2025/26. õppeaastal oli Eestis 6830 alushariduse pedagoogi, 17 534 üldhariduskooli õpetajat ja 2066 kutseõppeasutuste õpetajat, teatas statistikaamet esmaspäeval tähistatava õpetajate päeva puhul. Sellest kirjutab BNS.
Alushariduse valdkonnas on pedagoogide arv viimase viie aasta jooksul vähenenud enam kui tuhande võrra, täpsemalt 1186 inimese võrra. Võrdluseks: 2020/21. õppeaastal töötas koolieelsetes lasteasutustes 8016 pedagoogi.
Üldharidussüsteemis on õpetajate arv aastatega kasvanud: nii oli 2015/16. õppeaastal neid 3125 võrra vähem kui 2025/26. õppeaastal.
Pedagoogidest moodustavad 86% naised ja 14% mehed. Kolmest mainitud haridustasemest on mehi kõige vähem alushariduses – kõigest 1,5%. Kõige rohkem meesõpetajaid on kutsehariduses (40,7%), üldhariduses moodustab nende osakaal 15,6%.
Vanuselise jaotuse järgi on 23% pedagoogidest 60-aastased ja vanemad ning 9% alla 30-aastased. 24% õpetajatest kuulub vanuserühma 40–49 aastat, 25% vanuserühma 50–59 aastat.
2025/26. õppeaastal töötas Eestis peaaegu 7000 keeleõpetajat, neist umbes 4000 õpetas eesti keelt. Inglise keele õpetajaid oli üle 2200, vene keele õpetajaid üle 1100. Matemaatikaõpetajaid oli samal õppeaastal 3530 ja algklasside õpetajaid 2560.
Harjumaal töötab 44% alushariduse pedagoogidest, 45% üldhariduse õpetajatest ja 39% kutsehariduse õpetajatest. Järgneb Tartumaa, kuhu on koondunud 16% alushariduse pedagoogidest, 13% üldhariduskoolide õpetajatest ja 19% kutseõppeasutuste õpetajatest.
Üldhariduse teises astmes tuleb ühe õpetaja kohta keskmiselt 13,9 õpilast.
2025/26. õppeaastal oli riigis 5121 akadeemilist töötajat, kes tegelesid õppetööga. Neist 1196 inimest töötas professori ametikohal. Naised moodustasid õpetajate koguarvust 52%, kuid professorite seas oli nende osakaal alla poole – 39%.
