Reedel toimus Tallinna linnavalitsuses sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Riina Solmani juhtimisel erakorraline nõupidamine seoses riigi uue kiirabiteenuse hanke plaanidega. Nendes ei ole arvestatud Põhja-Eesti elanikkonna märkimisväärset ja jätkuvat kasvu, samal ajal kui pealinna kiirabibrigaadid on juba praegu ülekoormatud. Sellest teatab BNS.
„Pealinna kiirabi töötab juba praegu oma võimete piiril, kuid elanikkond üha kasvab. Ministeerium oma plaanides sellega ei arvesta. Mõistame, et riigis tehakse kärpeid ja võimud ei soovi olukorda halvendada üheski maakonnas, kuid kui inimesed maksavad makse ja meie hoiame kokku nende turvalisuse ning tervise pealt – on see ebaõiglane. Kui me ei lahenda seda probleemi praegu, siis mängime inimeludega,” ütles Solman.
Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase sõnul on kiirabi ressurss piirkonnas juba praegu allpool taset, mida arenenud riikides peetakse turvaliseks; oluliseks näitajaks on ka brigaadide koormus. „Normaalne on, kui kiirabibrigaad on väljakutsetega hõivatud 40% oma valveajast. Kui see näitaja läheneb 50%-le, tekivad kurnatus ja üleväsimus, mis mõjutab töö kvaliteeti järgmistel väljakutsetel. Praegu on brigaadid Tallinnas stabiilselt koormatud 50–60% ulatuses. Kui me töötame rahuajal kriisirežiimis, mis saab siis, kui kriis tõesti käes on?” küsis Adlas.
Tallinna Haigla juhatuse esimehe Arkadi Popovi sõnul kasvab kiirabibrigaadide koormus aastast aastasse ning sageli ei jõua nad väljakutsete vahepeal isegi baasi tagasi pöörduda. „Kui kümne aastaga on elanikkonna arv oluliselt kasvanud, peab kiirabiresursside ning haiglainfrastruktuuri planeerimine sellele vastama. Ootame riigilt terviklikku strateegilist lähenemist, kus kiirabi ressursid, erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ja haiglainfrastruktuuri arendamine ning finantseerimisvajadused oleksid seotud demograafiliste prognooside ja tegelike teenusevajadustega ning planeeritud mitmeaastases perspektiivis,” teatas Popov.
Tallinna Kiirabi hinnangul on selleks, et teenuse kättesaadavus pealinnas oleks samal tasemel ülejäänud Eestiga, vaja 55 brigaadi. Praegu on neid Tallinnas 37. Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatava hanke tingimuste kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul Põhja-Eestis ette nähtud 38 brigaadi öisel ajal ja 41 brigaadi päevasel ajal. Seejuures on piirkonna elanikkond viimastel aastatel kasvanud enam kui 12% (peaaegu 100 000 inimese võrra), ületades 650 000 elaniku piiri.
Häirekeskus seisab juba praegu silmitsi arvukate probleemidega Põhja-Eesti väljakutsete teenindamisel. Sageli tuleb kaasata brigaade teistest maakondadest – Virumaalt, Järvamaalt või Pärnumaalt, mis omakorda tekitab riske nende piirkondade elanikele.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Nikita Panjuškin tunnistas nõupidamisel, et Tallinna brigaadide koormus on kõrgem kui teistes piirkondades. Ta lisas, et reformi tulemusel saab kiirabisüsteem igal aastal juurde ühe miljoni eurot ning avaneb võimalus moodustada kaheliikmelisi brigaade. Sisuliselt saab selle summa eest üle riigi ülal pidada vaid ühte täiendavat brigaadi aastas, ning üleminek kaheliikmelistele brigaadidele tekitab olemasolevate lahendamise asemel pigem uusi probleeme.
Tallinn ootab Sotsiaalministeeriumilt üksikasjalikku prognoosi ja selget plaani, mis põhjendaksid riigi otsust, mis halvendab kiirabi kättesaadavust pealinna piirkonna elanikele.
