseisvalt valitud perekonnanimi ei tohi olla välismaine;
-
ei saa võtta perekonnanime, mis on väga haruldane või vastupidi, väga laialdaselt palju.
Avaldusi ei vaadata läbi, kui inimene on süüdi mõistetud seadused seksuaalkuritegude eest (eriti karistusseadustiku §-des 141, 141¹, 142–146).
Kus ja kui palju maksab?
Nagu selgitab Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Ingrid Sarevet, saab ees- või perekonnanime muutmise avalduse isiklikult või veebis ühes neljast asutusest: Tallinna perekonnaseisuametis, Tartu ja Pärnu linnavalitsuses ning Jõhvi vallavalitsuses.
Kui inimene viibib välismaal, saab taotluse esitada Eesti välisesinduses.
Kui inimene esitab avalduse isiklikult, ei ole oluline, kus on registreeritud tema elukoht – Tallinnas, mõnes teises Eesti linnas või välismaal. Peamine tingimus: taotleja peab olema Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel elav kodakondsuseta välismaalane ehk nn halli passi omanik.
Taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot. Kui inimene soovib samaaegselt muuta nii ees- kui ka perekonnanime, on summaks 300 eurot. Riigilõivu saab tasuda ka kohapeal – perekonnaseisuametis – pangakaardiga.
Kohapeal või eemal?
Nagu selgitab perekonnaseisuameti spetsialist, saab avaldusi veebikeskkonnas rahvastikuregistri kodulehel (www.rahvastikuregister.ee).
Otsus tehakse automaatses korras, kui inimene tõstab ees- või perekonnanime esimest korda ning valib:
-
vanema, vanavanema või vanavanema perekonnanime;
-
abikaasa või registreeritud partneri perekonnanime;
-
soo kohase eesnime vastavalt Eesti rahvastikuregistri andmetele.
Ingrid Sarevet hoiatab: “Oluline on teada, et automaatmenetlusega muutub koheselt inimese nimi rahvastikuregistris ning ühe kuu jooksul on kohustus dokumendid vahetada. Kui soovitud nimi erineb kasvõi ühe tähemärgi poolest, automaatotsust ei tehta ja avaldus jõuab ametniku töölauale”.
Millistel tuleb isiklikult koos dokumentidega perekonnasse tulla?
siis, kui inimesel ei ole võimalik dokumente digitaalselt registri veebisaidil.
Teiseks siis, kui vanemad valivad alaealisele teise nime. Nagu spetsialist märgib, saab avalduse ka veebiportaali kaudu, kuid ametnik peab selgitama välja lapse arvamuse.
Reeglina vestelda lapsega isiklikult Tallinna Perekonnaseisuametis (Pärnu mnt 67, Tallinn).
Tema eesmärk püüab ametnikku nõudmisel välja alaealise huvid ning lähtub otsuse tegemisel neist esmatähtsast kaalutlusest. Perekonnaseisuameti töötajal on õigus vanematelt e-posti teel lisaid selgitusi ja täpsustada, miks vastavalt vanema arvamusele just uus nimi vastab lapse heaolule.
Milliseid dokumente on vaja?
Selleks et esitada Tallinna perekonnaseisuameti avaldus nime muutmiseks, ei ole vaja vastuvõtuaega ette broneerida – vormi saab alla asutuse veebilehelt, täita selle eesti keeles või teha seda kohapeal.
Kui tulete perekonnaseisuametisse, peate esitama isikut tõendava dokumendi: ID-kaart, elamisloakaart, passi või juhiloa.
Muude dokumentide vajadus sõltub eesmärgist. „Kui isik soovib hakata kandma oma esivanemate või abikaasa perekonnanime ja on ette teada, et rahvastikuregistris puuduvad andmed nime päritolu kohta, siis nimemuutja võiks kohe kaasa võtta nime päritolu tõendavaid perekonnasündmuse dokumente (sünnitunnistusi, abielutunnistusi, kirikuraamatu väljavõtteid vm),“ selgitab seisuameti töötaja.
Kuidas otsus vastu võtta
Kui inimene ees- või perekonnanime muuta soovib, võtab tema avalduse vastu otsuse Siseministeerium. Seal kontrollitakse, kas valitud nimi vastab nimeseaduse nõuetele ja kas korduva pöördumise põhjused on piisavalt veenvad.
Siseministeerium teeb otsuse ka iseseisvalt valitud nimede määramise avalduste kohta.
Kui esitatud selgitustest ei piisa või registris puuduvad näiteks andmed eellaste perekonnanime põlvnemise kohta, võib perekonnaseisuameti töötaja nõuda e-posti teel lisatud selgitusi või tõendavaid dokumente. seejärel edastab ta ise avalduse koos nende materjalidega Siseministeeriumile. Mõnikord on otsuse langetamiseks vajalik isikunimede komisjoni osalemine. Siseministeerium teavitab oma otsusest perekonnaseisuametit.
