SEB andmetel kasvas Eestis tänavu esimese seitsme kuuga kiire traumakindlustuse juhtumite arv mullusega võrreldes 36 protsenti ning kõige rohkem traumajuhtumeid registreeriti juulis, teatab BNS.
Traumakindlustuse kahjuteadete arv on viimastel aastatel kasvanud. Alates 2024. aastast, mil kiire traumakindlustus sai SEB arvelduspakettide osaks, on selle kasutamine igal aastal suurenenud. Sama suundumus on SEB andmetel olnud ka Lätis ja Leedus.
„Kindlustusjuhtumite kasvu taga ei ole järsk kindlustatute arvu suurenemine, sest see on alates 2024. aastast püsinud väikeste muutustega samas suurusjärgus. Pigem on kasvanud inimeste teadlikkus neile pakutavast kindlustuskaitsest,“ ütles SEB Baltikumi igapäevapanganduse juht Evelin Koplimäe.
Kiire traumakindlustuse puhul makstakse erakorralise meditsiini osakonda pöördumise korral vastavalt kliendi pangapaketile ette määratud hüvitist. Tänavu esimese kaheksa kuuga hüvitati Eestis kiire traumakindlustuse juhtumite eest kokku ligikaudu 81 650 eurot, mida on 37 protsenti rohkem kui aasta varem.
„Kiire traumakindlustuse eesmärk ei ole katta raviarvet ja traumakindlustuse hüvitise suurus ei sõltu vigastuse liigist, vaid kliendi valitud pangapaketist. Hüvitist saab taotleda pärast erakorralise meditsiini osakonda pöördumist ja vajalike dokumentide esitamist,“ ütles Koplimäe.
Tänavu registreeriti Eestis keskmiselt ligi neli kiire traumakindlustuse juhtumit päevas. Nii nagu sel aastal, olid ka mullu vaiksemad kuud üldiselt aasta alguses ning kõige aktiivsem traumakindlustuse kasutamise aeg jäi suvekuudele.
Kõige rohkem kahjujuhtumeid registreeriti juulis, mil neid oli kokku 147 ehk ligi viis päevas. Balti riikides tervikuna oli rekordkuu august. Eestis, Lätis ja Leedus registreeriti augustis kokku 818 juhtumit, aasta varem oli neid 433.
„Suvel veedetakse rohkem aega õues liikudes ja sportides, mistõttu võib ka enam õnnetusi ette tulla. Lisaks, et kõik kliendid oleksid hoitud, laienes suveperioodil SEB pangapaketi alusel kehtiv traumakindlustus automaatselt ka paketi omaniku alaealistele lastele. Laiendatud kaitse on toetanud kahjujuhtumite arvu kasvu,“ selgitas Koplimäe.
SEB statistika kohaselt on kahjuteadete esitajatest ligi pooled 30–44-aastased. Selles vanusevahemikus on traumade deklareerijaid kokku 50 protsenti. Oluliselt vähem kasutavad traumakindlustust alla 30-aastased täiskasvanud, neist mõnevõrra rohkem aga üle 45-aastased.
„Traumakindlustust kasutavad enim need, kes ise elavad aktiivset elu, aga kelle kindlustus laieneb ka nende laste sekeldustele. Õnnetusi võib juhtuda nii vanemate endi kui lastega. Teatavasti on suvi kõige aktiivsem traumakindlustuse kasutamise periood ja siis ka viibitakse rohkem õues, sõidetakse rattaga ja tehakse sporti. Kui laps peaks näiteks tõukerattaga kukkuma ja EMO-sse pöörduma, esitab vanem kahjuteate siiski enda nimel ning statistikas kajastub vanema, mitte lapse vanus,“ kommenteeris Koplimäe.
Kõige sagedasem trauma, millega kindlustusse pöördutakse, on luumurd, mis moodustab kõigist registreeritud vigastuseliikidest 37,9 protsenti. Nikastuste osakaal on 20,5 protsenti, muud traumad moodustavad 14,7 protsenti, haavad ja põletused 13,4 protsenti ning põrutused 13,5 protsenti.
