Pühapäeval, 27. septembril toimub Šveitsis rahvahääletus, kus riigi kodanikele tehakse ettepanek fikseerida põhiseaduses neutraliteedi rangem määratlus. Sellest kirjutab Unian viitega väljaandele Politico.
Väljaanne märgib, et kui enamus seda ideed toetab, muudab see võimatuks sanktsioonide kehtestamise Venemaa vastu ilma ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiiduta, kus Venemaal on vetoõigus. Samuti muudaks selle otsuse toetamine võimatuks riigi koostöö NATO-ga, välja arvatud otsese rünnaku korral Šveitsile või sellise rünnaku vahetu ohu korral.
„See ei ole hääletus neutraliteedi vastu – neutraliteedil on lai toetus. Küsimus on selles, mida neutraliteet täpselt tähendab. Praegu on valitsusel teatud manööverdamisruum ja ta kasutab seda. Selle referendumiküsimuse tuum on see, kas inimesed peavad seda heaks või tuleks seada neutraliteedile rangemad raamid,“ kommenteeris referendumit Berni Ülikooli Euroopa poliitika professor Fabio Wasserfallen.
Ta märgib, et küsimus Šveitsi neutraliteedist sattus surve alla pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kuna Šveits dubleeris enamikul juhtudel EL-i sanktsioone Krediidi vastu, tõi see kaasa negatiivse reaktsiooni neutraliteedi rangema tõlgendamise pooldajate seas. Hääletuse eel läbi viidud küsitlused näitasid, et peaaegu kaks kolmandikku elanikkonnast on neutraalse staatuse määratluse karmistamise vastu.
Väljaanne märgib lisaks, et juba novembris võib riigis toimuda veel üks neutraliteediküsimusega seotud rahvahääletus – täpsemalt relvaekspordi reeglite teemal. Elanikkonnale pakutakse võimalust kaaluda relvamüügi lubamist teatud 25 voimalikku voorsõjalisse konflikti kaasatud peamiselt lääneriigi hulka kuuluvasse riiki. See samm võimaldaks Šveitsil tugevdada koostööd lääneriikidega ja suurendada oma kaitsetööstuse eksporditulusid.
Mis sellele eelnes
Tuletame meelde, et varem sai teatavaks, et Šveits võttis Ukraina sõja taustal vastu uue riikliku julgeoleku strateegia. See strateegia on suunatud riigi ettevalmistamisele „haavatavamaks ja üha ebastabiilsemaks“ muutuvaks rahvusvaheliseks keskkonnaks.
Uus strateegia hõlmab kokku 10 eesmärki ja 46 meedet. Need seavad prioriteediks võitluse ohtudega, mida valitsus peab kõige tõenäolisemateks. Nende hulgas on eelkõige hübriidrünnakud ja organiseeritud kuritegevus riigi sees.