Kui inimene kinnitas perekonnanime põlvnemist perekonnasündmuste dokumentidega – näiteks sünni- või abielutõenditega –, viib perekonnaseisuamet avalduse läbivaatamise ise lõpule.
Uus nimi – mis saab edasi?
Nime muutmisest registris teavitatakse inimest e-posti teel või veebiportaali kaudu, kui vormistamine toimus automaatses korras.
Nime muutmist tõendav dokument väljastatakse taotluse alusel:
-
e-teenuse veebiportaalis www.rahvastikuregister.ee;
-
paberkandjal isiklikult perekonnaseisuasutuses;
-
e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud, kui avaldus esitati dokumendi isiklikult asutuses.
Veebiportaalis saab tõendi alla võtta ühe kuu jooksul.
Olulised nuansid
Perekonnaseisuametis soovitatakse kontrollida, kui kõik on avalduse esitamiseks valmis.
Kui inimene soovib võtta eellaste perekonnanime, tuleb esitada selle põlvnemist tõendavad dokumendid.
Kui aga valitakse uus perekonnanimi, tuleb tulla, miks soovitakse praegust loobuda, mille eesmärk on taotleda ja kust on kasutatud varianti.
Avalduse isiklikul esitamisel on vaja kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Kui selle kehtivusaeg hakkab lõppema, ei tasu perekonnaseisuametisse pöördumisest viimasel hetkel jätta.
Avaldus ja põhjendus tuleb täita eesti keeles – seda ka juhul, kui veebiportaalis on suhtluskeeleks valitud vene või inglise keel.
Menetlusaeg sõltub nii juhtumi keerukusest – võib-olla on vaja täiendavaid selgitusi või dokumente – ka samal ajal menetluses olevat avalduste hulgast.
Teada kogu maailmale
Registri kaudu uut nime Politsei- ja Piirivalveameti, Tervisekassa, Maksuameti ja teiste riigiasutuste ametnikud.
Kuid tööandjat, kooli, panka ja teisi, kellele see on oluline, tuleb inimesel endal teavitada. Isikukood jääb nime muutmisel samaks. Ja kui uued andmed tuleb kanda mõnda teise registrisse või lepingusse, tuleb vastava asutuse või lepingu teise poolega ise ühendust võtta.
Pärast nime muutmist ei tule pangakontot ning kehtivaid krediidi- või liisingulepinguid ümber vormistada, kuid andmete uuendamise kord pangiti erineb.
Peamine erinevus seisneb selles, kes peab alustama.
Swedbanki töötajad uuendavad nime tavaliselt ise, saades andmed rahvastikuregistrist. Kliendil tasub panga poole vaid juhul, kui teavitust uuendamise kohta ei ole tulnud.
SEB-s ja Luminoris peab aga algatust üles näitama klienti. Sealjuures võimalik SEB muutust kinnitada viisil – internetipangas, kõne, videokohtumise või esinduse kaudu –, Luminor aga palub panka teavitada ja esitada uue dokumendi.
Uue kaardi tellimine sõltub samuti teie panga reeglitest. SEB-s tuleb pärast nime muutmist kaart kindlasti uuesti tellida ja tasuda selle väljastamise eest hinnakirja alusel.
Swedbank lubab kasutada endist kaarti, kuid soovitab seda asendada, kui seda on vaja broneerimiseks või auto rentimiseks: kaardil olev nimi ei pruugi kattuda dokumendi andmetega. Kaardi asendamine on samuti tasuline.
Luminor väljastab seevastu uue kaardi tasuta, kuid ei nõua vanast kaardist kiiret loobumist: seda saab kasutada kuni kehtivusaja lõpuni.
Pankades rõhutatakse, et nime muutmine ise ei blokeeri kontot, internetipanka, laene ega liisingu ega nõua kehtivate lepingute ümbervormistamist. Sellegipoolest ei tee pahanduste muudatustest teatatakse näiteks teenuseteenuste ja teiste maksete saatjaid.
Swedbankis täpsustatakse, et edastada endile nimele tavaliselt laekuda veel kuue kuu jooksul. SEB-s võetakse pangaesinduse isikutuvastuseks vana nimega dokument vastu veel 30 päeva jooksul pärast andmete muutmist.
Aga juhiluba?
“Isikuandmete muutumisel tuleb juhtimisõigust tõendav dokument vahetada ühe kuu jooksul isikuandmete muutumisest arvates. Kui isikule varem väljastatud juhiluba on ajaliselt veel kehtiv, siis see kehtib kuni uue juhiloa kättesaamiseni,” selgitab Transpordiameti juhilubade osakonna juhataja Ave Smirnov.
Tavalist juhiluba – ehk mitte esmast – saab vahetada Transpordiameti e-teeninduses või kohapeal büroos.
Esmase juhiloa puhul on kord teistsugune.
“Kui isik vahetab juhiluba (mitte esmast juhluba), siis nime muutumise korral on juhiloa vahetuse taotlust võimalik esitada e-teeninduses või Transpordiameti teenindusbüroos. Esmast juhiluba saab nimevahetuse korral vahetada edastades büroole digitaalselt allkirjastatud taotluse meili teel või autenditult e-teeninduse postkasti kaudu või teenindusbüroos kohapeal. Hetkel on töös arendus, mille käigus saab tulevikus ka esmase juhiloa omanik vahetada esmast juhiluba nimevahetuse korral e-teeninduses. Juhiloa vahetamise riigilõiv nimevahetuse korral taotluse esitamisel e-teeninduses on 12 eurot ja taotluse esitamisel Transpordiameti teenindusbüroos 16 eurot. Juhime tähelepanu, et e-teeninduses saab juhiluba vahetada nimevahetuse korral, kui isiku nimi on Rahvastikuregistris muudetud ja kui isikule on Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud uue nimega isikut tõendav dokument. Uue juhiloa saab kätte kümne tööpäeva jooksul, kuid postiga tellides jõuab juhiluba tavaliselt postkasti kiiremini kiiremini kui 10 tööpäevaga”, selgitab Ave Smirnov..
Riigilõiv on 12 eurot avalduse esitamisel e-teeninduses ja 16 eurot büroos. Uus luba väljastatakse kümne tööpäeva jooksul, kuigi posti teel jõuab see tavaliselt kohale varem.
OLULINE: avalduse esitamiseks veebis peab uus nimi olema juba kantud rahvastikuregistrisse ning Politsei- ja Piirivalveamet peab olema väljastanud uute andmetega isiku tõendava dokumendi.
Allikas: Estonia Siseministeerium
Huvitav statistika
Kuidas pandi lastele kõige rohkem nime 2025. aastal?
Statistikaameti andmetel poisslapsed Eestis2025. aastal kõige nimetati nimeks Mark: nii nimetada 87 vastsündi. Sellele järgnevad Oliver (80), Lukas (76), Sebastian (75) ja Karl (74). Liidrite hulgast on ka Hugo.
Tüdrukute seas sai nautimaks nimeks Mia – see anti 113 lapsele. Edasi tulevad Sofia (98), Emma (75), Eva (67) ja Olivia (59).
KOMMENTAAR
Jekaterina Buzdugan , Transpordiameti sõidukite registreerimise osakonna teenustejuht
Liiklusregistris ei ole sellist isikuandmete uuendamist, mis toimuks vaikimisi ja regulaarselt. Päringu rahvastikuregistrisse teeme ainult siis, kui selleks esineb vajadus. Kui isik vahetab nime, jõuab sellekohane info liiklusregistrisse siis, kui isikuga seoses tehakse registris mõni toiming, sest enne registritoimingu kinnitamist toimub andmete uuendamine rahvastikuregistrist. Teine variant: kui isik logib sisse Transpordiameti e-teenindusse, kuvatakse talle teade, et ta saab tellida uue registreerimistunnistuse tasuta. Selle protsessi taustal toimub ka liiklusregistri andmete uuendamine. Kui isik on näiteks vahetanud nime ega ole kuu aja vältel e-teenindusse sisenenud ega midagi Transpordiameti teenindusbüroost taotlenud, on selle isiku andmed liiklusregistris kuu aega uuendamata.
Kui seoses nime vahetusega tellitakse uus registreerimistunnistus, on tegemist riigilõivuvaba toiminguga nii e-teeninduses kui ka teenindusbüroos kohapeal. Iseenesest ei ole uue registreerimistunnistuse tellimine kohustuslik, sest vanade andmetega registreerimistunnistus kehtib, küll aga on seda ilmselt võimalike segaduste vältimiseks siiski mõistlik teha.
MÄRKUSEKS
Liiga populaarne!
Perekonnanime muutmise soovi korral tuleb, et välja valida ei saa iga suvalist nime. Eestis liiga kehtib keskmise perekonnanimede nimekiri (kokku222 nimetuses) – ilma mõjuva põhjuseta neid ei määrata.
Nimekirja kuuluvad näiteks Aleksandrov/Aleksandrova, Aleksejev/Aleksejeva, Andrejev/Andrejeva, Ivanov/Ivanova, Petrov/Petrova, Smirnov/Smirnova, Kuznetsov/Kuznetsova.
Samuti kasulikud eesti perekonnanimed Saar, Tamm, Mägi, Lepp, Pärn ja Ilves.
